Qazaqstan • 17 Naýryz, 2022

Mobıldi qoǵamdyq qabyldaýlar bastaldy

111 ret kórsetildi

Amanat partııasynyń mobıldi qo­ǵam­dyq qabyldaýy óz jumysyn bas­tady. Bul bastama partııany trans­for­ma­sı­ıalaý jumystarynyń azamattarmen keri baılanysty kú­sheı­tý tar­maǵynyń aıasynda júzege asyrylýda. Birinshi bolyp Qaraǵandy jáne Aqmola oblystarynyń 10 shalǵaı eldi mekeninde mobıldi qo­ǵam­dyq qabyldaýlar ashyldy.

Kezekten tys HHII sezde amanat partııasynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev uıym ju­my­syn qaıta qurýdy tapsyryp, qo­ǵamdyq qabyldaý bólmeleri tek sha­ǵymdarmen ǵana emes, eldi damytý boıynsha naqty ıdeıalarmen keletin azamattar úshin óz oılary men usynystaryn ortaǵa salatyn orynǵa aınalýy tıis ekenin atap ótti. «Azamattardy kóshpeli qabyldaýdy jıi ótkizip, shalǵaı aýyl­dardyń turǵyndarymen kezdesý kerek», dedi sol kezde partııa Tóraǵasy.

Aldaǵy úsh aıda mobıldi qoǵam­dyq qabyldaýlar Qazaqstannyń bar­lyq óńirlerin aralap, shalǵaı aýyldarǵa erekshe kóńil bóledi. Mobıldi qabyldaý bólmeleriniń jumysyna máslıhat depýtattary – partııa fraksııasynyń mú­she­leri, óńirlik fılıaldardan Bıýro men Saıası keńes músheleri, qo­ǵam­d­yq keńester men memlekettik organ­dar­dyń ókilderi jáne t.b. qatysady. Mobıldi qoǵamdyq qabyldaýlar tu­raqty túrde jumys isteıtin bolady.

Partııa músheleri Aqmola jáne Qaraǵandy oblystarynyń tur­­ǵyndarymen kezdesýge keldi. Amanat partııasynyń Res­pýb­lı­ka­lyq qoǵamdyq qabyldaý ból­me­siniń jetekshisi Álııa Sadyr­bae­va­nyń aıtýynsha, birinshi kúni 100-ge jýyq adam qabyldanǵan. «Aýyl turǵyndary partııanyń aýdandyq nemese oblystyq fılıalyna ár­da­ıym kele bermeıdi jáne olarǵa máseleni oblystyq máslıhattaǵy partııa fraksııasynyń depýtattaryna jetkizý ońaı emes. Biz tur­ǵyn­dardyń túıindi máselelerdi alǵa tartyp kelýin kútip otyrmaı, olarǵa ózimiz baramyz. Bul bir rettik aksııa emes, endi turaqty túrde bolady. Bul tipti, shalǵaı aýyldardyń problemalaryn nazarǵa alyp, sol bo­ıynsha júıeli sheshimder qabyldaý úshin aqparatty taldaýǵa múmkindik beredi», dedi Á.Sadyrbaeva.

Qoǵamdyq qabyldaýǵa alǵash­qy­lar­dyń biri bolyp kelgen Aqmola oblysyna qarasty Novoselskoe aýylynyń turǵyny Svetlana Pal eldi mekendi sýmen jabdyqtaý má­se­lesin kóterdi. Onyń aıtýynsha, sýmen jabdyqtaý jelileriniń ábden tozyǵy jetip, búginde kúrdeli jóndeýdi qajet etedi. «Sýdyń jıi-jıi úzilip qalýy, múldem aqpaı qal­ýy bizderge tańsyq jaǵdaı emes. Sondyqtan da sý aqqan kezde ydystarymyzdy toltyryp alýdy ádet qylǵanbyz. Bul qart adam­dar­ǵa, ásirese jalǵyzbasty adamdarǵa qıyndyq týǵyzady», dedi S.Pal.

О́z kezeginde mobıldi qoǵamdyq qabyldaýdyń quramyna kirgen Atbasar aýdanynyń ákimi Amanbek Qaljanov partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasyn oryndaý aıasynda Novoselskoe aýylynda sýmen jabdyqtaý jelilerin tar­tý ju­mystary bıyl bastalýy tıis eke­nin aıtty. Qoǵamdyq qabyl­daý­da budan basqa kóshelerdi ja­ryq­­tandyrý, joldardy jóndeý, ınjenerlik jeliler men áleý­met­tik ınfraqurylymǵa qatys­ty máseleler kóterildi. Aýdan­dyq máslıhattaǵy partııa frak­sııa­synyń tóraǵasy Nurjan Rahy­mov­tyń aıtýynsha, árbir ótinish boıynsha jaýapty tulǵalar men oryndaý merzimderi belgilenedi. «Partııalyqtar halyqpen tikeleı dıalog ornatýǵa, olardyń talap-tilekteri men suranystaryn tyń­daý­ǵa keldi, bul óte durys. Mundaı kezdesýlerdi múmkindiginshe jıi uıymdastyrǵan jón», degen aqsaqal Hasen Qalmenbaev amanattyqtarǵa alǵysyn bildirdi.

Amanattyqtar Aqmola oblysyna qarasty Novoselskoe, Chapaevskoe, Aqsaı, Úlgi, Sabyndy sııaqty bar­ly­ǵy 5 aýylǵa bardy. Amanat par­tııasynyń mobıldi brıgadalary Qaraǵandy oblysynyń shalǵaı eldi mekenderiniń turǵyndaryna da qabyldaý ótkizdi. Partııalyqtar Egendibulaq, Sheshenqara, Dýbovka, Bıdaıyq, Orynbaı aýyldarynda boldy. Egindibulaqta turǵyndar mal­ǵa shóp jáne jaıylymdyq jer­ler­diń joqtyǵyna shaǵymdandy. Al ­Sheshenqara turǵyndary uıaly baılanys pen aýyl ishindegi joldardyń sapasyna qatysty máselelerdi alǵa tartty. Dýbovkada ınjenerlik je­li­lerdi jóndeý jáne gazdandyrý máselesi ózekti bolyp tur. Bıdaıyq aýylynda turǵyndar feldsherlik-akýsherlik pýnkt salýdy jáne elektr ­qýatynyń sapasyn jaqsartý úshin qosymsha transformator ornatýdy surap otyr. Orynbaı aýylynda aryz-shaǵymdardyń basym bóligi tozyǵy jetken elektr jelilerine qa­tysty bolsa, jergilikti sharýa­lar aýylsharýashylyq taýar óndi­rý­­shileriniń nesıe qarajatyna qol­je­tim­diligin arttyrýdy talap etýde. Barlyq suraqtar amanattyqtardyń baqylaýyna alyndy.

Amanat partııasynyń qoǵam­dyq qabyldaýyna jyl basynan beri 24,7 myń adam júgingen. Tur­ǵyn­dardy negizinen áleýmettik qam­syzdandyrý – 32%, turǵyn úı-kom­mýnaldyq sharýashylyq (14%), jumyspen qamtý jáne eńbek quqyq­ta­rynyń buzylýy (11%) sekildi máseleler tolǵandyrady. Osy máse­le­lerdiń 56%-y sheshimin tapty. Par­tııa taratqan málimetke sáıkes, mo­bıldi qoǵamdyq qabyldaýdyń iske qosylýyna baılanysty bul sandar aıtarlyqtaı ósken.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar