Qarjy • 03 Sáýir, 2022

Aqshany qaı valıýtamen jınaǵan tıimdi?

1698 ret kórsetildi

Teńge qaıta nyǵaıa bastady. Ulttyq valıýta kýrsy qaı mejede turaqtaıdy? Teńgeniń kúsheıýi biz úshin paıdaly bola ma? Dál qazir aıyrbastaý beketine júgirýdiń qajeti bar ma? Depozıtti nemen saqtaǵan tıimdi: teńgemen, bálkim dollarmen? Sarapshylar alýan túrli pikir aıtady.

Qarjygerlerdiń aıtýynsha, sońǵy kúnderi dollarǵa shaqqan­da­ǵy kýrsy 460-qa deıin tómen­degen teńge, jaqyn arada tipti 445-455 me­jesine jetýi ábden múmkin. Te­legram­daǵy RiskTakersKZ sarapshylary azamattardy qysqa mer­zimdi treıdıngpen aınalysyp, spe­kýlıasııa jasamaýǵa shaqyrady.

«Adamdardyń 510-men, tipti odan da joǵary kýrspen dollar satyp alyp, endi aqshasynan aıy­rylyp jatqan mysaldary kezdesýde. Teńge álsiregen kezde dol­­lar satyp alyp paıda tabamyn deý kóp jaǵdaıda júzege asa bermeıdi. 2020 jyldyń naýryz-sáýir aılaryn eske túsireıikshi. Munaı baǵasy kúrt quldyrap, teńge qunsyzdanyp ketti, adamdar emosııaǵa berilip valıýta satyp alýǵa jappaı júgirdi. Sosyn sál ýaqyt ótken soń kýrs qaıta nyǵaıdy, al kóptegen speký­lıant­ keri konvertasııalaýǵa úlgermeı de qaldy. Mundaı kezdi biz qubyl­ma­lylyqtyń tym jo­ǵar­ǵy kezeńi dep sıpattaımyz. Son­dyqtan ondaıda asyqpaı baqy­lap, tepe-teń kýrs ornaıtyn ýaqyt­ty kútken abzal. Bizdińshe, qazirgi kýrstyń ózin tepe-teń deýge kel­meıdi», dep málimdeıdi kanal.

Qarjyger Rasýl Rysmambetov teńge qaıta nyǵaıǵan kezdiń ózinde dollar satyp alýǵa asyǵýdyń qajeti joq ekenin aıtady.

«Bıznespen aınalyspaıtyn dostaryma aıyrbas beketterine júgirip, aqsha taýyp qalýǵa asyqpańdar der edim. Qarjy ke­ńes­shisi bola tura meniń ózim eshqandaı valıýtany satpaımyn jáne satyp almaımyn. Biz – Qa­zaq­stanbyz jáne biz esep aıy­ry­sýdy teńgemen júrgizemiz. Ádette, saıasatkerlerdiń oıynynan keıin tynyshtyq ornap, sosyn aktıvter qaıta qalpyna kele bastaıdy. Sondyqtan meniń aıtarym – kez kelgen kýrsty baıypty qabyldaý qajet, barlyq qıyn ahýal birte-birte túzeledi», deıdi R.Rysmambetov.

Jalpy, aqshany qaı valıýtamen jınaǵan jón? Árıne, kópshilik arasynda teńgege degen senimniń tómen ekeni belgili. Talaı márte kúrt quldyrap, opyq jegizgen valıýtamen salym jasaýdy qup kóretinder de, kór­meıtinder de bar. Qazaqstan qarjygerler qaýymdastyǵynyń sarapshysy Mereı Isabekov buǵan oraı bylaı pikir bildiredi: «Syrtqy áserlerge qaramastan dollar negizgi rezervtik valıýta bolyp qala beredi. Sol sebepti aqshanyń bir bóligin dollarmen saqtap jáne ony ınvestısııalaý tıimdi bolar edi. Sol arqyly siz óz jınaǵyńyzdy kýrs táýekelderinen saqtaı ala­­syz. Al bir bóligi teńgemen tur­syn. Iаǵnı ony kez kelgen qa­jet jaǵ­daıda esep aıyrysý úshin qol­dana beresiz. Sonymen qatar ártaraptandyrý týraly da umytýǵa bolmaıdy. Meılinshe portfelge ózge de valıýtalardy qosyp, joǵaltyp alý qaýpin tómen­dete alasyz».

Qarjy sarapshysy Andreı Chebotarev qazaqstandyqtardyń tól valıýtaǵa degen senimi tym tómen ekenin, sol sebepti qoǵam­daǵy qarjylyq minez-qulyqtyń da tym qubylmalylyǵy baıqa­la­tynyn jetkizdi.

«Eger bir jaǵdaı bola qalsa, adamdar birden aıyrbastaý pýnktterine júgiredi. Bul nashar belgi. Árıne, adamdardyń jaı-kúıin túsinýge bolady. Alaıda bir jaǵynan qarjylyq saýattylyq máselesin de shetke ysyryp tas­ta­ǵan jón bolmas. Kóbi teńge kýrsyn 150-ge oraltýdy suraıdy jáne sol kezde senim qalpyna keledi degendeı aıtady. Biraq olaı bolýy múmkin emes. Qarjy máselesinen sál de bolsa habary bar adam álemdik valıýtalardyń tap osylaı damyǵanyn biledi. KSRO-dan shyqqan ózge elderdiń barlyǵynyń valıýtasy bizden birneshe ese jyldam qunsyzdanyp ketti. Bizden baıaý qunsyzdanǵan rýbl ǵana, onyń ózi sondaı kúshti emes. Sondyqtan aqsha jınar kezde onyń maqsatyn birden anyqtańyz. Sonda eshqandaı dúrbeleńge salynbaı, baıypty sheshim qabyldaı alasyz», dedi A.Chebotarev.

Telegramdaǵy Monetarity kanaly Reseıdiń gazdy rýblmen satý týraly sheshimi naryqtaǵy jaǵdaıdy ózgertpeıdi degen pikir bildirdi.

«Bul degenińiz RF bankteri men tólem júıesine salynǵan sanksııalardy aınalyp ótýge baǵyttalǵan tym qyzyq ustanym. Jaǵdaıdy qurylymdy túrde ózgerte almaıdy, ımport úshin de dollar tólenedi, ıaǵnı kez kelgen jaǵdaıda konvertasııa júredi. Al teńgeniń qazirgi kúsheıýi bálkim el arasyndaǵy baıbalam men dúrbeleńdi basar. Biraq RF-men saýda qatynasy, KQK faktory, búkil álemdik baǵa ósimi sekildi jańa ekonomıkalyq shyndyqtarǵa teńge ázirge selt etip reaksııa bildire almaı tur», dep jazady kanal.

Ekonomıst Ǵalymjan Aıtqa­zın­niń aıtýynsha, ulttyq valıýta budan ári de nyǵaıa túsýi múmkin. AERC Beta LLP bas dırektory 1 dollar 445-455 teńgege deıin nyǵaıady dep boljaıdy.

«Osy aptanyń basynan beri valıýtalyq saýdada teńge kýr­sy­nyń qymbattaýy reseılik rýbl­diń nyǵaıýyna baılanysty boldy. Alaıda munaı kotırovkalary birkelki bolmady. Mysaly, 29 naýryz kúni Reseı men Ýkraına arasyndaǵy kelissóz fonynda Brent barreline 110,9 dollarǵa deıin tómendedi. О́z kezeginde rýbl kýrsy qymbattaı bastady (29 naýryzda 85,2 dollar). Buǵan Máskeý kórsetip otyrǵan qoldaý da áser etti. Sondaı-aq ishinara Reseıde valıýtalyq túsimniń 80 paıyzyna deıin mindetti satý engizildi jáne ıntervensııa júrip jatyr. Qazaqstanda da engizilgen valıýtalyq túsim satylymy tól valıýtaǵa qoldaý kórsetti. Teńge rýbldiń áserimen taǵy da 445-455-ke deıin kúsh alýy múmkin. Alaıda jaǵdaıdy birjaqty boljap aıtý múmkin emes», deıdi sarapshy.

Qazaqstan aıyrbastaý beket­te­ri qaýymdastyǵynyń basshy­sy Archın Ǵalymbaevtyń sózine qaraǵanda, keıbir aıyrbastaý oryndary dollardy belgilengen kýrstan tómen satyp jatyr. Buǵan naryqta dollardy satýdyń artyq usynysy sebep bolǵan.

«Keıbir aıyrbastaý pýnktteri dollardy satý baǵamyn KASE ortasha baǵamynan tómen etip belgiledi. Bul qolma-qol aqsha naryǵynda dollar usynysynyń artyq bolýyna baılanysty. Kóp adam ony satqysy keledi, óıtkeni dollar birte-birte quldyrap jatyr. Iаǵnı qazaqstandyqtar qolma-qol dollardy qazirgi tań­da belgilengen baǵam boıynsha satýǵa tyrysýda», dedi qa­ýym­das­tyq basshysy.

30 naýryz kúni KASE-degi saýdada 1 dollardyń ortasha baǵamy 459,15 teńgeni qurady. Mınımaldy kýrs 456,15 teńge bolsa, maksımaldy kýrs 466,50 teńge bolǵan. Amerıkalyq valıýtamen jasalǵan saýda kólemi 157 mln 615 myń dollarǵa jetti.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar