Suhbat • 20 Sáýir, 2022

Gúlnaz Balpeıisova: Klassıkada shekara joq. Sheksizdik bar

70 ret kórsetildi

Ol – qarshadaıynan bilim qýyp baryp, alyp Máskeýdi moıyndatqan talantty qazaq qyzy. Minezindegi ótkirlik pen boıyndaǵy ór namys ony álemdik rejıssýranyń alyby, reformator Rımas Týmınastyń tól shákirti etti. Búginde Máskeýdiń E.Vahtangov atyndaǵy memlekettik akademııalyq drama teatrynyń jetekshi rejısserleriniń biri retinde tabysty qyzmet etip júrgen talantty arý jaqynda Qaraǵandynyń S.Seıfýllın atyndaǵy memleketttik akademııalyq drama teatrynda M.Áýezovtiń «Qaragóz» tragedııasyn qoıdy. Premeradan soń aıadaı ǵana Shyńǵyrlaý aýylynan túlep ushyp, kúlli Reseıdi moıyndatqan qarshadaı qazaq qyzy rejısser Gúlnaz Balpeıisovamen az-kem tildesýdiń sáti túsken edi.

– Gúlnaz, sizdi elimizde birneshe teatr­dyń sonaý Máskeýden attaı qalap shaqyrǵanynyń kýásimin. Biraq tańdaýyńyz elorda men Alma­ty emes, Qaraǵandynyń Sáken teatry­­na túsipti. Munyń qandaı da bir sebebi bar ma? Álde jaı ǵana sáıkes­tik pe?

– Ras, týǵan elden shaqyrý kóp tústi. Alaıda ýaqytymnyń reti kelmedi. Sol qarbalas tirlikten qııýyn taýyp alyp shyǵyp, qolyma «Qaragózdi» ustatqan, ana tilimniń qasıetin sezindirigen osy teatrdyń dırektory Qurman Qalymovqa alǵysym sheksiz. О́zi de bir birbetkeı hám táýekelshil basshy eken. Sol minezi una­dy. Qazirgi teatrlarǵa dál osyndaı menedjer-dırektorlar kerek. Ol Qazaqstan bolsyn, Reseı bolsyn – báribir. Qurman – eki jyl boıy ár úsh aı saıyn pesa jiberip turǵan jalǵyz basshy. Birneshe materıalmen tanystym. Kóbisi kóńilime qonbady. Al «Qaragóz» meni birden baý­rap aldy. Oqyp otyryp tereń oıǵa battym. Onyń ústine «Qaragóz» – klassıka! Uly jazýshy Muhtar Áýezovtiń qalamy qýat syılaǵan ulttyq jaýhar. Al meniń janym klassıkaǵa jaqyn. On­daǵy ólmeıtin, máńgilik eskimeıtin taqy­ryptar unaıdy. Oqısyń da ózińdi tabasyń, súrip jatqan ómiriń, ortań, qoǵamyńdy tanısyń, dostaryńdy kóresiń. О́z zamanyńnyń qalaı ómir súrip jatqanyn ańdaısyń. Qysqasy, klassıkada adamı máńgilik taqyryptar sóz bolady. Demek onda shekara joq, sheksizdik bar. Qııalyńa qanat syıla da, qalyqtaı ber! Rejısser úshin bul – teńdessiz rýhanı azyq. Sondyqtan da «Qaragózben» birden dostastym.

– «Qaragóz» – qazaq dramatýrgııa­synyń ulttyq jaýhary. Onyń tabı­ǵatyn taný úshin minsiz mektepten bó­lek, tek pen tamyrdan jalǵasatyn tereń tanym kerek, tragedııanyń jalpy bol­my­­sy men minezin, qala berdi menta­lı­­te­tin ıgerý qajet degendeı. Bul ja­­ǵyn­­daǵy qıyndyqtardy qalaı eńser­dińiz?

– Oıyńyzdy túsindim. Ras, meniń re­jıs­serlik jolym da, mektebim de álem­­ge áıgili rejısser, teńdessiz talant, Eý­ro­pa teatr mektebiniń kóshbasshy refor­­ma­torlarynyń biri, óz dáýiriniń ańy­zy Rımas Týmınastyń sheberhanasyn­da qalyptasty. Máskeýge kelip ózimdi taba almaı birneshe oqý orynyn aýystyrǵanda, Rımas Vladımırovıchtiń mektebinen izde­gen kásibı muratymdy taptym. Dızaıner de, aktrısa da emes, tipti teatr synshysy da emes, meniń janym rejısser bolýdy qalaı­dy eken. Toptaǵy kil jigitterdiń ortasynda jalǵyz qyz bolyp oqydym. Osy turǵydan kelgende árıne, rejısserlik kózqarastarym ulttyqtan góri, ja­handyq sıpat alýy zańdy da. Alaıda men dál qazirgi tańda Reseıde júrsem de, qazaqsha sóılemesem de, janym, rýhym – qazaq. Sóılemegenimmen, qazaqshany jaqsy túsinemin. Men áli kúnge deıin Qazaqstan azamatymyn. Ony aýystyrýǵa talaı usynys jasaldy. Biraq men bas tarttym. Ol solaı bolyp qalady! Odan keıin, árıne, ónerde shekara joq. Klassıkany da belgili ultqa tańýdy jón dep sanamaımyn. Sebebi klassıka ýaqytqa da, ultqa da baǵynbaıdy, ol odan áldeqashan ozyp ketken. Klassıkada máńgilik adamzattyq máseleler kóteriletindikten, demek ol – jalpy adamzattyq. «Qaragóz» de meniń túsinigimde solaı. Úlkender jastardy túsinbeıdi, al jastar eski túsinikti buzyp-jarǵysy keledi. Aqylǵa syımaıtyn, adam mıy jetpeıtin tustary da bar. Ony ónerdiń, jazýdyń qudireti der edim. Máńgilik taqyryptar eshqashan ólmeıdi, olarǵa máńgilik ómir tán. Al mundaı másele tek «Qaragózde» ǵana ma? Árıne, joq. Ondaı tartys Shekspırde de bar, Tolstoıda da bar, álemdik deńgeıdegi ózge klassıkterde de bar, máselen. Tipti men «Qaragózdi» «qazaqsha Shekspır» der edim. Al endi tragedııadaǵy ulttyq máselelerge kelsek, men ony sahnada barynsha astarmen kórkemdep jetkizýge tyrystym. Keıbir tusta ashyq ta, ashynyp ta aıtylatyn jerler bar. Sodan keıin «Qaragózdiń» jalpy adamzattyq sıpat alǵanyn kóksedim. Men jáne meniń komandam osy maqsat jolynda ter tóktik.

– Iá, qoıylym baǵdarlamasynan tanysqanymyzdaı, «Qaragózdiń» sahnaǵa shyǵýyna atsalysqan jaryq qoıý men kostıým sýretshisi de, kompozıtor men baletmeıster de Reseıden sizben birge kelipti. Siz únemi turaqty komandamen ǵana jumys isteısiz be, álde mamandardy aýystyryp turasyz ba?

– Negizinen úırengen toppen jumys istegendi unatamyn. Olar seniń ne qalaıtynyńdy birden bilip turady. Tanysyp, maqsatyńdy túsindirýge ýa­qyt shyǵyndamaısyń. Birden poseske kirisesiń. Osy jaǵy tıimdi. Al endi ózge elderge shyǵyp spektakl qoıǵanda barynsha sol eldiń teatr mamandaryn da qatystyrýdy qup kóremin. О́ıtkeni sol eldiń tanymyn, tabıǵatyn jaqsy túsinedi. Bul ásirese ulttyq dúnıelerde mańyzdy. Sondyqtan «Qaragózde» de jergilikti mamandardy shet qaldyrǵan joqpyn. Ssenografııa jumystarymen Qanat Maqsutov aınalysty. Men bul qoıylymda qazaqtyń en dalasyn kórsetkim keldi. Kádimgi án salyp turǵan qazaqtyń dalasyn. О́ıtkeni oıdyń, qııaldyń keń baıtaq dalanyń tórinde erkin kósilgenin qalaımyn. Men úshin tragedııanyń kóterer jú­gi men sahna bezendirýiniń sáıkes bolýy mańyzdy. Jalpy men áý bastan jyltyraqqa áýester qatarynan emespin. Maǵan kórermenniń sol dáýirge súńgip ketip, ózin umytyp, demalǵany kerek. Keıipkermen birge tarıh qoınaýyna saparlap, solarmen birge kúlip, qaıǵysyna ortaq bolǵanyn kórgim keledi. Osy maqsat turǵysynan ssenograf ekeýimizdiń oıymyz bir jerden shyqty.

– Rejısser retinde siz úshin «Qara­gózdiń» basty tragedııasy nede?

– Bul jerde tragedııa mynaý dep jalǵyz-aq nárseni atap kórsetýge bolmaıdy. Qoıylymda ár keıipkerdiń óz tragedııasy bar. Qaragózdiń óz qaıǵysy, Mórjannyń óz muńy, Narsha men Syrymnyń óz armany, Aqbalanyń óz ókinishi bar. Keıbir rejısserler mahabbattan tragedııa jasaýy múmkin. Oǵan qaqysy da bar. Ol endi tikeleı rejısserdiń túsinik-tanym, oqıǵany qabyldaýyna baılanysty. О́ıtkeni avtor pesany jazyp berdi. Ári qaraıǵy onyń spektaklge aınalǵanǵa deıingi taǵdyry tikeleı rejısserdiń qııalyna baılanys­ty. Qoıylym qandaı sıpat alady, ol endi tikeleı rejısser saraptaýymen sahnada sáýlet túzedi. Demek rejısser de dramatýrgpen soavtor dep senimdi túrde aıtýǵa bolady. Al avtordyń qaı-qaısysy da óz tolǵanysyn jetkizedi. Men de óz «Qaragózimdi» qoıdym. Meniń «Qaragózimde» barlyǵynyń qaıǵysy bar, biraq Mórjannyń muńy basty orynǵa shyqty. О́ıtkeni men Mórjannan óz ájemniń beınesin kórgendeı boldym. Árbir qarııa urpaǵynyń qateligi úshin ózin kinálaıdy. О́zi oılaǵandaı adam bolyp óspegenine nalıdy. Al zaman bir orynda tura ma? Zamanyna qaraı adamy emes pe? Demek keıingi jas býynnyń kózqarasy úlkenderdiń oı-sana, túsinik-tanymymen toǵyspaı jatýy zańdylyq. Osyǵan kelispegen, moıyndaǵysy, qabyldaǵysy kelmegen býyn arasynda qaıshylyq týyn­daıdy sóıtip. Men álbette Qaragóz ben Syrymnyń arasyndaǵy mahabbatty jaqtamaımyn. Biraq osy jaǵdaı arqyly, essiz qushtarlyqtyń jeteginde ketken jelikpe sezimniń nege uryndyratyn kórip, jastar sodan sabaq alsa deımin. Sonyń negizinde búgingi qoǵamnyń tynysyn da qosa sezingenin kóksedim. Keler urpaq tárbıege tal besikten mán bergen qazaqtyń qundylyqtarynyń qadirine jetse eken deımin. Osy tolǵanystar meni «Qaragózge» alyp kelgen bolatyn.

– Bul maqsatyńyz akterlik ansambl jumysynyń deńgeıimen qansha­lyqty qabysty? Kóńilińiz toldy ma?

– Qaraǵandy teatrynyń akterlerimen týra eki aı birge jumys isteppin. Biraq bul tolyqqandy spektakl úshin óte az ýaqyt. Jaqsy qoıylymdy ómirge ákelý úshin keminde úsh aı ýaqyt kerek. Dra­matýrgııa da shaǵyn roman sııaqty ǵoı. Tereń tolǵanystyń nátıjesinde týady. Biraq soǵan qaramastan, «Qaragózge» shyǵarmashylyq top bolyp janymyzdy sala jumyldyq. Tańnan keshke deıin ter tóktik. Álbette, basynda qıyn boldy. Birinshiden, mektep bólek. Ekinshiden, jumys tártibi men talabym qatal boldy. Ondaı rejimge úırenbegen ártister qınaldy da. Biraq biz berilmedik. Ártister de men qoıǵan talapqa jetý úshin janyn saldy. Qoıylymǵa negizinen teatrdyń jas býyn akterleri qatysty. Úlkenderden Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Keńes Jumabekov pen Qaırat Kemalov bastaǵan saqa akterler de zor jaýapkershilikpen qarap, bizdiń tolqynǵa qosylyp, qoıylymymyzǵa tamasha serpin berdi. Men ár akterdiń múmkindigine saı jumys isteımin. Odan artyqty talap etpeımin. Sol turǵydan kelgende biraz ártistiń múmkindigin zerttep, ashylmaǵan qyrlaryn da osy «Qaragózde» ashqan jaıymyz bar. Jalpy, meni jas demeı, barlyǵy jańa­lyqqa senip, janyn sala jumys istegen tamasha ujymǵa alǵys aıtqym keledi. Qoıylymǵa daıyndyq júrgen osy ýaqyt ishinde árqaısysymen dos, týys bolyp jaqyndasyp úlgerdim.

– Áńgimemizdiń basynda Máskeýge kelip, ózimdi taba almaı biraz sarsańǵa tústim dep qaldyńyz...

– Iá, ondaı jaǵdaıdyń bolǵany ras. Mektepte oqyp júrgenimde ózimnen bir-eki jas úlken qurbym Sankt-Peter­býrgke oqýǵa tústi. Ony kórip men de osy bir tarıhı qalada oqýdy armandadym, tipti «mindetti túrde sonda baramyn» dep óz-ózime ant ettim. Peterbýrgte oqýdy qalaǵanym sonshalyq, bólmemniń tórt qabyrǵasynda sol tarıhı qala sýretterinen bos oryn bolmaıtyn. Ony baıqaǵan anam, bir kúni meni Aqtóbeden Sankt-Peterbýrgke avtobýspen alyp baryp aralatty. Tipti 11-synypty sonda oqýǵa usynys jasady. Alaıda belgili bir sebeptermen elge qaıtýǵa týra keldi. Sóıtip, úıge kelip oqýǵa túsýge kúni-túni jatpaı-turmaı daıyndaldym. Bala kúnimnen dızaınar-modeler bolǵym keletin. Sol maqsatymdy baǵyndyrýdy oıladym. Osylaısha talabyma nur jaýyp, oqý bitirgen jyly Sankt-Pe­ter­býrg­tegi A.Shtıglıs atyndaǵy Sankt-Peterbýrg memlekettik kórkem-ónerkásiptik akademııasyna oqýǵa tústim, ol kóp adamnyń armany edi. Alaıda eki aıdan keıin oqýymdy tastap kettim. Sebebi kúnine eki júzge tarta sýret salyp, onyń ishinen sanaýlysy ǵana «aman qalyp», qalǵany jyrtylady. Dalaǵa ketken esil eńbegim... men oǵan shydamadym. Keıin týrızm baǵyty boıynsha menedjer mamandyǵyna qabyldandym. Oǵan meniń aǵylshyn tilin biletinim kóp kómektesti. Alaıda munda da kóp aıaldamadym. О́ner salasyna qaıtyp oralyp, áýeli sýretshi bolyp, onyń qol emestigin túsingen soń, kostıým boıynsha sýretshi bolyp, akterlik salada da ózimdi synap kórgim keldi. Odan keıin teatrtaný mamandyǵynyń dámin tatyp kórdim. Qysqasy, men tórt ınstıtýtta oqyp, tórt mamandyq aýystyrdym. Sóıtip júrgende Máskeýde Rımas Týmınastyń kýrs qabyl­dap jatqanyn estip, muny jiberip alsam barlyǵy beker ekenin túsinip, bárin ysyryp tastap sonda bardym. Jolym bolyp, kileń jigittiń ortasyna jalǵyz qyz etip meni qabyldady. Rejısserlikke osylaı keldim jáne eń qýanarlyǵy sharq uryp izdegen ózimdi men dál osy saladan taptym. Eń utqanym – rejısserlikke qabyldanǵanǵa deıingi oqýǵa talpynǵan mamandyqtardyń barlyǵy maǵan zor azyq boldy. Qazir men rejısser bola júrip, sýretshini de, kostıým boıynsha sýretshini de, teatr synshysyn da, akterdi de jaqsy túsinemin. Ol satydan ózim de óttim ǵoı óıtkeni. Janym qalaıtyn salamen aınalysyp júrgenime búginde men ózimdi baqytty sanaımyn jáne osy úshin eń áýeli Allaǵa, odan keıin meni únemi qoldap kele jatqan anama alǵysym sheksiz. Al ustazym Rımas Vladımırovıchtiń maǵan bergen tálimin sózben aıtyp taýysý múmkin emes. Osyndaı jaqsy adamdy ustaz etken Jaratqanǵa myń da bir táýbe deımin.

– Siz úshin rejısserlik degen ne?

– Men úshin rejısser bolý – ómir súrý. Meniń qoıylymyma kelgen kórermen oılanyp qaıtsa, demalyp qaıtsa, ózimen ózi syrlasyp qaıtsa, tarıhyn tanyp qaıtsa, eń bastysy baqytty bolyp qaıtsa – meniń adamı da, kásibı de mıssııamnyń oryndalǵany. Alaıda meniń ustazym aıtady: «uly rejısserler – uly ótirikshiler» dep. Tipti sátti ótken bir premerasynan keıin shymyldyqtyń artyna baryp, «men taǵy da kórermendi aldap soqtym» dep kúlip turǵan tamasha bir tarıhı sýreti bar. Soǵan qarap kúlip alamyn únemi. Sosyn ile jınalamyn. О́ıtkeni ustazymnyń bul pikirimen de ábden kelisýge bolady. Biz sahna arqyly oı aıtamyz. Al onyń qanshalyqty aqıqat ekeni ózimizge ǵana aıan. Álem ádemi, ómir mándi bolýy úshin, kórermen baqytty bolýy úshin biz barlyǵyn isteımiz. Adamǵa sezim syılaı alǵanym úshin de baqyttymyn endeshe!

– Bolashaqta elge kelip qyzmet etý, Qazaqstan teatrlaryn damytýǵa atsalysý oıyńyzda joq pa?

– Bul jerde men bir-aq nárseni aıtqym keledi: ónerde shekara bolmaýy kerek. Qııaldy, múmkindikti sheksizdikke ulastyra alǵanda ǵana shyǵarmashylyq adamynyń maqsaty oryndalady. Elge kelip qoıylym qoıýǵa árdaıym da­ıynmyn. Biraq túbegeıli kelý ázirge oıym­da joq. Bolashaqta tek Máskeýmen shektelmeı, álemniń túkpir-túkpirinde spektakl qoıyp, uly mártebeli ónerge qaltqysyz qyzmet etkim keledi. Túrli kásibı tájirıbelerge barýdy kókseımin. Sheksiz óner qudiretiniń arqasynda qazaqtyń bir qyzyn álem tanyp jatsa, sol arqyly Qazaqstandy moıyndasa – men úshin basty jetistik sol!

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 16:52

Qosshyda jańa mektep ashylady

Bilim • Búgin, 16:25

Almatyda esirtki tasymalynyń joly kesildi

Aımaqtar • Búgin, 14:55

Hamenova óz kinásin moıyndaǵan joq

Qoǵam • Búgin, 14:16

Qazaqstanda jylqy eti qymbattady

Qoǵam • Búgin, 14:02

Pavlodarda joǵalǵan ana men bala tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 11:40

Uqsas jańalyqtar