Bilim • 04 Mamyr, 2022

Oraldyń oqýshylary qaı tilde oqıdy?

532 ret kórsetildi

Oral qalasynda «Qazaq mektebine qadam basaıyq!» aksııasy bastaldy. Onyń maqsaty – ulty qazaq oqýshylardy ana tilinde bilim alýǵa shaqyrý.

– Bul joba Oral qalasy máde­nıet jáne tilderdi damytý bólimi­niń 2021 jyldan bastap ótkizip kele jatqan sharasy. Byltyr karantın talaptaryna saı onlaın túrinde uıymdastyrylǵan bolatyn, bıyl ata-analardyń tikeleı qatysýymen keń kólemde ótýde. Qala boıynsha 21 mektep 24 bala­baqshada osyndaı túsindirý ju­mysy júrgiziledi, – deıdi Oral qa­lasy mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń basshysy Serik Qaıyrlıev.

Nasıhat tobynyń quramynda oblystyq tilderdi damytý bas­qarmasynyń basshysy Erlan Ǵalıev, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Bolat Jeksenǵalıev, Oral qalalyq máslıhatynyń depýtattary Ázıma Ǵubasheva, Aıgúl Túrkına, Svetlana Bahı­sheva, Kenesary Nurshınovtar, «Til mura» qoǵamdyq qozǵalysy tóraıy­­mynyń orynbasary Irına Sýetına, fılolog ǵalymdar Ul­daı Erjanova, Altynbek Ab­dýl­manov syndy belgili tulǵalar bar.

Keńes ókimeti kezinde Oral qalasynda jalǵyz qazaq mektebi – Sáken Seıfýllın atyndaǵy №11 mektep-ınternaty jumys istedi. Onyń ózi shalǵaıdaǵy shopan balalaryna arnalyp, tórtinshi klastan bastap oqýshy qabyldaıtyn. Al Jaıyq jaǵasyndaǵy jasyl jelekke bólengen shahardyń ózi aýyldan kelgen qazaqty az jylda «tili bir, tilegi bir ult­qa» – orystildi, keńestik men­talıtetti dúbaraǵa aınaldyra­tyn alyp mashı­na sekildi edi. Bul «zaýyttyń» ıleýi­nen aman qalý múmkin emes bo­latyn. Qaladaǵy tam-tum qazaq ba­lasyn qazaq mektebine berý týraly oı ata-ananyń basyna kirgen emes: «Qaraǵym qor bolmasyn, orys­sha oqytaıyn...» degen oı ústem edi...

 

Al búgin she?

Búginde Oral qalasynda 25 mek­tep taza qazaq tilinde, 20 mek­tep aralas – qazaq jáne orys tilderinde bilim beredi. Tek qana orys tilinde oqytatyn mektep sany – beseý.

Qazaq tilinde bilim beretin mektepterdegi oqýshylar sany – 27 601 bolsa, orys tildi mektepterde 6 665 bala oqyp jatyr. Al aralas mektepterdegi oqý­shylar sany – 21 001, onyń ishin­de qazaq sy­nyp­taryndaǵy oqý­shylar – 4 628 bolsa, orys sy­nyp­tarynda – 16 373 oqýshy bar.

Kórip otyrǵanymyzdaı, aralas mektep degenimen, ol jerde arasalmaq orystildi synyptarǵa oıysyp tur.

Máselege myna qyrynan da qarap kóreıik: Oral qalasy bo­ıynsha 2021-2022 oqý jylynda jalpy bilim beretin mektep oqýshylarynyń 58,31%-y qazaq synyptarynda oqıdy, sonyń ishinde 0,8 paıyzy – ózge ult ókilderi. Al orys tilinde bilim alyp jatqan oqýshylardyń 47 paıyzy, ıaǵnı 10 829-y – qazaqtar.

Qazaq balasyn orys mektebine berý úrdisi ásirese sońǵy jyldary kóbeıip ketken: 2021-2022 oqý jylynda Oral qalasynda 1 synypta oqıtyn balalar sany 6 465 bolsa, sonyń 3 096-sy, ıaǵnı 47,88 paıyzy ǵana qazaq mektebinde oqıdy. Bulardyń arasynda 27 bala (0,8%) ǵana – ózge ult ókilderi.

Al orys tilinde bilim alyp jatqan 2 744 oqýshynyń ishinde 1 483 balanyń ulty – qazaq.

Mektepke deıingi mekemelerde tárbıelenýshilerdiń jalpy sany 17 386 bolsa, sonyń ishinde 2 177 qazaq balasy orystildi toptarda tárbıelenip jatyr.

 

Nasıhat kerek!

Tarıhqa qarasaq, Oral qala­synda qazaq balalarynyń ana tilin­de bilim alý máselesi ara-tura kóterilip, naýqandyq sıpat alǵan eken.

«Alǵash osyndaı jobany 2005 jyly qala ákiminiń orynbasary Amanjol Zeınýllın aǵamyz bastap, aralas oqytatyn qala mektepterin túgeldeı aralap nasıhat jumystaryn júrgizgenbiz. Osy jumystyń jalǵasyn tap­qanyna qýanyshtymyn. Búgin ózim №21 jáne №45 mektepterge ar­naıy bardym. Bastysy, ata-analar memlekettik til saıasatyn durys túsinip, balalarynyń oqý tilin tańdaýyna múmkindik berse bolǵany», deıdi joǵarydaǵy nasıhat tobynyń múshesi, «Máńgi­lik el» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Janat Tanabaeva.

Dál osyndaı nasıhat jumys­ta­ry Oral qalasynda 2009-2010 oqý jylynda da júıe­li júr­gizil­gen bolatyn. Sol kez­degi «Jaıyq Press» medıahol­dınginiń basshysy Shyńǵys Mu­qan bul bastamany orystildi basylymdarda jıi kóterip, ol jaqsy nátıjege jetkizip edi.

Qazaq balalaryn orys mek­tebine bergen ata-analardyń jıi aı­tatyn úsh ýáji bar. Onyń alǵash­qysy – qazaq mektebinde bilim sapasy tómen-mys. Ekinshi mıf – memlekettik tilde bilim bere­tin mektepterde tárbıe ju­mys­tary da kem soǵyp jatatyn kórinedi. Ata-analar aıtatyn úshinshi ýáj – «biz ózimiz qazaqsha bilmeımiz, balamyzǵa qalaı kómek­tesemiz, qalaı oqytamyz?!»

Qazirgi tańda mektepterdegi bilim sapasyn UBT qorytyn­dy­lary, «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha álemniń úzdik oqý oryndaryna attanyp jatqan jastar anyq kórsetedi. Al jergilikti oryn­­dardyń málimetine qara­ǵan­da, jasóspirimder men káme­letke tolmaǵandar jasaǵan qyl­my­s­­tardyń 70 paıyzy orys tilin­de bilim beretin mektep­ter­ge tıe­sili eken. Mine, bilim máse­le­sinde de, tárbıe máselesinde de qazaqtildi mektepterdiń bási bıik tur.

– Buryn ata-analar alǵashqy eki ýájdi alǵa kóbirek tartatyn edi. Qazir olardyń oıy ózgergen. De­genmen otbasylyq úrdis, psı­ho­logııalyq kedergi qazir al­ǵa shyǵyp tur. Sondyqtan orys­til­­di otbasylardyń óz balasyn qazaq mektebine berýi úshin jan-jaqty qoldaý kerek, – deı­di Halyqaralyq «Qazaq tili» qo­ǵa­my oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Bolat Jeksenǵalıev.

Shynynda da, ata-anasy, ósken or­tasy orystildi bolyp qalyp­tas­qan baldyrǵandy mem­leket­tik til­de oqytatyn mektepke bergen jaǵ­daıda ol balalar erekshe nazarǵa alynýy kerek. Ata-analar osyndaı balalaryna arnaıy daıyndyq toby bolsa degen ótinish aıtqan. Keı­bir qazaq mektebinde tilge shor­qaq balalardy synyptas­tary «orys» dep mazaqtaǵan oqı­ǵalar kez­de­sip­ti. Árıne, bul – jas bala­nyń sana-sezimine úlken soqqy. «Son­dyq­tan biz bastaýysh synyp muǵalim­deri úshin de arnaıy semınar uıymdastyrý kerek degen oıǵa kelip otyrmyz», deıdi Bolat О́teǵalıuly.

Sońǵy jyldary balasyn orys tilinde oqytatyn qazaqtar nege kóbeıip ketti? Oılanatyn suraq osy. Pandemııaǵa baılanysty sońǵy jyl ata-analarmen tikeleı baılanys bolmaı qalǵany ras. Kóp shara onlaın túrde ótti. Onyń ústine, Reseı Federasııasynyń 5 oblysymen shektesetin Batys Qazaqstanda reseılik joǵary oqý oryndarynyń jarnamasy júrip-aq tur. Munyń da áserin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Sosyn orys tilinde bilim beretin mektep mu­ǵa­limderi arasynda «bári qazaq­sha bolyp ketse, qyzmetsiz qalamyz» degen úreı de bar sııaqty. Joǵaryda aı­tylǵan nasıhat toby Oral qala­syndaǵy bir mektepke kezdesý­ge barǵan kezde, ata-analarǵa aldyn ala «az­ǵyr­ǵanǵa ermeńder, orys synybynda qala berińder» degen áńgime aıtylǵan. Árıne, munyń bári memlekettik tildiń «dóńgelegine taıaq tyǵý» ekeni kórinip tur. Jáne bul áreket memlekettik mektepte bolǵany ókinishti...

 

Aýyldaǵy aralas mektep

Bilim berý salasyndaǵy sa­rap­shy­lardyń kóbi aralas tilde oqy­ta­tyn mektepterde negi­zinen qazaq tili qaǵajý kóretinin aıtady. Orystildi halqy kóp qala­lyq jerde aralas mektepter ashý – amalsyzdan jasalatyn shara ǵoı. Al tap-taza qazaqy aýdan­dardaǵy aralas mektep, orys synyp­tary­nyń jumysyn túsiný qıyn. Buǵan qandaı qajettilik bar?!

– 2000 jyldardyń basynda Qaztalov aýdany ortalyǵynda jańa mektep salynyp, qazaq tilin­de bilim beretin bolyp keli­sildi. Alaıda bir top ata-ana shaǵym­danyp, jańa mektepte orys synyptaryn ashýǵa tyrysty. Biz olardy der kezinde toıtaryp tastadyq. О́ıtkeni aýylda budan basqa bir aralas mektep bar edi, – deıdi sol kezde atalǵan aýdandy basqarǵan Násipqalı Imanǵalıuly.

Osyǵan uqsas oqıǵa Jánibek aýy­lynda da bolǵan. Temir­jol­dyń arǵy betindegi shaǵyn aýyldaǵy bilim ordasyn qostildi mektepke aınaldyrǵysy kelgen tur­ǵyndardy toqtatyp, mán-jaı­dy túsindirip, qazaq mektebin qor­ǵap qalǵan Násipqalı Iman­ǵalıuly kóp jaǵdaıda óńir basshylaryna tabandylyq, sheshim qabyldaý jetpeıtinin aıtady.

– Kezinde biz balamyzdy qa­zaq­sha oqytý úshin saýsaqpen sanaýly mektepke izdep bardyq. Qala­nyń ekinshi shetine avtobýs­pen sabyldyq. Ýaqyt, qarajat shyǵyn­dadyq. Qazir zaman basqa. Qazaq­stannyń bolashaǵy – qazaq tilin­de ekenin, keleshekte ultty uıys­­tyratyn memlekettik til eke­nin túsinetin ýaqyt keldi. Orys tilinde oqytatyn mektep­ter­­ge suranys azaıyp jatyr. «Osy­­nyń birine qaramaı bala­ńyz­­dy oryssha oqytam deseńiz, sol úshin qurbandyqqa bary­ńyz, ýaqy­ty­ńyzdy, qarajatyńyzdy sarp eti­ńiz» deý kerek. Kerek deseńiz, bilim berýdi jan basyna sáıkes qar­jy­landyrý kerek. Qazaq bala­sy orys synybyna barsa, onyń qarjysyn ata-anasy óz qalta­sy­nan tólesin. Al memleket qara­ja­ty mem­le­ket­tik tildi mektepti damy­týǵa jum­salsyn, – deıdi Imanǵalı aǵamyz.

Alaıda óńirde mundaı áreket­shil basshylar az bolyp tur.

Taǵy da biraz sanǵa kezek bere­ıik: Batys Qazaqstan oblysynda jalpy orta bilim beretin mek­tepterdiń sany – 379. Sonyń ishin­de 102 mektep aralas tilde oqyta­dy. Máselen, turǵyndary túgelge jýyq jergilikti ulttan turatyn Aq­jaıyq, Bókeı ordasy, Jańaqala, Jánibek, Qaztalov aýdandary­nyń árqaısysynda aralas eki mektepten bar. Oblys boıynsha aralas mektepterdiń orys synyptarynda 28 908 oqýshy oqyp júr! Onyń teń jartysy, ıaǵnı 14 678-i – qazaq balalary! Al mektepke deıingi mekemelerde tárbıelenip jat­qan 21 445 balanyń 2 695-i de qa­rakózder eken. Bul bala­lar­dyń bári – bolashaq Qazaq­stan­nyń azamattary. Elimizde ulttyq ara salmaq, til­­dik orta tez ózgerip keledi. Qazir­diń ózin­­­de memlekettik qyz­mette, ha­­­­lyq­­qa qyzmet etý oryn­da­ryn­­da qazaq­tildi mamandar su­ra­­nysqa ıe. Son­dyqtan bala­sy­nyń bolashaǵyn oı­laǵan «qu­ly­nym qor bolmasyn» degen ata-ana balasyn memlekettik til­de oqy­tatyn mektepke berse kerek-ti.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

О́ńirlerde aýa sapasy nashar

Ekologııa • Keshe

Elorda kúnine tartý

Teatr • Keshe

Jalǵyz qoldy sheber

О́ner • Keshe

Ereımen jerindegi ejelgi nysandar

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar