Úkimet • 26 Mamyr, 2022

Salyq salasyna ózgerister engiziledi

483 ret kórsetildi

Keshe Májilis Spıkeri Erlan Qoshanovtyń tóraǵalyǵymen Palatanyń jalpy otyrysy ótti. Jıyn barysynda depýtattar salyq salasyndaǵy ózgeristerge qatysty qujatty maquldady.

«Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Qazaq­stan Respýblıkasynyń Kodeksi­ne (Salyq kodeksi) jáne «Salyq jáne bıýd­jetke tólenetin basqa da mindet­ti tólemder týraly» Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Kodeksin (Salyq kodeksi) qoldanysqa engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy jóninde Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov baıandama jasady.

Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, qujatty qabyldaýdaǵy birinshi mindet – tabıǵı resýrstardy óndirýden túsetin kiristi kúsheıtý. Osyǵan baılanysty qatty paıdaly qazbalar baǵasynyń dınamıkasy taldanǵan. Máselen, 2018-2022 jyldary bırjalyq metaldar baǵasy 40 paıyzǵa ósken. Bırjadan tys paıdaly qazbalar (temir keni, hrom keni, marganes jáne t.b.) orta eseppen 20 paıyzdan 40 paıyzǵa deıin ósken.

«Osyny eskere otyryp, bırjalyq metaldar boıynsha paıdaly qazbalardy óndirý salyǵynyń mólsherlemelerin 50 paıyzǵa, al qalǵan qatty paıdaly qazbalar boıynsha 30 paıyzǵa ul­ǵaıtý usynylady. Salyq júktemesin ul­ǵaıtý­men qatar, geologııalyq barlaýdy jáne jańa ken oryndaryn ashýdy yntalandyrý kózdeledi.

Halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, rentabeldilik deńgeıi 15 paıyzǵa jetkenge deıin barlaý jáne óndirý 2023 jylǵy 1 qańtardan keıin bastalatyn jańa ken oryndary boıynsha paıdaly qazbalardy óndirý salyǵynan bosatý usynylady.

Kelesi mindet – kapıtaldy elden shyǵar­maýdy yntalandyrý. Qazirgi ýaqyt­ta belgili bir sharttardy saqtaǵan kezde dıvıdendterdi salyq salýdan bosatý kózdelgen. 10 paıyz mólsherlemesin belgileı otyryp, dıvıdendterdi salyq salýdan bosatý boıynsha jeńildikterdi alyp tastalmaq. Sonymen qatar salyq praktıkasy ózara baılanysty tulǵalarǵa materıaldyq emes qyzmetter úshin tólem túrinde aqshany shetelge shyǵarý jaǵdaılary bar ekenin kórsetip otyr», dedi Á.Qýantyrov.

Mınıstrdiń sózine súıensek, osyǵan baı­lanysty beırezıdent-úlesker tulǵa­lar kórsetken materıaldyq emes qyz­met­ter boıynsha shegerimderdi qoldanýdy salyq salynatyn kiristiń 3 paıyzynan aspaıtyn mólsherde shekteý usynylady.

«Kelesi usynylyp otyrǵan ózgeris – sıfrlyq maınıngke salyq salýdy kúsheıtý. Jyl basynan beri tutynylǵan elektr energııasynyń 1 kVt-saǵatyna 1 teńge mólsherinde sıfrlyq maınıng úshin tólem engizildi. Elektr energııasynyń quny boıynsha júktemeni teńestirý, son­daı-aq otandyq elektr energııasyn paıdalanbaýdy yntalandyrý úshin saralanǵan mólsherlemeler usynylady. Elektr energııasynyń quny neǵurlym tómen bolsa, tólem mólsherlemesi soǵurlym joǵary bolady. Bul rette, qaıta qalpyna keletin kózderden ózi óndirgen elektr energııasy úshin qoldanystaǵy deńgeıde tómendetilgen mólsherlemeler kózdelgen», dedi Á.Qýantyrov.

Tórtinshi ózgeris temeki ónimderine salyq salýdy qamtıdy. Aıta keterligi, Eýra­zııalyq ekonomıkalyq odaq sheń­berinde temeki ónimderine arnalǵan aksızderdiń mólsherlemeleri úılestirilýi tıis. 2024 jyly temekige aksız keminde 28 eýro deńgeıinde belgilenýi tıis.

«Mindettemelerdi oryndaý úshin temekige aksızder kezeń-kezeńimen arttyrý usynylady. Sonymen qatar temeki ónimderiniń basqa túrleri boıynsha, onyń ishinde qyzdyrylatyn temekisi bar ónimderge aksızderdi kezeń-kezeńimen ulǵaıtý usynylady.

О́zderińizge belgili, Memleket basshysy qańtar oqıǵasy kezinde keltirilgen zalaldy óteý týraly tapsyrma berdi. Atalǵan jumys barysynda salyq salý máse­leleri týyndaıdy. Sondyqtan alyn­ǵan óteý somasy boıynsha kásipkerlerde salyq mindettemesi týyndaýyn boldyrmaý maqsatynda osy máseleni retteý bo­ıynsha normalar usynylady.

Internetke qoljetimdilikti keńeı­tý úshin jańa tehnologııalar kóbirek qoldanylýda. Sonyń biri – geostasıo­nar­lyq emes spýtnıktik baılanys júıeleri. Salyq kodeksinde osyndaı baılanys túri úshin 1 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde tólem belgileý usynylady.

Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aýma­ǵy­nan jekelegen taýarlardy ımport­­taý kezinde baǵanyń eń tómen­gi deńgeıi qol­da­nylady. Norma ákeline­tin taýar­lar­dyń qunyn tómendetý fakti­leriniń aldyn alý úshin qabyldandy. Úshin­shi elderden ım­port­talatyn taýar­larǵa da atalǵan qural­dy qoldaný usy­nylady», dedi mınıstr.

Budan bólek, salyqty ákimshilendirý sheńberinde qosylǵan qun salyǵy boıynsha, múliktik tabys boıynsha deklarasııa­lardy tapsyrý bóliginde naqtylaýshy normalar qarastyrylǵan.

Jalpy otyrysta «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń keıbir zańnamalyq akti­lerine kólik máseleleri boıynsha ózge­rister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jo­basy da qaraldy. Qujat jóninde In­dýs­trııa jáne ınfraqurylymdyq damý mı­nıstri Qaıyrbek О́skenbaev baıandama jasady.

Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, zań jobasyn qabyldaý arqyly birqatar másele oryndalmaq. Joldarda kóliktik baqylaý avtomattandyrylady. Teńiz kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttardyń normalary ımplementasııa­lanady. Sonda-aq, temirjol kóligindegi oqıǵalardy jáne kemelermen bolǵan apattardy tergeý tártibi jetildirilmek. Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasyn Halyqaralyq Azamattyq avıasııa uıymy standarttarynyń talaptaryna jáne Eýropalyq odaqtyń avıasııalyq talaptaryna sáıkestendiriledi. Áýejaı mańyndaǵy aýmaqta qyzmetti júzege asyrýǵa ruqsat alý tetigi retteledi.

«Júkti avtokólikpen tasymaldaýdyń joǵary qarqyny, jol tóseminiń merzi­minen buryn buzylý máselesi túbegeıli shara qabyldaýdy talap etedi. Osy maqsatta 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha jolda kólik quraldarynyń salmaqtyq jáne gabarıttik parametrlerin ólsheıtin avtomattandyrylǵan stansalardy ornatý josparlanǵan.

Zań jobasynda avtomattandyrylǵan ólsheý stansalaryn ornatý jáne olardyń jumys tártibin aıqyndaıtyn normalar kózdelgen. Atap aıtqanda, usynylyp otyrǵan normalarda avtomobıl joldaryn basqarý jónindegi ulttyq operator jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar joldarǵa avtomattandyrylǵan ólsheý stansalaryn ornatý jáne olardyń jumys isteýin qamtamasyz etý mindeti kózdelgen. Avtobomıl kóligi salasynadǵy ýákiletti organǵa avtomattandyrylǵan ólsheý stan­salarynyń jumysyn uıymdastyrý qaǵı­datyn berý ókilettigi engiziledi. Teh­nıkalyq ruqsat etilgen eń joǵary massasy 12 tonnadan asatyn avtokólik quraldary ıeleri avtomattandyrylǵan ólsheý stansalary qoldanylatyn aımaq­tan ótkende salmaqtyq jáne gaba­rıttik parametrlerin ólsheýi qamtamasyz etiledi. Bul rette stansalar adamnyń qaty­sýynsyz «Sergek» júıesi boıynsha jumys isteıtinin atap ótkim kele­di. Usy­nylyp otyrǵan sharalar avtojol­dar­dyń saqtalýyn qamtamasyz etýge jáne kóliktik baqylaý júrgizý kezinde adamı faktordy boldyrmaýǵa múmkindik beredi», dedi Q.О́skenbaev.

Mınıstrdiń sózine súıensek, zań jobasy arqyly halyqtyń áleýmettik osal toptaryna qoǵamdyq kólikte júrýge jeńil­dik beretin normalar engiziledi. Áleý­mettik mańyzy bar, sondaı-aq qala­lyq (aýyldyq), qala mańyndaǵy qaty­nasta avtomobılmen turaqty tasymaldaýda «Altyn alqa», «Kúmis alqamen» nagradtalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenimen nagradtalǵan kópbalaly analar, birinshi toptaǵy múgedekter tegin jol júredi. 15 jastan 18 jasqa deıingi jastar bılet qunynyń 50 paıyzyn tóleıdi.

«2021 jyldyń 31 naýryzynda Qazaqstan Respýblıkasy batyp ketken kemelerdi shyǵarý týraly 2007 jylǵy Naırobı halyqaralyq konvensııasyn ratıfıkasııalady. Osyǵan baılanysty, zań jobasynda keme ıesiniń sýǵa batqan múlikti kóterý jónin­degi óziniń azamattyq-quqyqtyq jaýap­kershi­ligin saqtandyrý jónindegi mindetin belgi­leıtin Konvensııa talaptaryn ımplemen­tasııalaý jónindegi normalar kózdelgen. Usynylyp otyrǵan normalar Qazaqstanǵa sýǵa batqan kemeni kóterý boıynsha shyǵyndardy óteý týraly talaptardy tikeleı saqtandyrý kompanııasyna usynýǵa múmkindik beredi.

Birqatar túzetý temirjol jáne sý kóligindegi qozǵalys qaýipsizdigin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Qazirgi ýaqytta temirjol kóligindegi apattar men avarııalardy tergeýdi kólik salasyndaǵy ýákiletti organ, al oqıǵalar men ınsı­dent­terdi tasymaldaý prosesine qatysýshylardyń ózderi júrgizedi.

Adamdardyń ómiri men densaýlyǵynyń qundylyǵyn eskere otyryp, zań jobasy sheńberinde jolaýshylar poıyzdarynyń joldan shyǵýy nemese soqtyǵysýyn týdyrǵan oqıǵalardy tekserýdi ýákiletti organnyń quzyretine berý usynylady. Sondaı-aq ýákiletti organnyń quzyretine Kaspıı teńiziniń aýmaqtyq sýlarynda Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik týy astynda júzetin kemelermen bolǵan apattyq jaǵdaılardy tergeýdi qosý qarastyrylǵan», dedi Q.О́skenbaev.

Azamattyq avıasııa salasynda zań­namaǵa mynandaı ózgerister engizilmek. Drondardy paıdalaný prosesi retteledi. Atap aıtqanda sertıfıkattaý rásimi engiziledi, qashyqtan sáıkestendirýge qoıylatyn talaptar belgilenedi, olardy paıdalaný aımaqtaryn aıqyndalady. Sondaı-aq «ushqyshsyz avıasııalyq júıe» jáne «ushqyshsyz áýe kemesi» uǵymdary engiziledi.

«Kaspıı teńiziniń mártebesin quqyq­tyq retteýge baılanysty zań jobasyna qazaqstandyq organdardyń Kaspıı teńizi ústindegi jaýapkershilik aımaǵynda ushýdy quqyqtyq retteýge qatysty normalar engizildi.

Zań jobasynda birinshi basshynyń azamat­tyq avıasııa salasyndaǵy ýáki­let­ti uıymǵa júktelgen mindetter­di oryn­daǵany úshin derbes jaýapkershiligi jáne avıasııa ınspektorlarynyń ózderi­niń qyzmettik mindetterin oryndamaǵany nemese tıesili oryndamaǵany úshin jaýap­kershiligi kózdeledi.

Áýekompanııalarǵa áýe tasymaly shektelgen adamdardyń jeke tizili­min júr­gizýge múmkindik beretin norma en­giziledi. Alaıda azamattar mundaı tizimge tek ushaq bortyndaǵy quqyq buzý­shylyqtar úshin jáne olardy qylmystyq nemese ákimshilik jaýapkershilikke tartý kinási dáleldengen jaǵdaıda ǵana engiziledi», dedi Q.О́skenbaev.

Budan basqa, zań jobasynda halyqara­lyq standarttarǵa sáıkes Halyqaralyq avıasııa ujymynyń kezekti aýdıtinen ótýge daıyndalýǵa baǵyttalǵan sala úshin mańyzdy jáne ózekti túzetýler bar.

Jalpy otyrysta depýtattar «Qazaq­stan Respýblıkasynyń keıbir zańnama­lyq aktilerine energııa únemdeý jáne energııa tıimdiligin arttyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn ekinshi oqylymda maquldady.

Budan bólek, Májilis birneshe zań jobasyn jumysqa aldy. Sondaı-aq birqatar depýtat tıisti memlekettik mekeme basshylaryna depýtattyq saýal joldady.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar