Shabandoz taqym qysyp oqıtyn jyr

Sulýlyq pen izgiliktiń qasıetin túısine bastaǵan kez kelgen óleńge qumartqan jastyń Jumataı Jaqypbaevpen «aýyrmaǵany» kemde-kem shyǵar. «Sen maǵan súıýdi úırettiń, bıleýdi ózim-aq úırendim» dep aqynnyń ózi aıtpaqshy, jyrǵa ǵashyq júrekterdiń birtalaıyn Jumataıdyń Láılásy yntyqtyrdy. Asqaq sezimderdi úlgi etti. Sońynda qanshama ańyzǵa aınalǵan keıipkerler qaldy. О́zi jyr qaǵany atalyp ketti. Qarapaıym óleń joq Jumataıda. Barlyǵy jazataıy­m, oqys, keıde tipti tulan tutyp turǵandaı qabyldanýy da múmkin. О́zi jyrlaǵanyndaı, «bir qıǵylyq salǵysy keledi de turady». Jumataı – aqyn, Jumataı – kókparshy, atbegi, dombyrashy, Jumataı – boksshy, Jumataı – ajalsyz, osynyń bári óleńderinde oıqastap kórinip turady. Onyń ajalsyz atanýy – kókpar oınap júrip astyndaǵy atymen úsh qabatty úıdeı úlken jartastan sekirip ketip tiri qalǵandyǵy. Ol týraly da óleńi bar. Dalada ósken qazaq jigitteriniń kóbi súıýdi Jumataıdan úırenetini sondyǵynan bolýy múmkin.

Aqynnyń jyr qaǵany atalýyna óleńdegi ártúrli erekshelikteri, qurǵan jyr qaǵanaty áser etti desek te, epos­­tyq, ertegilik dáýirdi óz zamanyna jalǵaı alǵan qýaty­nan der edik. Jambyldyń Grýzııaǵa saparyn «Ǵundar­dyń júregi» dep nemese «Qasoq ǵazaldaryn» qaıta qozdatqanyna jeke-jeke toqtalyp áńgimeleýge bolady. Alaıda onyń biz tanyǵan bir ereksheligi sıqyry men sazynda sııaqty kórinedi. «О́leńnen kelgen Láılány meniń óleńim qalaı toqtatsyn» demeı me? Nemese «jyr men epos zamanynan kelgenin, jasyrady shyntaǵyna súıenip» dep áriden tartady. Al Kenejıren tulpary týraly tym ózgeshe silteıdi.

«Aldynan sóre, artynan qıqý taıalsa,

Buzaý tis qamshy butynan shaqsa shaıansha,

Qulajıren at quıqyljyp shyǵyp baıansha,

Qula bir dóńnen quldyrar edi qoıansha».

Osylaı tur-aq kep bastalyp, tulpardyń ekpinimen samǵap alyp jóneledi óleń. Osy shýmaqtyń ár jolyna jeke toqtalsa bolady. Tulpar degen jaıshylyqta asa sabyrly ǵoı negizi. Dúbir men qıqýǵa delebesi qozyp alyp jónelmese. Ondaı bir sátterge tap kelmese shappaýy da múmkin. Jaraýy men baby óz aldyna. Buzaý tis qamshyny butynan shaqtyryp qoıǵany tipten keremet. Shabandoz taqymyn qysyp otyryp oqıtyn jyr demesińe qoımaıdy. «Baqtaryń baıandy bolsyn» deıtin úlkender. Uzaǵynan súıindirsin degenge keledi. Bul jerde toptan qara úzip shyǵyp baıan tapqany aıtylsa kerek. Talaı túlki alǵan tazyǵa bir shaldyrmaı ketken qoıannyń zymyrap bara jatqanyn kórgen dalalyqtar túsinedi qoıansha zaýlaǵandy. Orqoıannyń artyndaǵy bir top ıtke qarasyn kórsetpeı jónelgenin talaı kórdik.

«Arqasy qozsa yldı ma, ór me, elemeı,

Zymyrar edi syndarly, syrly jebedeı,

Aýany tesip, aspanda ushqan kemedeı,

Nemese bezip túrmeden shyqqan nemedeı».

Bul joldar birinshi shýmaqtan ozyp tur. Tulpardyń da arqasy qozady. Shabyttanady, aqyndarsha tolǵanady. Aqyndar áý basta tulpar shabytty jylqydan kórgen bolýy múmkin. Jebedeı aqqany azdaı kemedeı kókke shyǵaryp qoıǵanymen qoımaı, túrmeden shyqqan nemedeı dep kúlli jantalas pen arpalysty kóz aldyńa keltiredi. Shabandoz bolmasa muny ekiniń biri paryqtaı bermeýi de kádik. Kózi alaıyp bir elirip alǵan tulpar aýyzdyqty tistep alyp shabady. Ony toqtatam dep áýre bolmaǵan jón.

«Zyrqyrar edi súrinem dep te qoryqpaı,

Toqtatar ony kedergiler de jolyqpaı.

Sóreni betke ap úsh kúndik jerden zoryqpaı,

Quıyndar edi qulanyn kórgen qodyqtaı.

Án bolyp bitken Qulager álgi kúlikteı,

Báıgeden kelse kerneıshiler de ilikpeı,

Alshańdar edi ala aıaqtary birikpeı,

Qylyqty qyzdyń qasynan kelgen jigitteı...».

Osy tórt shýmaq óleńniń ishine barlyq qubylys kirigip tur. Aqyr aıaǵy ana men balanyń shurqyrap tabysýy, ǵashyǵynan kóńili ósip qaıtqan jigittiń obrazy, báıgeden kelgenin bilip mereıi asqan tulpar beınesi. Jáne osynyń bári qandaı qýatpen jazylǵan, tulpardyń shabysynan bir mysqal kem emes. Bir sózben aıtqanda, shabandoz taqymyn qysyp oqıtyn jyr!