Rýhanııat • 28 Maýsym, 2022

Ereımen jerindegi ejelgi nysandar

100 ret kórsetildi

О́tken apta sońynda Mádenıt jáne sport mınıstrligi Geraldıkalyq zertteýler ortalyǵynyń qoldaýymen Aqmola oblysy Ereımentaý aýdany aýmaǵyna «Babadan qalǵan belgi» atty tanymdyq ekskýrsııa uıymdastyryldy. Uıymdastyrýshy taraptyń aıtýyna qaraǵanda, mundaǵy maqsat – óńirlik ólketaný isin jandandarý jáne baıyrǵy ǵuryptyq muralar negizinde búginge jetken ejelgi geraldıkalyq belgi-tańba-músinderdi barynsha nasıhattaý eken.

Ereımentaý tarıhı ólke. Qazaqtyń daryndy dala jyrshysy Imanjúsip Qutpanuly «Búrkit ustap basyńa shyǵar ma edim, Kózime bir kórinshi, Ereımentaý» dep kúńirense, tereń oıly qalamger Jumeken Nájimedenov «Jatyr dala aıaqtalmaı bastalmaı, Ulylyǵy – Dante jazǵan dastandaı» dep jyrlaǵan jer bul. Basqasyn aıtpaǵanda, aýdan aýmaǵynda jalpyulttyq dárgeıli respýblıkalyq qasıetti nysandar tizimine engen qos nysan: Sileti boıyndaǵy Oljabaı Tolybaıuly (1709-1783) kesenesi men QosbatyrQumaı memorıaldy kesheni osy aýdan jerinde bolsa, sonymen qatar jergilikti mańyzǵa ıe qasıetti nysandar – Myńshuńqyr jaılaýyndaǵy Úmbeteı jyraý zıraty men Qorjynkóldegi Saqqulaq bı kesenesi ólke tarıhynan syr shertedi.

Osy oraıda, ekskýrsııaǵa qatysýshylar eń áýeli Torǵaı aýyldyq okrýgyna qarasty «Buırataý» memlekettik ulttyq tabıǵı park aýmaǵynda ornalasqan Qosbatyr – Qumaı túrki arheologııalyq – etnografııalyq eskertkish keshenine at basyn burdy.

Jýrnalısterdi keshen basynda qarsy alǵan ólketanýshy Manap Ádireshevtiń aıtýyna qaraǵanda, atalmysh nysanǵa zertteý júrgizgen tarıh ǵylymdarynyń doktory, túrkitanýshy Aıman Dosymbaeva hanym bul tas músinder kóne túrki dáýirinen qalǵan óńirdegi birden-bir mura degen paıym jasapty.

О́ıtkeni keshenniń negizgi atrıbýty – sol qolyna shaǵyn qanjar, oń qolyna ydys ustaǵan qos balbal. Bul músinder ejelgi túrkilerge tán belgi –beıne ekeni anyq. Keshenniń «Qosbatyr» atalýyna da qos balbaldyń qatar ornalasýy sebep bolǵan sııaqty. О́ıtkeni, kezinde bul nysandardy kórip, belgileý jazba qaldyrǵan ataqty arheolog Álkeı Marǵulan, bul jádigerler erlik jasap, aty ańyzǵa aınalǵan qos batyrdyń qurmetine qoıylýy múmkin degen ustanym aıtqan kórinedi. 

Jergilikti ákimshilik bolashaqta osyndaǵy tarıhı keshenge ashyq aspan astyndaǵy murajaı jasap, otandyq týrızm ortalyǵyna aınaldyrý kerek degendi alǵa tartady. О́ıtkeni sońǵy jyldary turaqty júrgizilgen qazba jumystarynyń nátıjesinde aýdan aýmaǵynanjańadan tabylǵan balbal tastar sany 15-ke jetipti. Sonymen qatar keshenniń ekinshi bir ereksheligi – shyǵys qabyrǵasyna ornatylǵan músinder men onyń ǵuryptyq qorshaýy. 

– Eskertkish keshen aýdan aýmaǵyndaǵy ejelgi túrki dáýirine tán kóp komponentti jalǵyz jádiger. Mundaǵy muralardyń tarıhı mańyzdylyǵy eskertkishterdiń tıpteri men túrleriniń áleýetti aqparattylyǵynda jatyr. Ásirese, tas músinderde bederlengen atrıbýttar, ydys, áshekeı zattar men qarý jıyntyqtary úlken ǵylymı qyzyǵýshylyqty týdyrýda, – deıdi ólketanýshy Manap Bektasuly.

O

*****

Ekskýrsııa toby kelesi kezekte ólke tarıhynyń taǵy bir mańyzdy eskertkishi – qola dáýirge tán túrkilik ǵurypty saqtaǵan murtty qorǵandar: Qaraǵaıly1, Qaraǵaıly – 2, Qaraǵaıly – 3 tas qorshaýlary men Qaraǵaıly – 4 qorymyna at basyn burdy. Bul nysandar Qaraǵaıly aýylynyń mańynda ornalasqandyqtan eskertkishterge aýyl ataýy berilipti.

Osylardyń ishinde erekshesi Qaraǵaıly-1murtty qorǵany. Nysannyń dıametri 10, bıiktigi 0,7 metr. Qorǵan aýyldyń soltústik – batysynda 1,5 shaqyrym qashyqta ornalasqan. Jalpy aýmaǵy 0,7 h 0,3 km. Úlkendi – kishili  61 nysandy qamtıtyn tas plıtalar men músindermenmundalaıdy. Bul jerdegi jalǵyz balbal syrtqy kórinisi jaǵynan aldyńǵy Qos batyrǵa qatty uqsaıdy. Balbal tastyń oń qolynda ydys, sol qolynda qanjar. Bıiktigi – 1,80 metr.

Al Qaraǵaıly2 kesheni Qumaı ózininiń sol jaǵalaýynda Qaraǵaıly aýylynan 2 shaqyrym jerde eken. Qorǵannan shyǵysqa qaraı uzyndyǵy 70 metr jarty doǵa tárizdi eki qatar tas tizbegi ornalasqan. «2009 jyly bul nysanǵa júrgizilgen qazba jumystary kezinde dıametri 1,3 sm monshaqtar jáne uzyndyǵy 19 sm bolatyn shyǵyrshyqty aýyzdyq tabylǵan. Mundaǵy eskertkishterdi ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldary úlken ǵalymdar Álkeı Marǵulan men Qanysh Sátbaev dáleldep, atap kórsetken» deıdi ólketanýshy M.Ábireshev. Al úshinshi nysan Qaraǵaıly 3 eskertkish kesheni Qumaı ózeniniń jaǵalaý terrassasynda aýyldyń ońtústik – batysynda 3 shaqyrym qashyqtaǵy Aqshoqy jáne Jylandy taýlarynyń eteginde ornalasqan eken.

«Osyndaǵy qorymdardy topyraqtan arshyp, ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizgen jaǵdaıdabiz arǵy babalarymyzdyń ómir súrý salty men órkenıetinen maǵlumat beretin qundy dáıekterdijáne ulttyq geraldıkamyzdyń túrkilik dáýirine tán sımvoldyq elementterdi ushyrastyrý múmkindigi zor. Sol sebepti, bul is aldaǵy kúnderi jalǵasyn tabatyn bolady» dedi Geraldıkalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Asylbek Baıjuma myrza.

P

****

Atalmysh sapar barysynda Ereımentaý aýdan ákimi Abaı Áljanov myrza jýrnalıstermen birgeekskýrsııa quramyna qosylyp, Ereımenge at basyn burǵan Memlekettik Eltańbanyń avtory, professor Jandarbek Málibekulyn qarsy alyp, aýyl aqsaqaldarynyń qatysýymen «El rámizderi – erkindiktiń nyshany» atty kezdesý ótkizdi. Jıynǵa qatysýshylar aldynda sóz sóılegen Eltańba avtory, bıyl táýelsiz elimizdiń ulttyq rámizderiniń qabyldanǵanyna 30 jyl otyr. Osy dataly oqıǵa kóne túrkilerdiń izi qalǵan hám batyrlar men danalar mekeni Ereımen ólkesinde jalǵasyn tabýy tegin emes ekenin jetkizip, aýdan ákimdigine standart boıynsha óz qolymen jasaǵan Eltańbany tabys etti.

Sońǵy jańalyqtar

Erlan Qııasov jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 20:10

Tamyz aıyndaǵy UBT aıaqtaldy

Bilim • Búgin, 19:53

Baqyt Sultanov qyzmetinen bosatyldy

Qazaqstan • Búgin, 18:00

Dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 16:42

Soltústik óńirlerde qant qymbattady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Uqsas jańalyqtar