Úkimet • 30 Maýsym, 2022

Ekinshi sessııa: mańyzdy sheshimder men mazmundy zańnamalar

45 ret kórsetildi

Parlamenttiń birlesken otyrysy ótip, depýtattar jazǵy demalysqa ketti. Jıyn barysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń BUU-nyń mıssııalaryna qatysý úshin Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń bitimgershilik kontıngentin jiberý týraly usynysy qaraldy. Sondaı-aq jetinshi saılanǵan Parlamenttiń ekinshi sessııasynyń jumysyn aıaqtaý máselesin talqylady.

Konstıtýsııanyń 53-babynyń 5-tar­maqshasyna sáıkes Prezıdent usy­nysy boıynsha Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda ha­lyqaralyq mindettemelerdi oryndaý úshin res­pýb­lıkanyń Qarýly Kúsh­terin paıdalaný týraly sheshim qabyl­daıdy. Osyǵan baılanysty Memleket bas­shysynyń úndeýin Qorǵanys mınıstri Rýslan Jaqsylyqov oqyp berdi.

«Qazirgi ýaqytqa deıin Qarýly Kúsh­terdiń áskerı qyzmetshileri Parlament qaýlylaryna sáıkes beıbitshilik pen qaýipsizdikti qoldaý jónindegi halyqaralyq mindettemeni oryndaý úshin BUU-nyń bitimgershilik mıssııalaryna jiberilip otyrdy. 2014 jyldan bastap 45 ofıser Batys Saharadaǵy, Kot-d’Ivýardaǵy, Lıvandaǵy mıssııaǵa áskerı baıqaýshy jáne shtab ofıseri retinde, 2018 jyldan bastap 520 áske­rı qyzmetshi bitimgershilik bólimshe qura­mynda «Lıvandaǵy ýaqytsha kúshter» mıs­sııasyna qatysty», delingen Prezı­dent úndeýinde.

Memleket basshysy óz usynysynda óńirde jáne álemde bolyp jatqan sońǵy oqıǵalar qaýipsizdikke tónetin syn-qaterdi joqqa shyǵarmaıtynyn atap ótken. Osyǵan baılanysty áskerdiń jaýyngerlik ázirligin odan ári nyǵaıtý, qazirgi syn-qaterge qarsy áreket etýde tájirıbe jınaqtaý máselesi ózekti ekenine toqtalǵan.

«Uıym Jarǵysynyń jetinshi tara­ýyna sáıkes Qarýly Kúshterdiń Ortalyq Afrıkada, Kongo Demokratııalyq Respýblıkasynda, Malıde bitimgershilik mıssııaǵa qatysýyn keńeıtýdi oryndy dep sanaımyn. Qazaqstan shtab ofıseri, áskerı baıqaýshy retinde qazirgi ýaqytta mıssııada anaǵurlym tapshy bolyp tabylatyn jaıaý ásker, medısınalyq, barlaý, ınjenerlik, áskerı polısııa bólimshesin bólýge daıyn.

Bul tájirıbe áskerimizdiń jaýyn­gerlik daıarlyǵyn jetildirý, olardy odan ári damytý boıynsha usynys daıyndaý úshin qoldanylady. Búgin bitimgershilik mıssııany qysqartý aıasynda bitimgershilik kúshterin bóletin elder arasynda básekelestik artady. Osyǵan oraı, naqty bólimshe, Uıym mıssııasy, ony óristetý merzimi Uıymnyń Hatshylyǵymen jumys nátıjesinde aıqyndalady. Sonymen qatar árbir jeke óristetý úshin tıisti normatıvtik baza jasalady.

Osynyń negizinde Konstıtýsııanyń 53-babyna sáıkes bitimgershilik kontıngent – jalpy sany 430 áskerı qyz­met­shini Ortalyq Afrıkadaǵy turaq­tandyrý jónindegi mıssııaǵa, Kongo Demokratııalyq Respýblıkasyndaǵy turaqtandyrý jónindegi mıssııaǵa, Ma­lı­degi turaqtandyrý jónindegi mıs­sııaǵa, «Lıvandaǵy ýaqytsha kúshter» mıs­sııasyna jiberý týraly usynys engi­zemin», delingen úndeýde.

Talqylaýdan keıin birlesken oty­rysqa qatysqan depýtattar Prezıdent usy­nysyn qabyldady. Budan keıin Má­jilis Tóraǵasy Erlan Qoshanov jetinshi saılanǵan Parlamenttiń ekinshi sessııa­syn jabý jáne parlamenttik kanıkýl týraly baıandama jasady.

«О́tken kezeńde Parlamenttiń qyz­meti belgili oqıǵalar men mańyzdy sheshim­derge toly boldy. Birinshiden, bıyl­ǵy sessııa el Táýel­siz­diginiń 30 jyldyǵy aıasynda ótti. Bul eli­­mizdiń bas­ty memlekettik merekesi ǵana emes, barsha qazaqstandyqty bi­rik­­tiretin ulttyq tarıhı mańyzdy kezeń.

Ekinshiden, Táýelsizdiktiń 30 jyl­dy­ǵyndaǵy mańyzdy kezeńderdiń biri – Parlamenttiń 25 jyldyq mereıtoıy. Parlamenttiń qalyptasýy men damýy egemen Qazaqstannyń taǵdyrymen tyǵyz baılanysty. Úshinshiden, el damýyndaǵy jańa kezeńniń bastalýyn bildiretin Konstıtýsııaǵa túzetýler jónindegi respýblıkalyq referendým boldy.

Parlamenttiń osy sessııasy barsha qazaqstandyq qoǵam úshin aıryqsha jaýapty kezeńde ótti. Eń aldymen, biz eki jylǵa sozylǵan koronavırýs pandemııa­syn eńserip qana qoımaı, ortaq kúsh-jigerimizdiń arqasynda aıtarlyqtaı nátıjelerge qol jetkizdik. Densaýlyq saqtaý júıesindegi tásilder ózgertildi, bilim berý salasynda oqytýdyń jańa standarttary engizildi, bıznestiń, bank jáne qarjy qurylymdarynyń, qyzmet kórsetý jáne kólik salasynyń jumys formaty ózgerdi. Koronavırýs pandemııasy kezeńindegi shekteý sharalary Parlamenttiń qyzmetine de óz ereksheligin engizdi», dedi E.Qoshanov.

Májilis Tóraǵasy qańtarda elimiz úlken qaterden ótkenin, mundaı oqıǵa memleketimizdiń jańa tarıhynda buryn-sońdy kezdespegenin atap ótti. Soǵan saı der kezinde jáne jedel áreket etý qajet bolǵanyna toqtaldy. Májilis Tóraǵasy ekinshi sessııanyń zańnamalyq kún tártibi de aıtarlyqtaı mazmundy bol­ǵanyna toqtaldy. Máselen, Parlament Pala­talarynyń 4 birlesken otyrysy ótti. Májilistiń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 271 másele qaraldy. Senat­tyń 42 jalpy otyrysy ótip, onda 148 má­sele qaraldy. Osy sessııa kezinde qos Palatanyń jumysynda 127 zań joba­sy boldy, onyń 78-i qabyldandy. Par­lament qabyldaǵan zańdardyń qazirgi ýaqytta 66-na Prezıdent qol qoıyp, zań kúshine endi.

Palata Spıkeri depýtattyq korpýs zań shyǵarý qyzmetinde Memleket bas­shysynyń tapsyrmalary men ol usynǵan júıeli reformalardy praktıkalyq turǵydan iske asyrýǵa basymdyq bergenin jetkizdi. Máselen, múgedektigi bar adamdardyń qoǵamdyq-saıası prosesterge aralasýyn yntalandyratyn normalar, sondaı-aq depýtattyq mandattardy bólý kezinde múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan kvotalar saılaý jáne saıası partııalar týraly zańdarda qarastyryldy.

«Qylmystyq saıasatty izgilendirý prınsıpterin basshylyqqa ala otyryp, azamattar men memlekettiń qaýipsizdigine qa­ter tóndirmeıtin qylmystar jasa­ǵany úshin sottalǵan adamdarǵa raqym­shylyq jasaldy. Tıisti tetikter Táýel­sizdiktiń 30 jyldyǵyna baılanysty «Raqymshylyq jasaý týraly» zańda bekitildi.

Prezıdenttiń tapsyrmalaryn oryndaý úshin quqyq qorǵaý organdarynyń, prokýratýranyń jáne sottyń ókilet­tik­teri men jaýapkershiliginiń ara-jigin ajyratatyn qylmystyq prosestik zańnamanyń úsh býyndy modeli engizildi. Osy reformanyń nátıjesinde jyl basynan beri ǵana prokýrorlar 590 qyl­mystyq isti qysqartyp, 1800-den astam adamdy aıǵaqtar jetkiliksiz bolǵan­dyqtan qylmystyq is aıasyna tartýǵa jol berilgen joq. Qazaqstannyń ult­tyq zańnamany úılestirý týraly ha­lyqaralyq mindettemesi ólim jazasynyń kúshin joıý máselesi jónindegi zańda kórinis tapty. Depýtattar quqyq qorǵaý organdaryn reformalaýdyń normatıvtik bazasyn qalyptastyrý boıynsha jumysty jalǵastyrdy. Osyǵan oraı, quqyq qorǵaý qyzmetin ótkerý, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin áleýmettik qorǵaý máseleleri retteldi», dedi Májilis Tóraǵasy.

Memlekettik satyp alý máseleleri jónindegi zańda ǵylym salasy men jetekshi ǵalymdardyń jalaqysyn granttyq qarjylandyrý tetikteri beki­tildi. Sonymen qatar Qazaqstannyń bıologııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri de alǵash ret zańnamalyq turǵydan retteldi. E.Qoshanov sessııa barysynda zań shyǵarýshylar áleýmettik salany únemi basty nazarda ustaǵanyna ekpin berdi. Máselen, azamattardyń jekelegen sanattaryn áleýmettik qorǵaý máseleleri jónindegi zań qabyldandy.

Májilis Tóraǵasy depýtattar saı­laý­shylarmen baılanysqa basa kóńil bólgenin atap ótti. Halyqpen kezdesý­ler barysynda kóterilgen proble­malyq máseleler memlekettik organ­dar­dyń atyna joldanǵan kóptegen depý­tattyq saýalǵa negiz bolǵan. Qoǵam­dy tolǵandyryp júrgen suraq­tarǵa tolyqqandy jaýap alý maqsa­tynda Parlament qabyrǵasynda saılaý­shy­lardyń kókeıkesti problemalaryn sheshý barysy týraly Úkimet músheleriniń jaýaby tyńdaldy.

«О́zekti máseleler týyndaǵan jaǵ­daıda depýtattardyń shuǵyl túrde óńirlerge shyǵýyn praktıkaǵa engizdik. Máse­lelerden shet qalmaı, árdaıym olardy sheshýdiń aldyńǵy shebinde bolýymyz kerek. Eldiń talap-tilekterin eskere otyryp, «Jańa Qazaqstan» depýtattyq toby Bas Prokýrorǵa qańtar tragedııasynyń tergelý barysy jóninde egjeı-tegjeı aqparat berý týraly depý­tattyq saýal joldady. Májilistiń jalpy otyrysynda biz tergeýdiń aldyn ala qorytyndylary týraly quqyq qorǵaý organdarynyń aqparatyn tyńdadyq. Otyrysqa Adam quqyqtary jónindegi ýákil jáne belgili quqyq qorǵaýshylar shaqyryldy. Barlyǵy ashyq rejimde ótti. Onda qoǵamdy tolǵandyryp júrgen máselelerge jaýap berildi», dedi E.Qoshanov.

Palata Spıkeri sessııa kezinde kóp­tegen keleli másele depýtattyq saýaldarda aıtylǵanyn jetkizdi. Sondaı-aq ótkir taqyrypta parlamenttik tyńdaý ótkenine toqtalyp, Májilistiń janynan Qoǵamdyq palata qurylǵanyn atap ótti.

Depýtattyq korpýstyń Úkimetpen tyǵyz baılanysta jumys atqarǵanyn atap ótken E.Qoshanov sessııa barysynda 14 úkimet saǵaty ótkizilgenin, áıtse de, zań shyǵarý prosesine teris áser etetin jekelegen kemshilikter bar ekenin jetkizdi.

«Júıeli kemshilikterdiń biri – durys josparlamaý, zań jobalarynyń jetkilikti pysyqtalmaýy jáne daıyn bolmaýy. Úkimettiń kóbinese merzim jaqyndaǵan kezde belsendiligi arta bas­taıdy. Muny, ádette, jyldyń nemese sessııanyń sońynda baıqaýǵa bolady. Parlament qabyrǵasynda zań joba­larynyń kóptegen normasyn qaıta óńdep shyǵý, jekelegen normalar bo­ıynsha Úkimet músheleriniń naqty us­tanymynyń bolmaý úrdisi qalyptasty.

Mysaly, densaýlyq týraly kodeks­tiń bir normasy tek birinshi jarty­jyldyq ishinde qarama-qarsy pozısııa­da eki ret túbegeıli ózgerdi. Qańtar
aıynda elimizde tirkelgen dárilik zattar men medısınalyq buıymdardy shekti baǵasyz satyp alýǵa jáne birlesip tóleýge jol berilmeıdi degen norma qa­byldandy. Biraq maýsym aıynda bul norma qaıta alyp tastaldy. Eki jaǵ­daıda da ózgeristiń qajettiligi halyqtyń dári-dármeksiz qalýy múmkin degen ýájben túsindirildi. Mundaı faktiler birli-jarym emes.

Qaralyp jatqan zań jobalaryna ózgerister tolassyz engiziledi, olardyń ishinde jobanyń tujyrymdamasyna saı kelmeıtin túzetýler de bar. Sonyń saldarynan zań jobasynyń bastapqy tujyrymdamasy aıtarlyqtaı ózgeredi. Mınıstrler depýtattar arqyly ózderi­niń «janyp turǵan» máselelerin sheship qalǵysy keletin jaǵdaılar da bar», dedi E.Qoshanov.

Palata Spıkeri mundaı másele Májiliste de, Senatta da qaralý satysynda kezdesetinin atap ótti. Osynyń saldarynan Májilis maquldaǵan zań jobasyn Senat túzetýlermen qaıtarýǵa májbúr. Kóp jaǵdaıda bul jańa túze­týler Májiliste usynylmaǵan jáne talqylanbaǵan normalar bolyp kele­di. Zań jobalaryn sapasyz daıyndaý jáne saraptamalardy ýaqtyly júr­gizbeý Mem­leket basshysy alǵa qoıǵan min­det­terdi iske asyrýǵa kedergi keltirýi múmkin.

«Depýtattardyń túzetýlerine qory­tyn­dylardyń ýaqtyly berilmeýi de erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi. Mysaly, bala quqyqtaryn qorǵaý jónindegi zań jobasy boıynsha Úkimettiń jaýaby 5 aıdan keıin keldi. Sonyń saldarynan bul zań Májiliske engizilgennen keıin eki jyl ótken soń ǵana qabyldandy.

Zań jobalaryn Parlamenttiń qos Palatasynda tanystyrý kezinde jekelegen mınıstrlikter men vedomstvolar baıandamashylarynyń daıyndyǵy jetkiliksiz bolatyn jaǵdaılar da kez­desedi. Zań jobalary men sarapta­ma­lardyń sapasyn baǵalaý aldaǵy ýaqytta da Parlamenttiń erekshe baqylaýynda bolady.

Depýtattyq korpýstyń ózderiniń saýaldaryna beriletin jaýaptardyń sapasyna da kóńili tolmaı jatady. Saýaldarda biz, eń aldymen, saılaý­shy­larymyzdyń tilekteri men amanattaryn kóteretinimizdi túsiný kerek. Oǵan Úkimet pen basqa da memlekettik organdardan standartty, syrǵytpa jaýaptar keledi. Sondyqtan memlekettik organdardyń depýtattyq saýaldarǵa
aýyzsha jaýap berýin praktıkaǵa engiz­dik. Aldaǵy ýaqytta depýtattar korpýsy men Úkimet músheleri zań sapasyn arttyrýda júıeli jumysty jolǵa qoıý­ǵa birlesip atsalysýy kerek», dedi E.Qo­shanov.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar