Ádebıet • 05 Shilde, 2022

«Mesenat» ádebı syılyǵynyń alǵashqy jeńimpazy anyqtaldy

106 ret kórsetildi

Almatyda «Mesenat» ádebı syılyǵynyń alǵashqy jeńimpazy anyqtaldy. El patrıottary men rýhanııat janashyrlarynyń azamattyq jobasy sanalatyn táýelsiz báıgede top jarǵan ádebı romannyń avtory ómir boıy aı saıyn 500 AQSh dollary mólsherinde syıaqy alyp otyratyn bolady.

Marapattaý rásimine qatysqan zııaly qaýym qaı eldiń bolsa da ádebıeti qarjylaı qoldaýdy qajet etetinin, mundaı iske memleketpen qosa bıznes ókilderiniń ún qosýy qýantarlyq is ekenin iltıpatpen aıtty. Mundaı oqıǵalar tarıhymyzda qalyptasqan oń úrdis degen Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń  Qujattardy basqarý men muraǵat isi jónindegi komıtet tóraǵasynyń orynbasary Aqtilek Táji saltanatty rásimdi asha otyryp: Jetisý óńirinde jomart jandar negizin qalaǵan áıgili Mamanııa mektebi Bilál Súleev, Ilııas Jansúgirov sekildi birtýar qalamgerlerdi qanattandyrǵanyn, Arqada ataqty Aqaıdyń Qaseni, Qarajan Úkibaev sıqty jomart jandar ádebıet pen mádenıettiń órkendeýine súbeli úles qosqanyn tilge tıek etti.

Sonymen, báıgede Qazaqstan taqyrybyn arqaý etken 61 roman baq synaǵan. Olardyń arasynan úzdik dep tanylǵan 21 shyǵarma oqyrmannyń daýys berýi arqyly ózara synǵa tústi. Baıqaý nátıjesine sáıkes belgili pýblısıst Sharhan Qazyǵul «Kúlpet» romany úshin aıtýly jobanyń tuńǵysh laýreaty atandy.

– Ákem aıtatyn: «Balam, eshqashan eshkimniń aldyna shyqpa, eshqashan artta qalyp qoıma! Men ómirden túsingen jalǵyz qaǵıda osy. Qazyqtyń basy bolsań, balta tıedi. Qazyqtyń ushy bolsań, jerge kiresiń. Ortasyna bále jolamaıdy». Osydan asqan pálsapa joq. Shynynda da, altyn aralyqta júrgennen asqan jumaq bolsaıshy?! Atalmysh konkýrsqa qatysqan barlyq áriptesterime ózimniń rızashylyq sezimimdi bildiremin. Sáttilik degen uǵymnyń qudiretine taǵy da ılanyp otyrmyn. Meniń jeńisim barsha qalamdastaryma juǵysty bolsyn. Sóz joq, «Mesenat.kz» ádebı konkýrsynyń maqsaty jeńimpaz anyqtaý emes. Kerek deseńiz, has júırikti ómirdiń ózi arenaǵa alyp shyǵady. Másele basqada. Menińshe, bul ádebı baıqaýdyń mańyzy áride jatyr. Qazaqstanda roman janryn damytý, sol arqyly elden álemdik deńgeıdegi jazýshyny shyǵarý. Bıylǵy konkýrs óz degenine jetti. Táýelsizdiktiń otyz jylynda Qazaqstanda júzdiń aınalasynda roman jaryq kórse, konkýrs jarty jyldyń ishinde jetpiske jýyq shyǵarmanyń basyn jınaı bildi. Bul – úlken sandyq kórsetkish. Bul iri joba kelesi jyldary sandyq kórsetkishten sapalyq kórsetkishke kóteriletinine de shúbá keltirmeımin. Eger osy konkýrs jyl saıyn ótetin bolsa, Qazaqstan jazýshylary shyn qamqorlyqty sezinetini daýsyz. Árıne, búgin ádebıet týraly aıtpaı ketý múmkin emes. Qazirgi zamanǵy qazaq ádebıeti qandaı bolýy kerek degen suraqtyń mańaıynda az-kem oıymyzdy aıta ketkenimiz jón bolar. Kórkem shyǵarma qalaı jazylýy tıis? Kez kelgen qalamger eń aldymen  osy suraqqa jaýap izdeýi kerek. Myna jalǵan dúnıede men kimmin? Bul týraly «Qylmys pen jaza» romanynyń avtory Fedor Dostoevskıı de óz keıipkeri Raskolnıkovtiń aýzymen aıtyp ketken: «Tvar lı ıa drojashaıa ılı pravo ımeıý...». Iá, adam myna ómirge ne úshin keledi? Mıssııasy ne? Beıshara bolyp ómir súrý úshin be? Álde Qudaıdyń syılaǵan ómirine laıyqty jaýap berý úshin be? Adam janyn zerttegisi kelgen kez kelgen jazýshy osy fılosofııalyq postýlatqa jaýap izdeýi kerek dep oılaımyn. Qazaq jazýshysy endi óz orbıtasynan shyǵyp, búkil adamzattyń aldynda turǵan máńgilik suraqtardyń jaýabyn izdeýi kerek. Biraq biz tek óz tamyrymyzdan úzilmegende ǵana órkenıettiń bıigine jete alamyz. Sondyqtan da qazaq jazýshysy óz ultynyń ıdentıkasyn joǵaltpaı otyryp, basqa ulttardy moıyndata alatynyn eshqashan esten shyǵarmaýy tıis, – deıdi Sharhan Qazyǵul.

Baıqaý barysynda aqtyq synǵa deıin jetip oqyrman súıispenshiligine bólengen 10 avtor marapattaý rásimine qatysyp, baspagerlermen birge búgingi ádebıettiń órisi tóńireginde áńgime órbitti. Otandyq ádebıetti qoldaýǵa arnalǵan biregeı joba jyl saıyn jalǵasyn tabatyn bolady.

– Bizdiń baıqaýda endi ǵana tólqujatyn alǵan 18 jastaǵy qalamger de, tipti 80-ge kelgen qart ta jeńimpaz atana alady. Qatysýshylardyń jasyna, aımaǵyna eshqandaı shekteý joq. Qazaqstan azamaty bolsa bolǵany.  Sońǵy 120 jylda bizdiń tarıh alýan túrli tragedııalyq jáne komedııalyq oqıǵalardy bastan keshirdi. Qazaqstanda XX  ǵasyrdyń alasapyran kezindegi ájemiz ben atamyzdyń estelikteri qalmaǵan etnos, otbasy joq. Al, biz 1970-80 jyldary týǵandar qaıta qurý kezeńi men alasapyran 90-jyldardy esimizde saqtap óstik. Jerdiń barlyq turǵyndaryna bizdiń ózgesheligimizdi, biz jaıly túsindirip beretin tarıhı romandar jazýǵa bolady, – deıdi joba avtory Erlan Asqarbekov.

Saltanatty sharaǵa kelgen ádebıet janashyrlary men qalamgerler baıqaý tóńireginde ǵana emes, qazaq rýhanııatynyń búgingi ózekti máseleleri týraly oı bólisti.

– Qazirgi kezde, jalǵan sezimderdi, jasandylyqty nasıhattaıtyn fılmder, spektaklder, beınebaıandar, qysqa beınerolıkter, mýzykalar, kitaptar qaptap ketken syńaıly. Adam janyna tereń úńilmeıtin, klıptik oılaý júıesine ıkemdelgen shablondy túsinikter keńinen taralýda. Ony ómirdiń shynaıylyǵy dep qabyldap alǵandar mahabatyn da, dosyn da, qasyn da, Otanyn da, ata-babasyn da tanymaıdy. О́ıtkeni olar ómirden tym alys, tym arzan túsinikterdiń qalqasynda adasyp qalǵan. Bul halyqtyń rýhanı qaýipsizdik máselesi desek, asyra aıtqandyq emes. Zaman naǵyz ónerdi jekpe-jekke shaqyryp turǵandaı áser qaldyrady. Kez kelgen adamnyń qolynda jetkilikti aqparat bar. Shynaıy ómirmen birge kúnde myńdaǵan serıaldar men shablondy fılmder, ınstagram men tık-toktaǵy vıdeolar básekege túsedi. Solardyń arasynan naǵyz talanttyń daýsy jaryp shyǵa ala ma? Básekege qabiletti me? Mine sol suraq. Sol úshin de óner adamdary kúresýi kerek dep sanaımyn. О́ıtkeni pafos fılmder adamnyń janyn, ishki álemin qoqysqa toltyryp tastaıdy. Qoǵam shynaıy ómirden ajyrap qalady. Shyn ómirden qol úzip qalý degen – túgel qoǵamnyń dertke ushyraýy. Neniń ótirik, neniń ras ekenin aıyrýdan qalady. Kim qattyraq sóılese sony tyńdaıtyn bolady. Al bul jaǵdaıdy bizdiń elimizde ara-tura kezdestirip qalatynymyz belgili. Al bul memlekettiń qaýipsizdigine nuqsan keltiredi. Adamzatty jalǵan túsinikterden arashalap qalý úshin óner maıtalmandary, jazýshylar talmaı eńbektenýi qajet dep sanaımyn. Romandar kóptep jazylyp, olar barynsha nasıhattalǵan saıyn, aýdıtorııa keńeıe túspek, sáıkesinshe, avtor tek shyǵarmashylyqpen kún kóretin dárejege jetedi. Iаǵnı, kásibı jazýshy bolýǵa bir taban jaqyndaıdy. Al «Mesenattyń» júldesi – ómir boıyna jazýshy úshin taptyrmas múmkindik. 500 AQSh dollary ortasha aılyq jalaqy. Ol búkil ómirin jazýǵa arnaı alatyn múmkindikke ıe bolady, –  deıdi jazýshy, dramatýrg Álisher Rahat.

Uqsas jańalyqtar