Rejısser aıtady: Teatr – tylsym dúnıe. Qasıetti. Munda ótirik aıtýǵa bolmaıdy. Únemi ózińdi óziń aıamaýdy, sýretkerlikti qajet etedi. Men, máselen, teatrdy otbasymnan joǵary qoıamyn. Ol bireýlerdiń kóńiline kelmesin. Tipti túsindire de almaımyn, biraq men úshin teatr – barlyq álem. Teatrǵa kelip, kıeli sahnaǵa tabanym tıgende únemi oıǵa berilemin: «Men óner úshin ne istep júrmin? Kórermenimdi qalaı qýantamyn?». Mine, osy oılar meni ylǵı da alǵa jeteleıdi. Bosańsytpaı, kerisinshe izdenisimdi irilendire, irgelendire túsedi. О́ıtkeni óner – meniń ómirim, teatr – taǵdyrym. Tylsymǵa, tús pen aıanǵa senetin halyqpyz ǵoı. Men ómirge keletin túni úlken ájem tús kórgen eken. Túsinde marqum atam kelip búıirinen túrtip: «Báıbishe, sen neǵyp jatyrsyń? Kelin bosanyp, ul tapty. Atyn Muqanǵalı qoıyńdar. Jaı bala emes, ol eldiń uly bolady» depti. Ájem oıanyp ketse, shynymen-aq túsi óńine aınalyp, súıinshi suraýshylar jetipti qasynda. Sodan bul tústiń tegin emes ekenin túsingen ájem bala kúninmen-aq menimen úlken kisilershe sóılesip: «Muqanjan, sen óskende elge tanymal tulǵa bolasyń» dep únemi aıtyp otyratyn. Balamyn ǵoı, bastapqyda shalalyqqa salyp ájemniń munysyn, sóziniń astaryn jete túsinbeppin. Eseıip, aqyl toqtata kele tústiń de, tylsymnyń da tegin emes ekendigin uqtym.
Men oıladym: Iá, tekti óner tegin adamǵa qonbasa kerek. Burynǵy Oral oblysynyń Jańaqala aýdany Baldyrǵan eldi mekeninde ómirge kelip, qasıetti topyraqtan qýat alyp, qanattanǵan qyr balasy túsinde únemi taý kórip, óńinde sol muzartty baǵyndyrýdy kóksedi. Nege ekenin ózi de túsinbeıdi, ańsary adam kózi jetpeıtin, tek qııaly ǵana qarmaıtyn asqarlarǵa aýdy da qoıdy. Sol qushtarlyqtyń qudireti bolar, jastaıynan erkin oılap, shekaraǵa baǵynbaǵan keńistikterdi baǵyndyrýǵa, adam janynyń túpsiz tereń tuńǵıyǵynyń jumbaǵyn sheship, tylsymdaryn tarqatýǵa talpyndy. Sol úshin de kóp oqyp, kóp izdendi. Al eńbek bar jerde jeńistiń de qatar júretini aksıoma ǵoı.
Rejısser aıtady: Áli esimde, bala kúnimde kitap oqyǵym kelip, Arman degen ózimnen 1-2 jas kishiligi bar dosymnyń úıin kúnuzyn torýyldaıtynmyn. Ákem qarapaıym mehanık, al anam úı sharýasyndaǵy adam bolǵandyqtan, bizdiń úıde kitap kóp bolmaıtyn. Esesine, Arman dosymnyń úıi kitapqa baı edi. Atshaptyrym bólmeniń tutas tórt qabyrǵasyn ala asa uqyptylyqpen qalanǵan baı qazyna únemi meni ózine qaraı baýrap shaqyra beretin. Sol úshin de tańnan keshke deıin as-sý ishpesten júrip Armanmen oınaıtynmyn. Ondaǵy maqsatym – Armannyń anasynyń senimine kirip, kitaptaryn surap alý edi. Sóıtip, kóp uzamaı ol tilegime de jettim. Kitapqa degen ińkárligimdi baıqaǵan Maıra apaı úıiniń esigin ashyp tastady. Kókten tilegenim jerden tabylyp, «qoramsaqqa qol saldym, qol salǵanda mol salym» degendeı, shetinen alyp júrip, ol úıdiń bólme toly kitabynyń barlyǵyn oqyp taýystym. Jalpy, meniń ónerge degen áýselem osy kitaptardan bastaldy desem de bolady. Kitaptan oqyp alǵan tarıhı keıipkerlerdiń shytyrman ómirlerinen keıin qasyma aýyldyń bar balasyn jınap alyp shaǵyn qoıylym da qoıatynmyn. Qolymyzdan kelgeninshe áýesqoı spektaklimizdiń rekvızıtterin túgendep, dekorasııasyn durystap, soǵan laıyqty kostıýmderimizdi de daıyndaıtynbyz. Aýyldaǵy usta aǵa, atalarymyzǵa aıtyp júrip qarý-jaraǵymyzdy da saqadaı saı etip jasatyp alatynbyz. Birimiz Isataı, ekinshimiz Mahambet bolyp keń jazyqta dala oıynyn dúrildetetinbiz sóıtip. Munyń bárin, árıne, balalyq tirlik degenimizben de, boıymdaǵy rejısserliktiń ushqyndary da sol kezden bastalǵan sekildi, al alǵashqy akterlerim ózimniń synyptastarym, aýyldastarym bolypty. Qazir balalyq shaǵymdy oıǵa alsam, kózime jas keledi. Sol kirshiksiz tap-taza, alańsyz kúnderimdi saǵynamyn. О́ıtkeni ol ólkege meniń kindigim baılanǵan.
Men oıladym: Áý basta ádebıetke degen ińkárlikten bastalǵan ádemi ádet keıin óner ıesiniń kúlli ómiriniń mánine aınalǵandaı. Birden rejıssýraǵa táýekel etpeı, áýeli Batys Qazaqstan oblystyq A.S.Pýshkın atyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetine oqýǵa túsip, jolshybaı jýrnalıstıkanyń da dámin tatyp, keıin sol shahardaǵy Dáýletkereı atyndaǵy mádenıet jáne óner ınstıtýtynyń «Rejıssýra» bólimin rejısser mamandyǵy boıynsha támamdady. Belgili aktrısa, Qazaqstannyń halyq ártisi Gúlnar Jaqypova men rejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Murat Ahmanovtyń sheberhanasynan shyńdalyp shyqqan maman keıin H.Bókeeva atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq drama teatryna jumysqa ornalasyp, kıeli sahnada ártúrli janrdaǵy 30-dan asa qoıylymdy kórermenimen qaýyshtyrdy. Sonyń ishinde ásirese, rejısser qoltańbasymen sahnaǵa jol tartqan uly sýretker Shyńǵys Aıtmatovtyń «Jámıla» shyǵarmasynyń negizinde qoıylǵan spektakldiń juldyzy bıik. Atalǵan qoıylym 2015 jyly О́skemende ótken Qazaqstan teatrlarynyń HHIII respýblıkalyq teatr festıvalinde «Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy taqyrybyn meńgergeni úshin» atalymynda top jardy.
Rejısser aıtady: «Jámılá» – balalyq shaǵymnyń tátti, qaıtalanbas estelikterindeı ystyq, qymbat shyǵarma. О́ıtkeni povestegi oqıǵalar meniń de óz basymnan ótken edi. Sondyqtan da uly qalamgerdiń «Jámılásin» sahnaǵa shyǵararda ishine ózimniń de balalyq shaǵymdy, ondaǵy tátti de qımas sezimderimdi qostym. Sonysymen de ol shynaıy shyqty, sonysymen de bálkim, júrekterge jetken bolar. Jalpy, shyǵarmashylyq adamynyń ómirdi, oqıǵany sezinýi, kórýi, saraptaýy qyzyq qoı jáne árqaısysynyń kózqarasy bir-birine uqsamaıdy. Áıtpese, qazaq sahnasynda myń márte qoıylǵan sol «Jámılániń» ár rejısser qoltańbasynda ártúrli sóıleýiniń basqa qandaı syry men qupııasy bolýy múmkin?! Máselen, men úshin bul «Jámılá» – qaıta oralmas balalyq shaǵymnyń kýásindeı qymbat, aıaýly. Demek meniń «Jámılám» – saǵynyshqa qurylǵan. Sol saǵynysh kóptiń júrek túkpirinde tyǵylyp, uıqyda jatqan sezimin túrtti, oıatty dep oılaımyn. Bilesiz be, keıde men ónerde ózimniń rýhanı qajettilik-qalaýlarymdy qanaǵattandyrý úshin júrgendeı bolamyn, solaı sezinemin. Bul degenińiz – qoıǵan spektaklińdi «bireýler kóredi-aý, bireýler baǵa beredi-aý» dep oılamaý. Iаǵnı jaı ǵana ózińniń jan qalaýyńdy qanaǵattandyrý, sol arqyly ózgeshe óner týdyrý. Tipti keıde spektakldi kórermen úshin emes, ózim úshin qoıamyn. Ishki tolǵanys-tolqynystarymdy shyǵarý úshin. Árıne, ol kórermendi ekinshi qatarǵa ysyrý degen sóz emes. Biraq keıde ónerdiń ózgeshe múmkindikteri ashý úshin rejısserge ózimen ózi qalyp, jaı ǵana ózi úshin qoıylym qoıýdyń tabysy mol. Bul sýretkerdiń tulǵalyq damýy úshin asa mańyzdy. Sondyqtan da ara-tura osyndaı tosyn qadamdarǵa baryp turamyn. Ol – meniń jan qalaýym, ishki suranysym. О́ıtkeni óner kıeli, jumbaq qoı, shabyt tegin adamǵa qonbaıdy. Men de aınalamda bir tylsym qubylystardyń júrgenin anyq sezemin. Onyń aıqyn dáleli – keıbir qoıylymdardyń sheshimderi keıde túsimde ómirge kelip jatady. Bul da ónerdiń qudireti bolar.
Men oıladym: Muqanǵalı Tomanovty kóp áriptesinen daralaıtyn ereksheligi kóp. Sonyń biri – fılologııa fakýltetinde oqyǵan, redaksııada qyzmet etken rejısserdiń qazaq tiline, kórkem ádebıetke oıynyń, sózi men tiliniń jetiktigi, poezııaǵa janynyń jaqyndyǵy. Elegııaǵa toly oılaryn ádemi sýrettep jetkize biledi. Onyń kóptegen áńgimeleri, óleńderi oblystyq gazet betterinde jarııalanyp, aýdarmalary men pesalary respýblıkalyq teatrlarda úzdiksiz qoıylyp keledi. Atap aıtqanda, «Qyzdarym meniń», «Jánnat» dramalary, «Madein mahabbat» jastar komedııasy men «Dostar» ertegisi Oral, Atyraý teatrlarynyń repertýarynda tabysty qoıylyp júr. Kóptegen pesalardy zamanaýı formaǵa keltirip, sahnalyq nusqasyn jasaýda da ózindik qoltańbasyn batyl ári sheber kórsetip júrgen sýretker. Onyń qoıylymdaryndaǵy tutas oqıǵa jelisiniń tasasynda qalyp, elenbeı qalýy múmkin eleýsiz tustar, adam janynyń túkpirinde jatqan ishki sezim ıirimderin dóp basyp, lırıkalyq kórinisterdiń ózin kartına etip, kórkem beıne túrinde aldyńǵy planǵa shyǵaryp kórsete bilý tásili – kórermender men teatrtaný mamandary tarapynan úlken sheberlik, tapqyrlyq retinde baǵalanyp júr. Rejısserdiń sondaı úzdik jumystarynyń biri – talaı respýblıkalyq, halyqaralyq dodalarda top jaryp júrgen jazýshy Rahymjan Otarbaevtyń «Jalǵyzdyq» shyǵarmasy. Týyndynyń sahnalyq nusqasyn túzip qana qoımaı, kórermenge oı salarlyq taǵylymdy qoıylym týdyra bilgeni rejısser eńbegi – shyn máninde Atyraý teatrynyń zor tabysy.
Rejısser aıtady: «Jalǵyzdyqpen» eń alǵash tanysqannan-aq ataýy men jalpy shyǵarmanyń syrtqy formasynyń ózi birden nazar aýdartty. Oqyp shyqtym. Alǵashynda eshteńe túsingen joqpyn. «Nege munsha aýyr jazǵan?» dep oıladym. Biraq kitapty qaıta jaýyp qoıa salýǵa qımadym. Durysy, qyzyǵýshylyǵym jibermedi. Aıadaı ǵana áńgimeniń astarynda aýqymdy oılar jasyrynǵandaı sezildi. Sol oımen kitapty qaıta qolyma aldym. Ekinshi oqyǵanda shyǵarma tabıǵatyna birshama boılaı bastaǵandaı boldym. Ár sóılemi men sóziniń astarynda kodtap jasyrynǵan qupııalar mol ekenin ańǵardym. Osylaısha, «Jalǵyzdyq» «jumbaǵymdy shesh» degendeı ózine qyzyqtyryp, elitip tuńǵıyǵyna tartyp ákete berdi. Sóıtip,«Jalǵyzdyqpen» ońbaı «aýyrdym». Otyryp aldym da ár sóz-sóılemin jeke-jeke bólip alyp taldadym. Bastapqyda kórkem dúnıe retinde shyǵarmashylyq qyzyǵýshylyqpen kóńil qoısam, keıinirek sol jalǵyzdyq kúıi ózimniń ishime de kóship alǵandaı bolyp, dál-sal kúıdi bastan keshtim. Onyń sebebi – qyzmet babymen Oraldan Atyraýǵa qonys aýdarǵannan keıin arada týra bir jyl ótkende elde qalǵan anam qaıtys boldy. Endi «Jalǵyzdyqtyń» tabıǵatyn tipti tereń túsine bastaǵandaı boldym. Anamnyń sońǵy sózi oıyma oraldy: «Balam, aman bol, uzap bara jatyrsyń ǵoı...» dep edi sońǵy kezdeskenimizde. Aqtyq sózi eken. О́zekte qalǵan ókinish sol, keıin baquldasyp úlgere almadym. Jan dúnıem qulazyp, jalǵyzsyrap júrgen kezimde Rahań – Rahymjan Otarbaevtyń «Jalǵyzdyǵy» janyma dárý boldy. Men oılaǵan, meni tolqytqan nárselerdiń barlyǵy sonyń ishinde turdy. Jazýshynyń jalǵyzdyǵy, anasynyń qazasy... – bári, bári... Sóıtip «Jalǵyzdyqty» ózime qaraı yńǵaıladym. Yńǵaılaǵanda sózderin ózgertken eshteńem joq, tek shyǵarma keńirek ashyla tússin dep ishine bir-eki sóz qostym. «Jalǵyzdyqtyń» kólemi qandaı shaǵyn bolsa, aýqymy qandaı keń edi... ishindegi kókekter, áýpildekter maqtanshaqtar – onyń barlyǵy adamdar ǵoı, jer basyp júrgen myna siz ben biz... Ár sóılemi surapyl oılarǵa jeteleıdi. Dendep ketseń, «Jalǵyzdyqta» keńistik mol eken. Shyǵarmanyń ón boıy tolǵan kod. Tek tylsymyn tarqatyp, jumbaǵyn sheshe alsań bolǵany. Men óz qoıylymymda shyǵarmanyń tek syrtqy formasyn ǵana aldym. Uńǵı qazsań «Jalǵyzdyqtyń» túbi – shyńyraý. Boılaımyn dese, ózge rejısserlerge de qoıatyn, aıtatyn nárse kóp. Tek tetigin taba alsań bolǵany. Al meniń «Jalǵyzdyǵymdy» V.Vysoskııdiń ánderi árledi. Sol mýzyka shermende janyma dárý boldy, kóńil kúıime dóp keldi. Osylaısha, qoıylymnyń túıini tarqatylyp, ózinen ózi qoıylyp shyqty.
Men oıladym: Uzaq jyl H.Bókeeva atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq drama teatrynda tabysty qyzmet etken rejısser keıin Atyraýdyń Mahambet teatryna aýysqanynda da babyn bir eli báseńdetpeı, kerisinshe shyǵarmashylyq qarymynyń jańa tynysy ashylǵandaı ónerin órge ozdyrdy. Sandaǵan sátti, sáýleli spektaklderdi Aq Jaıyq halqymen qaýyshtyryp, halyqaralyq dodalarda Mahambet teatrynyń baıraǵyn jeńis tuǵyryna qondyryp, tek bıikte jelbiretti. Atap aıtsaq, 2019 jyly Ispanııanyń Loret-de-Mar qalasynda uıymdastyrylǵan halyqaralyq teatrlar festıvalinde rejısserdiń «Zatmenıe» spektakli Bas júlde aldy. Al Muqanǵalı Tomanov qoıǵan Rahymjan Otarbaevtyń «Jalǵyzdyǵy» ótken jyly Túrkııanyń Antalıa qalasynda ótken HI Halyqaralyq teatr festıvalinde 23 memleketten qatysqan 24 teatrdyń ishinen top jaryp, «Úzdik spektakl» atansa, Reseıdiń Kerch qalasynda ótken halyqaralyq festıvalde rejısserdiń Atyraý jastar teatry ujymymen qoıǵan aǵylshyn jazýshysy Bernard Shoýdyń «Sezar jáne Kleopatra» pesasy negizindegi «Kleopatra» qoıylymy da 11 úzdik shyǵarmashylyq ujym ishinen taǵy da kósh bastap, Bas júldeni enshilegen bolatyn.
Rejısser aıtady: Qazirgi qyzmet etip jatqan jumys ornym – Atyraýdaǵy Mahambet teatryna óner ordasynyń dırektory Berik Jámenovtiń shaqyrýmen keldim. Ol kezde Rahymjan Otarbaev aǵamyzdyń kózi tiri edi. Teatrdyń kórkemdik jetekshisi bolatyn marqum. Aǵalardyń sózi – ini úshin mártebe. Týǵan jerimdi qımasam da, maǵan senim artqan aǵalarymnyń biraýyz sózin jerge tastaı almadym. Jalpy, Oral men Atyraý bir el sanalady ǵoı negizinde. Arasyn bólip turǵan jalǵyz Jaıyq, odan qalsa Qurmanǵazymyz, Dınamyz, Isataıymyz ben Mahambetimiz ortaq degendeı. Sondyqtan jańa ujymdy jatyrqamadym, birden baýyr basyp kettim. Jat ortaǵa kelgende jaqynyndaı baýyryna basqan aqylman aǵalardyń aıaly alaqany men izetti inilerdiń qamqor kóńili janyma jalaý boldy. Alańsyz shyǵarmashylyq jumyspen aınalysýyma tamasha múmkindik syılady. Osy úshin de ujymyma alǵysym sheksiz, darqan peıilderine dán rızamyn. Jalpy, ómir bolǵan soń, qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrda ininiń aǵany jaǵa, aǵanyń inini tynys tutýy da teńdessiz baqyt eken. Ásirese, shyǵarmashylyqta ónerde júrgen aǵalaryńnyń jyly lebizin tyńdap, maqtaýyn estý de pende kóńilińdi marqaıtyp, shyǵarmashylyǵyńa jańa jol ashary sózsiz. Osy turǵydan kelgende aınalamdaǵy aqedil peıildi adamdardyń bárine bas ıemin. Alla násip etken taǵdyrdyń tartýyna myń alǵys.
Men oıladym: Túrli baǵyt pen san alýan janrlardy ón boıyna sátti túıistirgen «san ónerdiń toǵysqan merekesi» – teatrlar demin durys tynystatyp, júregin múltiksiz soqqyzýda ásirese, rejısserlerdiń eńbegi eresen. О́ıtkeni búgingi jańa zaman ónerinde teatrdyń basty barometri – rejısser sanalady. Álemdik tájirıbe tutastaı osy oıǵa toqaılasqan. Áıtse de, ulttyq ónerdiń órisin keńeıtýde kórkemdik talappen qatar ulttyq rýhty urpaq sanasyna sińirýde rejısser usynǵan ár qoıylymnyń qundylyǵy men mańyzy teńdessiz. Osy oraıda sýretkerlik pen shynaıylyqty shyǵarmashylyǵynyń temirqazyǵyna aınaldyrǵan Muqanǵalı Tomanov qoıylymdaryndaǵy kórkemdik qoltańbanyń qýaty áli de talaı zertteý men taldaýlarǵa arqaý bolary anyq.
Rejısser aıtady: Ras, qazirgi zamanaýı teatr óneriniń rejısserge de, akterge de júkter jaýapkershiligi mol. San túrli janrlardyń sıntezi men myń qubylǵan baǵyttar birneshe myńjyldyq tarıhy bar teatrdyń bir orynda turalap qalmaǵanyn, kerisinshe úzdiksiz damý ústinde ekendigin aıqyn ańǵartsa kerek. Sondyqtan da izdenissiz, daıyndyqsyz, sezimsiz óner týdyrý múmkin emes. Osy ýaqytqa deıin túrli formalyq sheshimder men tájirıbelerdiń kýási boldyq. О́zgeshe óner týdyrýǵa ózimiz de talpyndyq. Qatelesip te kórdik. Biraq ol olqylyq emes, kerisinshe qatelikten sabaq ala júrip, eshkimge uqsamaıtyn ózińniń dara soqpaǵyńdy qalyptastyrsań – shyǵarmashylyq adamynyń baǵy sol, menińshe. «Qazir rejısserlik teatr ornady, sol negizde spektakl týady» deıtin de tujyrymdar bar. Bul – tendensııa. Áıtse de, meniń oıymsha, jaqsy rejıssermen birge myqty akterler de bolýy kerek. Ekeýi bir-birin tolyqtyryp turýy qajet. Bul teatr óneri úshin óte mańyzdy. Máselen, maǵan sahnadaǵy kosmos týraly qyzyldy-jasyldy nárseler qyzyq emes. Árıne, keńistikti sóıletken, ǵaryshqa kóz tikken jaqsy. Biraq sýretker retinde ol meni qyzyqtyrmaıdy. Maǵan báteńkesin symmen baılaǵan, murnynan murynboǵy aǵyp turǵan bala, sonyń ishki sezimderi, taǵdyry qyzyq. О́ıtkeni onda sezim bar. «Báteńkesin nege symmen baılady?»,«Ol nege alysqa kóz tigedi?»,«Janary nege muńdy?» Sonyń syryn aqtarý, sodan taǵdyr izdeý, mine rejısser retinde meni sol oılantady. Jalpy, shyǵarmashylyqtyń qandaı túri bolmasyn, ol meıli rejısserlik teatr bolsyn, akterlik óner bolsyn, sezim degen nárse ólmeýi kerek dep esepteımin. Sahnaǵa sýretkerlik tán: ózińniń oıyń, tól shtrıhtaryń, erekshelikteriń aýadaı qajet. Sonda shynaıy óner týady. Máselen, meniń ómirlik kredom – saǵynysh. О́mirdi de, ónerdi de saǵynyshpen ólsheımin. Sodan shabyt alyp, kórermenime de sol ushqyndy, qýatty darytqym keledi. Meniń túsinigimde, teatr kórermendi tárbıelemeıdi. Kezinde óner bálkim, ıdeologııa quralyna aınalǵan da shyǵar. Biraq teatrdyń búgingi talaby basqa. Onyń naqty anyqtamasyn dóp basyp aıtý da múmkin emes. Áıtse de, meniń spektaklderimnen kórermen eń quryǵanda qyzyqty bir kitapty taýysqandaı ásermen shyqsa, sýretker retinde baqyt sol.
Bizdiń rejıssýra qazir, Qudaıǵa shúkir, jasaryp kele jatyr ǵoı. Shamam kelgenshe festıvalderde jas rejısserlerdiń jumystaryn kórip, qadaǵalap júremin. Bolashaǵynan úmit kúttiretin jastar ósip keledi. Meni sol qýantady. Farhat Moldaǵalı, Juldyzbek Jumanbaı, Danııar Bazarqulov, Meıram Habıbýllın, Farhatbek Qanafın, Dına Qunanbaı bastaǵan talanttar shoǵyry kele jatyr. Sanasy sergek, oılary tereń. Solardyń jumysyn kórip, qazaq teatrynyń kelesheginen mol úmit kútemin. Laıym solaı bolǵaı. Qazaq óneri máńgi jasaı bersin!
– Áńgimeńizge rahmet.
Áńgimelesken
Nazerke JUMABAI,
«Egemen Qazaqstan»
