Ekonomıka • 11 Tamyz, 2022

Kómir baǵasyn yryqtandyrý qoldan kelmeı tur

388 ret kórsetildi

Qońyr kúz jaqyndaı túsken mezgilde Kerekýde kómir dúrbeleńi bastalady. Bıyl óńirlik energetıka salasyna jaýapty mekemeler turǵyndardy qysqa erterek qamdanyp, otyndy osy bastan satyp alýǵa shaqyrýda.

Sebebi kúzde kómir kenishteri oılaryna kelgenin istep, baǵany kóterýge túrli syltaý oılap tabady. О́ńir basshylyǵy qatty otynnyń baǵasy byltyrǵy deńgeıde, ıaǵnı tonnasyna 9-16 myń teńge aralyǵynda saq­talady degenimen, qazir­diń ózinde jetkizýshi uıym­darda onyń baǵasy 18 myń teńgeden asyp ketken. Osy apta basynda jergilikti bılik ókilderi oblystyq máslı­hattyń depýtattaryna «kompanııa­lar­men arnaıy kelisim jasas­qanbyz, otynnyń baǵasy byltyrǵy deńgeıde saqtalady» dep esep berdi. Osylaı­sha, jaýapty mekeme depýtattarǵa jalǵan esep berip qutylyp ketti. Al máseleni odan ári qazbalaǵan depýtat kórmedik.

Aldaǵy qysta óńirdiń qajet­tiligi úshin 639 myń tonna qatty otyn kerek.

Onyń 132 myń tonnasy bıýd­jet­tik uıymdarǵa, taǵy 428 myń tonna­sy jeke turǵyndar qajettiligine ar­nalǵan. Oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq shar­­ýashylyq basqarmasy basshy­sy­­nyń mindetin atqarýshy Ashat Jaqypovtyń sózine súıen­sek, óńi­ri­mizde aldaǵy jylytý keze­ńi­ne daıyndyq kestege sáıkes júr­gi­zilý­de. Mekeme kómir jetkizý boıynsha sharttar jasasyp, kenishtermen keli­sim­ge kelgen. Kómir negizinen júk kólikterimen tasymaldanady.

– Turǵyn úı qoryndaǵy kóp­pá­ter­li 2 416 baspananyń teń jartysy qazirdiń ózinde ázirlikterin júz pa­ıyzǵa qamdap aldy. Pavlodar qa­la­synda 500, Ekibastuzda 180 tur­ǵyn úı qysqa daıyn. 337 qazan­dyq­­tyń 70 paıyzynda jóndeý ju­mys­tary aıaqtaldy. Kómir óndi­re­tin kenishtermen kelisim bar, kómir satýmen aınalysatyn temir jol tuıyqtarymen mámilege keldik: otyn­nyń baǵasy ótken jyldyń deń­geıinde qalady. Iаǵnı tonnasy sapasy men qyzýyna qaraı 9 myń teńgeden bastalyp, 16 myń teńgege deıin jetedi. Kómir jetkizýshi kompanııalarda qor bar. Sondyqtan sýyq túspeı turyp, turǵyndar qat­ty otyndy qazirden qamdap alǵan­dary abzal, – deıdi ol.

Tamyz aıynyń ortasynda óńirde kómirdi jappaı tasý bastalady. Osy kezde kenishterde kezek qalyptasyp, kúz boıy dúrbeleńge ulasady. Sol alasapyrandy paıdalanyp, kenish­ter baǵany kóterip jiberedi. Bul másele jyl saıyn qaıtalanyp kele jatyr. Áı deıtin aja, qoı deıtin qoja bolmaǵan soń oılaryna kelgen baǵasyn qoımaǵanda ne isteıdi?..

Aıtpaqshy byltyr aýdandarǵa kómir jetkizý kestesi buzylyp, sal­da­rynan Aqtoǵaı aýdanynyń Áýelbek aýylyndaǵy mekteptiń jylý júıesi qaqaǵan aıazda qatyp qala jazdaǵan. Oqýshylar biraz ýa­qyt qashyqtan oqýǵa májbúr boldy. Bul keleńsizdikten soń bilim basqarmasy jetkizýshini sotqa berdi. Al jaýapty jumysyna salǵyrt qaraǵan birneshe sheneýnikke sógis jarııalandy. Osy jaısyz jaǵdaıdy eske alǵan oblystyq máslıhat de­­pýtattary óńirlik energetıka bas­­qarmasynan jetkizýshilermen memorandýmǵa otyrýdy talap etýde. Memorandým jasalsa, baǵany yryqtandyrýǵa múmkindik mol dep sanaıdy máslıhat depýtattary.

Taǵy bir másele, kómir jetkizý­shi­lerge qatysty. О́ńir naryǵynda 8 jetkizýshi bar. Olar otyndy qoımalaryna jetkilikti kólemde jet­kizbese, alǵashqy salqyn túsken­de kómirdi jappaı satyp ala bas­taıtyn turǵyndardyń barlyǵyna jetpeı qalýy múmkin. Buǵan deıingi jyldarda sondaı máseleler kezdes­ken.

Bıyl kúzde kómirdiń baǵasy ósetini anyq deıdi jergilikti eko­no­mıster. Syrttan keletin teh­nıkanyń qosalqy bólshekteri men túrli qyzmet túrleriniń qymbattaýyna oraı, kenishter naǵyz naýqan qyzǵanda baǵany kóterýge árekettenetini aıqyn. Byltyr kó­mir­diń ár tonnasyn «Maıkóben-Vest» JShS – 6 500, «Gamma Sarykól» – 5 500, «Bogatyr Kómir» kenishi 2 783 teńgeden bosatqan edi. Alaıda bul baǵa qazirdiń ózinde óse bastaǵan. Máselen, Maıkóbe ke­nishinen shyǵatyn, kúldiligi tó­men kómir baǵasy 13 paıyzǵa ósip úl­ger­genin aıtady jetkizýshiler. Oblys ortalyǵyndaǵy «A-Vest Pavlodar» JShS-inde buǵan deıin maı­k­óbelik qara kómirdiń tonnasy 10 500 teńgeden satylsa, endi 12 myń teńgeden bosatylýda. Oǵan kómirdi jetkizý qunyn qosyńyz, kemi 5-6 myń teńgeniń aınalasynda. Al Shubarkól kómiri úshin jergilikti jetkizýshiler qazirdiń ózin­de tonnasyna 18 500 teńge su­raıdy. Kóktemde 15 myń teńgeden satylǵan otynnyń birden 3 500 teńgege qymbattap shyǵa kelgenin jekemenshik kompanııalardyń ókil­deri túsindirýden bas tartty.

Bir qyzyǵy, kómirdi ashyq ádis­pen óndiretin «Bogatyr Kómir» keni­shi de qýlyqqa basyp, qatty otynnyń baǵasyn kezeń-kezeńimen ósiretin arnaıy tarıfti Energetıka mınıstrliginde bekitip alypty. Iаǵnı aı saıyn baǵaǵa 100 teńgeden qosylyp otyrady. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń Pavlodar oblysy boıynsha depar­tamenti bul jaǵdaı boıynsha tekserý sharalaryna kirisken. Deı turǵan­men alyp kenishtiń jańa tarıfin zańsyz dep taný úshin áli biraz ýaqyt qajet.

Pavlodar qalasynyń irgesindegi Lenın kentinde búginde 10 myńnan asa halyq turady. Eldi mekendegi jeke úılerdiń barlyǵy qysta pesh jaǵyp, jylynady. Kent turǵyny Áset Hazyrov jyl saıyn jylytý kezeńinde kemi 10-15 tonna kómir jum­saıtynyn aıtady.

«Úıim eski, borandy kúnderi ańyrap ketetindikten pesh jaǵýdy úzbeımiz, kúnine 15-20 shelek kómirdi jaǵyp jiberemiz», deıdi otaǵasy.

Qyzýdy jaqsy beretindigi úshin maıkóbelik kómirdi qup kóredi. Bıyl kúzde kómir satyp alýǵa 150 myń teńgesin daıyndap qoıypty. Temir jol tuıyqtarynda kómir qymbattap ketkenin estigen turǵyn erterek qımyldamaǵanyna qynjylyp otyr. Alda­ǵy ýaqytta qymbat kómirdi almas­qa amaly joq. Endi sál kútse, baǵa odan ári ósip ketýi ǵajap emes.

«Otyn baǵasynyń jyl saıyn qymbattaýy jaǵymsyz úrdiske aınalyp barady. Buǵan jergilikti bılik kináli dep sanaımyn. Benzın men gazdyń shekti baǵasyn belgilegendeı, kómirdiń bosatylý qunyn da yryq­tan­dyrýdyń tetigi jasalýy kerek qoı. Alyp jatqan eńbekaqymyz túkke jetpeıdi. Azyq-túlik pen kıim-keshektiń baǵasy aspandap ketti. Endi kelip kómir qymbattap jatyr. Bulaı jalǵasa berýi múmkin emes», deıdi kent turǵyny.

Buǵan deıin energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýa­shy­lyq basqarmasynan habar­lanǵandaı, bıyl júk vagondarynyń basqa óńir­lerdegi qurylys jumystaryna tar­tylýyna baılanysty marshrýttar 18-ge deıin qysqarady dep kútilýde. Osyǵan baılanysty tuty­ný­shylardy kómirmen ýaqtyly qam­tamasyz ete almaý qaýpi de bar. Son­dyq­tan otyn qoryn erterek qamdap alýǵa asyǵyńyz.

 

Pavlodar oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Messı jeńiske jeteleı almady

Fýtbol • Búgin, 07:35

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Búgin, 07:33

Tórtinshi orynǵa turaqtady

Tennıs • Búgin, 07:32

Jýrnalıster arasyndaǵy jarys

Qoǵam • Búgin, 07:30

Júldeniń aýyly alys emes

Sport • Búgin, 07:28

Shırek fınalǵa shyqqandar belgili

Sport • Búgin, 07:27

Barymtaǵa – «qarymta»

Qoǵam • Búgin, 07:25

Asyq atýdan álem chempıony

Ulttyq sport • Búgin, 07:24

Úzdik pedagogke – jeńil kólik

Bilim • Búgin, 07:22

Adam kapıtalyn arttyrýǵa arnalady

Ekonomıka • Búgin, 07:20

Jańa qundylyqtar – bılik ózegi

Pikir • Búgin, 07:18

Jańa reformaǵa senim zor

Pikir • Búgin, 07:16

Kóptiń kókeıindegini dóp basty

Pikir • Búgin, 07:15

Jol jaqsarmaı, is ońǵarylmaıdy

Pikir • Búgin, 07:13

Úmit sózi

Pikir • Búgin, 07:12

Bul – bolashaqtyń tańdaýy

Pikir • Búgin, 07:08

Ashyqtyqty arttyratyn ıgi ister

Qazaqstan • Búgin, 07:05

Quqyq ústemdigi – kelisim kepili

Qazaqstan • Búgin, 07:03

Judyryqtaı jumylý eldi jigerlendiredi

Saıasat • Búgin, 07:02

Erteńimiz úshin utymdy sheshim

Saıasat • Búgin, 07:00

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar