Sebebi kúzde kómir kenishteri oılaryna kelgenin istep, baǵany kóterýge túrli syltaý oılap tabady. О́ńir basshylyǵy qatty otynnyń baǵasy byltyrǵy deńgeıde, ıaǵnı tonnasyna 9-16 myń teńge aralyǵynda saqtalady degenimen, qazirdiń ózinde jetkizýshi uıymdarda onyń baǵasy 18 myń teńgeden asyp ketken. Osy apta basynda jergilikti bılik ókilderi oblystyq máslıhattyń depýtattaryna «kompanııalarmen arnaıy kelisim jasasqanbyz, otynnyń baǵasy byltyrǵy deńgeıde saqtalady» dep esep berdi. Osylaısha, jaýapty mekeme depýtattarǵa jalǵan esep berip qutylyp ketti. Al máseleni odan ári qazbalaǵan depýtat kórmedik.
Aldaǵy qysta óńirdiń qajettiligi úshin 639 myń tonna qatty otyn kerek.
Onyń 132 myń tonnasy bıýdjettik uıymdarǵa, taǵy 428 myń tonnasy jeke turǵyndar qajettiligine arnalǵan. Oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Ashat Jaqypovtyń sózine súıensek, óńirimizde aldaǵy jylytý kezeńine daıyndyq kestege sáıkes júrgizilýde. Mekeme kómir jetkizý boıynsha sharttar jasasyp, kenishtermen kelisimge kelgen. Kómir negizinen júk kólikterimen tasymaldanady.
– Turǵyn úı qoryndaǵy kóppáterli 2 416 baspananyń teń jartysy qazirdiń ózinde ázirlikterin júz paıyzǵa qamdap aldy. Pavlodar qalasynda 500, Ekibastuzda 180 turǵyn úı qysqa daıyn. 337 qazandyqtyń 70 paıyzynda jóndeý jumystary aıaqtaldy. Kómir óndiretin kenishtermen kelisim bar, kómir satýmen aınalysatyn temir jol tuıyqtarymen mámilege keldik: otynnyń baǵasy ótken jyldyń deńgeıinde qalady. Iаǵnı tonnasy sapasy men qyzýyna qaraı 9 myń teńgeden bastalyp, 16 myń teńgege deıin jetedi. Kómir jetkizýshi kompanııalarda qor bar. Sondyqtan sýyq túspeı turyp, turǵyndar qatty otyndy qazirden qamdap alǵandary abzal, – deıdi ol.
Tamyz aıynyń ortasynda óńirde kómirdi jappaı tasý bastalady. Osy kezde kenishterde kezek qalyptasyp, kúz boıy dúrbeleńge ulasady. Sol alasapyrandy paıdalanyp, kenishter baǵany kóterip jiberedi. Bul másele jyl saıyn qaıtalanyp kele jatyr. Áı deıtin aja, qoı deıtin qoja bolmaǵan soń oılaryna kelgen baǵasyn qoımaǵanda ne isteıdi?..
Aıtpaqshy byltyr aýdandarǵa kómir jetkizý kestesi buzylyp, saldarynan Aqtoǵaı aýdanynyń Áýelbek aýylyndaǵy mekteptiń jylý júıesi qaqaǵan aıazda qatyp qala jazdaǵan. Oqýshylar biraz ýaqyt qashyqtan oqýǵa májbúr boldy. Bul keleńsizdikten soń bilim basqarmasy jetkizýshini sotqa berdi. Al jaýapty jumysyna salǵyrt qaraǵan birneshe sheneýnikke sógis jarııalandy. Osy jaısyz jaǵdaıdy eske alǵan oblystyq máslıhat depýtattary óńirlik energetıka basqarmasynan jetkizýshilermen memorandýmǵa otyrýdy talap etýde. Memorandým jasalsa, baǵany yryqtandyrýǵa múmkindik mol dep sanaıdy máslıhat depýtattary.
Taǵy bir másele, kómir jetkizýshilerge qatysty. О́ńir naryǵynda 8 jetkizýshi bar. Olar otyndy qoımalaryna jetkilikti kólemde jetkizbese, alǵashqy salqyn túskende kómirdi jappaı satyp ala bastaıtyn turǵyndardyń barlyǵyna jetpeı qalýy múmkin. Buǵan deıingi jyldarda sondaı máseleler kezdesken.
Bıyl kúzde kómirdiń baǵasy ósetini anyq deıdi jergilikti ekonomıster. Syrttan keletin tehnıkanyń qosalqy bólshekteri men túrli qyzmet túrleriniń qymbattaýyna oraı, kenishter naǵyz naýqan qyzǵanda baǵany kóterýge árekettenetini aıqyn. Byltyr kómirdiń ár tonnasyn «Maıkóben-Vest» JShS – 6 500, «Gamma Sarykól» – 5 500, «Bogatyr Kómir» kenishi 2 783 teńgeden bosatqan edi. Alaıda bul baǵa qazirdiń ózinde óse bastaǵan. Máselen, Maıkóbe kenishinen shyǵatyn, kúldiligi tómen kómir baǵasy 13 paıyzǵa ósip úlgergenin aıtady jetkizýshiler. Oblys ortalyǵyndaǵy «A-Vest Pavlodar» JShS-inde buǵan deıin maıkóbelik qara kómirdiń tonnasy 10 500 teńgeden satylsa, endi 12 myń teńgeden bosatylýda. Oǵan kómirdi jetkizý qunyn qosyńyz, kemi 5-6 myń teńgeniń aınalasynda. Al Shubarkól kómiri úshin jergilikti jetkizýshiler qazirdiń ózinde tonnasyna 18 500 teńge suraıdy. Kóktemde 15 myń teńgeden satylǵan otynnyń birden 3 500 teńgege qymbattap shyǵa kelgenin jekemenshik kompanııalardyń ókilderi túsindirýden bas tartty.
Bir qyzyǵy, kómirdi ashyq ádispen óndiretin «Bogatyr Kómir» kenishi de qýlyqqa basyp, qatty otynnyń baǵasyn kezeń-kezeńimen ósiretin arnaıy tarıfti Energetıka mınıstrliginde bekitip alypty. Iаǵnı aı saıyn baǵaǵa 100 teńgeden qosylyp otyrady. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń Pavlodar oblysy boıynsha departamenti bul jaǵdaı boıynsha tekserý sharalaryna kirisken. Deı turǵanmen alyp kenishtiń jańa tarıfin zańsyz dep taný úshin áli biraz ýaqyt qajet.
Pavlodar qalasynyń irgesindegi Lenın kentinde búginde 10 myńnan asa halyq turady. Eldi mekendegi jeke úılerdiń barlyǵy qysta pesh jaǵyp, jylynady. Kent turǵyny Áset Hazyrov jyl saıyn jylytý kezeńinde kemi 10-15 tonna kómir jumsaıtynyn aıtady.
«Úıim eski, borandy kúnderi ańyrap ketetindikten pesh jaǵýdy úzbeımiz, kúnine 15-20 shelek kómirdi jaǵyp jiberemiz», deıdi otaǵasy.
Qyzýdy jaqsy beretindigi úshin maıkóbelik kómirdi qup kóredi. Bıyl kúzde kómir satyp alýǵa 150 myń teńgesin daıyndap qoıypty. Temir jol tuıyqtarynda kómir qymbattap ketkenin estigen turǵyn erterek qımyldamaǵanyna qynjylyp otyr. Aldaǵy ýaqytta qymbat kómirdi almasqa amaly joq. Endi sál kútse, baǵa odan ári ósip ketýi ǵajap emes.
«Otyn baǵasynyń jyl saıyn qymbattaýy jaǵymsyz úrdiske aınalyp barady. Buǵan jergilikti bılik kináli dep sanaımyn. Benzın men gazdyń shekti baǵasyn belgilegendeı, kómirdiń bosatylý qunyn da yryqtandyrýdyń tetigi jasalýy kerek qoı. Alyp jatqan eńbekaqymyz túkke jetpeıdi. Azyq-túlik pen kıim-keshektiń baǵasy aspandap ketti. Endi kelip kómir qymbattap jatyr. Bulaı jalǵasa berýi múmkin emes», deıdi kent turǵyny.
Buǵan deıin energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynan habarlanǵandaı, bıyl júk vagondarynyń basqa óńirlerdegi qurylys jumystaryna tartylýyna baılanysty marshrýttar 18-ge deıin qysqarady dep kútilýde. Osyǵan baılanysty tutynýshylardy kómirmen ýaqtyly qamtamasyz ete almaý qaýpi de bar. Sondyqtan otyn qoryn erterek qamdap alýǵa asyǵyńyz.
Pavlodar oblysy
