Tarıh • 11 Tamyz, 2022

«Alash» avtonomııasy haqynda

768 ret kórsetildi

Alash ıdeıasy, ony shyndyqqa aınal­dyrý úshin aqtyq aıqasqa túsken alashtyq býyn qyzmeti – bul jalpy ult bolyp qorytatyn, jalpy ult bolyp túsinetin taqy­ryp. Ony qorytý isine kezinde tyıym salyndy, shekteýler qo­ıyldy. Táýelsizdik jyldary Alash ult-azattyq qozǵalysy, alash­tyqtardyń qaıǵyly taǵdyry týraly oılanatyn, bul taqyrypqa qalam tartatyn ǵalymdar, jýrnalıster, aqyn, dramatýrgter qatary ósýde. Tipten alashtyqtar ustanymyn jalǵastyryp, batyl tujy­rymdaryn málimdep, sol úshin abaqty esigin kórip júrgen otandastarymyz da bar.

Alash tarıhyn ǵylymı turǵydan qorytý isi «tıesili arnaǵa túse qoımady, ol burmalaýǵa ushyraýda» dep daýryǵýǵa, qo­ǵamdyq oıdy dúrliktirýge negiz joq. Biz qazir kóp nársege basqasha qaraıtyn boldyq. Tarıhı tanym jańa sapaǵa kóte­ril­di. Bul ózgeriske Álekeń bastaǵan alashtyq býynnyń da qosqan zor úlesi bar. Kezinde olardyń qalamynan týyp, bizge jetken muralary búgingi ult tanymyna qyzmet jasaýda. Meniń bul piki­rim­men kózi qaraqty oqyrman kelisedi dep bilemin.

Árıne Alash ult-azattyq qozǵalysy – san qyrly kúrdeli qubylys. Onyń tereńine ómir kóshindegi ulttyń árbir býy­n­y boılap, óz tujyrymyn jasaıtyn bolady, onyń tarıhı tulǵalarynyń bolmys-bitimine, qyzmetine oı júgirtip boı túzeıtin bolady.

Sonymen birge sońǵy otyz jyldan astam ýaqytta Alash qozǵalysyna qatysty mynadaı tendensııalar boı kórsetti. Biri – bul máseleni ǵylymı negizde taldaýǵa alý, qorytý isine burynǵydaı túrli kedergiler qoıý, qozǵalysqa qatysty qujattyq materıaldardy zertteýshi ǵalymdarǵa berýge tyıym salý baıqaldy, alashtyq tulǵalardy ataýǵa, olardyń muralaryn jarııalaýǵa qarsylyq bolmasa da olardyń esimi men qyzmetiniń tóńireginde únsizdik birjola seıile qoımady. Tek sońǵy úsh-tórt jylda ǵana Prezıdent Q.Toqaevtyń saıası repressııa qurbandaryn tolyq aqtaý týraly sheshimine baılanysty bul máselede jańa serpilis týdy. Sonymen birge memlekettik qyzmettegi qaısybir sheneýnikter, shyǵarmashylyqtaǵy jeke adamdar tarapynan Alash taqyrybyn saýdaǵa salý, taqyrypty qanaý, ony jeke bas múddesine paıdalaný áreketi de tóbe kórsetti.

Sondaı-aq osy kezeńde ótken tarıhty, meıli ol el ómirindegi mańyzdy kezeń nemese qubylys bolsyn, ony ǵyly­mı negizde ádil de qatal túrde qorytý deń­geıi­ne kóterile almaı, oǵan tek suqtana qa­raýǵa ádettený de baıqaldy. Al ondaı kúıge engen jeke adamnyń, tipten bútin bir qoǵamnyń ómirdegi óziniń shynaıy bolmysyn qabyldaı bilý qabileti kemip, jalǵan, aldamshy túsinik jeteginde ketýi de ábden múmkin. Mundaı kúıdi ǵylymda «bovarızm» dep ataıdy. Iаǵnı G.Floberdiń keıipkeri madam Bovarıdiń ómirdegi bolmysyn shynaıy qalpynda emes, jalǵan, aldamshy kúıde qabyldaý qasıeti bolǵan. Mundaı kúıge bútin bir halyqtyń da túsip ketýi yqtımal ǵoı (L.Sea). О́z retine qaraı aıta ketelik, bizdiń qoǵam keńestik kezeńinde óz ótkenine baılanysty sondaı kúıdiń quldyqqa bastaıtyn varıantyn basynan ótkerdi.

Aqqulyuly Sultan Hannyń Alash ult-azattyq qozǵalysyna qatysty is-áreketi, «Jas Alashqa» bergen suhbaty eriksiz sońǵy jaǵdaıdy eske salady. Tarıhı taqyrypqa qalam tartýǵa umtylys jasaýshynyń eń úlken kemshilikteriniń biri – ómirdegi obektıvti qıynshylyqtardy túsindirýge kelgende óziniń álsiz jaqtaryn kóre almaýynda. Onyń Alash avtonomııasy 2,5 jyl ómir súrdi, qazaqtarda osy mezgilde respýblıkalyq qurylys boldy» degen maǵynadaǵy tujyrymdarǵa kelip, qaıyrý bermeı óbekteýi tarıhı faktimen jumys júrgizý mashyǵynyń, tipten fakti týraly túsiniginiń kemshindiginen týyndaıdy.

Osy rette tarıhshydan talap etiletin mynadaı azbýkalyq jaǵdaıdy eskertýge týra keledi. Birinshiden, tarıhı faktisiz tarıhı qubylysty baıandaý múmkin emes. Tarıhı fakti – tarıhı baıandaýdyń bastapqy elementi, ıadrosy. Ekinshiden, tarıhı shyndyqty sol tarıhı qubylys, oqıǵa, proseske qatysty faktilerdiń jıyntyǵy ǵana bere alady. Úshinshiden, tarıhı faktiler jaı qarapaıym, kúrdeli, sondaı-aq qorytylǵan ǵylymı bolyp jikteledi...

Tarıhı faktige qatysty bul álippelik túsi­nikterdi keltirýge májbúr bolyp otyr­ǵanymnyń mynadaı sebepteri bar. Men «Alash» ult-azattyq qozǵalysy taqyrybyn bazbireýler sııaqty tótennen kelip, aptyǵyp-adasyp júrgenderden emespin. Bul taqyryppen 1989 jyldan beri úzilissiz aınalysyp kelemin. Eki márte memlekettik komıssııanyń (1991-1992, 1997-1998 (senator S.Qasymov bas­qarǵan) quramynda bolyp, olardyń qory­tyndy qujattaryn daıarlaýǵa qa­tys­tym. Sońǵy jyldary Memleket bas­shysynyń sheshimimen 2020 jyly qu­rylǵan memlekettik komıssııanyń qu­ra­mynda jumys júrgizip kelemin. Atalǵan komıssııalardyń quramynda bolý maǵan jabyq arhıv qorlary materıaldarymen jumys isteýge múmkindik berdi. Osy otyz jyldan astam ýaqytta arhıv qu­jat­tarymen, taqyrypqa tikeleı qatysy bar saıası repressııa materıaldarymen tanystym. Alash taqyrybyna qatysty jabyq qor materıal­daryn ja­ryq­­qa shyǵarý týraly máseleni kóte­rip, Memleket basshysy, Parlament komı­tet­teri atyna birneshe márte hat joldadym (Qarańyz: M.Qoıgeldıev. Tarıh – kúres alańy. A., 2015, 357-381 bb.). Bul árekettiń bári izsiz ketti dep aıta al­maımyn. Bul – eńbek. Sonymen birge ǵa­ja­ıyp múmkindik. Máseleni fak­ti­lik jáne teorııalyq turǵydan qorytý múmkindigi.

«Alash» avtonomııasy týraly másele­niń qoıylýyna oralaıyn. Iá, ras, azat­tyq qozǵalys basshysy Álekeńniń, Álıhan Bókeıhanulynyń 1937 jyly 6 ta­myzda tergeýshige bergen jaýabynda «Sezd (1917 jylǵy jeltoqsandaǵy jalpy­qa­zaq sezi – avt.) obıavıl nasıonalnýıý avtonomııý kazahskıh oblasteı pod nazvanıem – avtonomııa «Alash» degen kórsetýi bar. Al osy qozǵalys bas­shysy tarapynan berilgen faktige zert­teýshiniń qatynasy qandaı bolmaq? Iаǵnı zertteýshi osy faktini sol kúıinde aınalymǵa qosa ma? Qossa, bul faktiniń qandaı astary men qyrlaryna nazar aýdarýǵa mindetti? О́ıtkeni qujat NKVD túrmesi qoınaýynda ómirge kelgen, kánigi tergeýshiniń qolynan ótken. Basqasha aıtqanda, tergeý materıaldaryndaǵy árbir fakti zertteýshiniń saraptaýynan ótip, basqa faktilermen ózara baılanysta tal­daýǵa alynǵanda ǵana ǵylymı faktige aınalmaq.

Á.Bókeıhanuly – ult-azattyq qozǵa­lys lıderi, Alash partııasy men Alashorda úkimetiniń tóraǵasy. Iаǵnı tergeýdegi mundaı bıik mártebeli saıası tulǵa isine baılanysty daıarlanatyn qujattyq mate­rıal­darǵa da artylatyn júk sol deń­geıge laıyq bolýǵa tıis. Saıası repressııa qujattarymen jaqyn tanys zert­teýshige bul belgili jaǵdaı. Tergeýshi «aıyptaý qorytyndysyna» enetin tujy­rym­dardy aldyn ala tergeý hattamasyna synalap engizip, hattamanyń árbir betine (keıde árbir joldaryna), sondaı-aq sońyna aıyptalýshynyń qolyn qoıǵyzyp, ózi daıarlaǵan qujatty aldymen tergeýdegi kisiniń ózine bekitip alady. Bul OGPÝ-NKVD túrmelerinde qalyptasqan tártip bolatyn. Bul joldan qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń basshylary men oǵan atsalysqan tulǵalary túgeldeı ótti.

Sondyqtan da Á.Bókeıhanulynyń tergeý materıaldarynda kezdesetin «nasıonalıstıcheskaıa partııa Alash», «Alash byla býrjýazno-nasıonalıstıcheskoı partıeı», «Alash vyrajala ınteresy kazahskogo baıstva», «Alash obedınıala kazahskýıý býrjýazııý ı býrjýaznýıý ıntellıgensııý», taǵy basqa osy maz­mun­daǵy sóz tirkesterin tergeýshiniń kóz­degen maqsatymen ózara baılanysty qaras­tyrǵan jón. Sol sııaqty «sezd obıavıl nasıonalnýıý avtonomııý» degen málimetti de osy arnada oqyǵan týra bolmaq.

Tergeýshi qazaq avtonomııasyna qatys­ty bul pikirdi azattyq qozǵalysynyń bas­shysy aıtty dep tergeý hattamasyna engizýiniń mynadaı bir astaryn esepten shyǵarýǵa bolmaıdy. Bul arada tergeýshi «Alash» qozǵalysyn, onyń lıderin ásire ultshyl – separatıst esebinde kórsetýdi kózdep otyr. Tapshyldyq jáne ınternasıonalızm ıdeologııasy ústemdik quryp, jańa astar mazmundaǵy ımperııalyq múddeler alǵa shyqqan keńestik qoǵamda bul óte aýyr qylmys túri bolatyn. Bul taqy­rypty órbitip, jan-jaqty ashyp jazýdy maqalanyń kólemi kótermeıdi. Sondyqtan da máseleniń ózekti degen qyrlaryna ǵana toqtalaıyn.

Avtonomııa jarııalaý isine tikeleı qatysty bolǵan Alashorda úkimeti tóra­­ǵasynyń orynbasary Halel Ǵabbasov jel­­toqsanda jalpyqazaq sezi­ne jı­nalǵan dele­gattar avtonomııa­ny jarııa­laý másele­sine kelgende eki lagerge bólinip, ózara aıtysyp ketkendigin kórsetse, M.Dýlatuly bul máseleniń sheshimin Túrkistan qala­synda ótýi bel­gilengen Syrdarııa qazaq­ta­rynyń sezine qaldyrǵandyǵyn, degenmen bul máse­leniń ol basqosýda da sheshil­me­gen­digin aıtady (Qarańyz: QR PA., № 011494 is, 1 t., 317-318 p.p.; Sonda 6 t., M.Dýlatulynyń kórsetýi).

Osy arada Á.Bókeıhanuly bastaǵan jaq ulttyq avtonomııany jarııalaý isin keıinge shegerýiniń sebepterine toqtalýǵa týra keledi. Tarıhı qujattarǵa súıen­sek, olar mynalar. Birinshiden, ult­tyq negizdegi avtonomııany jarııa­laý isin bul tarıhı kezeńde qazaq jerindegi úles salmaǵy mıllıonnan asatyn orys jáne basqa eýropalyq pereselen tur­ǵyn­darǵa eskertip, olardyń keli­si­min alý mańyzdy edi. Al olardyń úlken bóli­gi ókimet tarapynan maqsatty túrde qa­rý­landyrylǵan áskerı kúsh bolatyn. Qazaq saıası basshylyǵynyń bul jaǵdaıdy esepke almaýy, árıne, múmkin emes-tin. Sezde qurylǵan Ult Keńesi – Alashorda úkimetindegi 25 orynnyń 10-nyń qazaq arasyndaǵy basqa halyqtarǵa qaldyrylýynyń bir syry osy jaǵdaıǵa baılanysty bolatyn. El ómirindegi týra osy sıpattaǵy jaǵdaı 1991 jyly da qaıtalandy. Ekinshiden, qazaq ulty terrıtorııalyq-ákimshilik turǵydan bul kezeńde tutas emes, shashyrandy ornalasqan-tyn. Máselen, tek Túrkistan general-gýbernatorlyǵy quramynda bul mezgilde 3 mıllıonǵa jýyq (2 972 725 adam. Qarańyz: M.Qoıgeldıev. Alash qozǵalysy, 1 kitap, 438 b.) ulty qazaq turǵyndary turyp jatty. Basqasha aıtqanda, ulttyq avtonomııa jarııalaý aldynda ulttyń bul bóliginiń ustanymyn anyqtaý ózekti máselege aınaldy. Tez arada Túrkistan qazaqtarynyń sezin shaqyrý týraly Á.Bókeıhanuly men M.Shoqaı qol qoıyp, tıisti mekenjaılarǵa joldanǵan úndeýdiń ómirge kelýi soǵan baılanysty bolatyn.

Osy baıandalǵan jaǵdaılarmen birge úshinshiden, jalpyqazaq sezi ulttyq avto­nomııany jarııalaý isin 1918 jyl­dyń qańtarynda ótýge tıis bolǵan Búkil­reseılik Quryltaı jınalysyna qarat­qan­dy­ǵyn da esten shyǵarý týra bolmas edi.

Á.Bókeıhanuly 1918 jyly 12 qyrkúıekte Ýfadaǵy Memlekettik keńeste sóı­le­gen sózinde: «Biz eski samoder­ja­vııa­lyq Reseıdiń quramyndaǵy ózge ulttar bolashaq respýblıkalyq Reseı­diń demokratııalyq bóligimen birigip, Búkilreseılik Quryltaı jınalysynan halyq qalaǵandaı bılik túrin alýdan úmittendik, ókinishke qaraı bul úmitimizdiń kúli kókke ushty», (D.Amanjolova. Na ızlome... 261 b.) dep málimdedi.

Reseı demokratııasynyń qazaq ulttyq avtonomııasyna baılanysty ustanymy kelesi jyly da prınsıptik ózgeriske ushyraǵan joq. Soǵan kózi jetken A.Baı­tur­synuly 1919 jyldyń kók­te­mi­ne qaraı «patshashyldardyń tó­rin­de otyrǵannan sosıalısterdiń bosa­ǵa­synda ólgenim artyq» degen tujyrymǵa kelip, keńes basshylyǵymen kelissózge attanady (QR PA., № 011494 is, 6 t., M.Dýlatulynyń qosymsha jaýaby).

Qalaı bolǵanda da saıası basshylyqtyń ulttyq avtonomııa qurý isin qolǵa alyp, naqty áreketke kóshýi bul eldiń bolashaǵy úshin jasalǵan batyl qadam jáne asa mańyzdy tarıhı oqıǵa edi. Kún tártibine maqsatty túrde ulttyq memlekettilikti jańǵyrtý mindeti qoıyldy. Onyń terrı­torııalyq aýqymy belgilendi. Avtono­mııa­lyq úkimeti quryldy. Ulttyq bank, ásker qurý, basqarý apparatyn qalyptastyrý, bilim júıesin jaraqtaý sharalary qolǵa alyndy.

Osymen birge alyp ımperııanyń eko­no­mıkalyq jáne mádenı damýda artta qalǵan shet aımaǵy dárejesindegi qazaq qoǵamyna bul mindetterdi bastalyp ketken azamat soǵysy jaǵdaıynda tez arada eńserip ketý múmkin emes edi.

Ult-azattyq qozǵalys bas­shylyǵy úmit artqan Komých, Búkil­re­seılik ýa­qyt­sha úkimeti – Dırektorııa, Kolchak bas­qar­ǵan Ombydaǵy Reseı úkimeti sııaqty jalpyreseılik qurylymdar Alashorda úkimetine belsendi qoldaý jasamady, al sońǵy ekeýi ulttyq avtonomııany mo­ıyn­daý­ǵa qarsylyǵyn ashyq kórsetip, ony ta­ratý týraly sheshim shyǵardy.

Derbes qazynasy joq Alashorda áskeri barlyq qurylǵan óńirlerde aq generaldar bıligine táýeldi bolyp, aq áskerdiń quramdy bóligi sanaldy (delo № 011020, 1 t., 57 p.). Bul taqyryp alǵash ret B.Ábdiǵalı eńbeginde qujattyq negizde baıandalǵan (Voısko Alash. Kazahskıe chas­tı v sostave Beloı armıı (1918-1920 gg. A., 2017).

Azamat soǵysy jyldaryndaǵy ekono­mı­kalyq ómiri talaýǵa túsken, memle­ket­tik qorǵanysy joq eldiń aýyr halin M.Tynyshbaev, A.Kenjın, Ǵ.Birimjanov sııaqty belgili saıası tulǵalardyń aq generaldar basqarǵan bılik oryndaryna túsirgen baıandama hattarynan anyq baıqaýǵa bolady. 1919 jyly 23 maýsymmen belgilenip Kolchak úkimetiniń atyna jazǵan baıandamasynda A.Kenjın men Ǵ.Birimjanov Torǵaı, Yrǵyz jáne Aqtóbe ýezderinde 1916 jyldan beri qalyptasqan óte aýyr ekonomıkalyq jaǵdaıdy baıan­daı kelip, jut jáne epıdemııalyq aýrý­lar jaǵdaıynda ómir súrýge májbúr bol­ǵan jergilikti halyqqa eń bolmasa nan, shaı, sirińke, aıaqkıim, manýfaktýralyq ónimderin, dári-dármek jetkizý isinde kómek berýdi ótine surady, apatty jaǵ­daı­dyń betin qaıtarý maqsatynda jer­gilikti ýezdik kaznacheıstvolardy jal­pymemlekettik aqsha belgilerimen qam­tamasyz etip, kredıt júıesine jol ashýdy ótinedi (QR PA, № 010513 is, 3 t., 10-16 p.p.).

Osy 1919 jyly 16 sáýirde belgilenip Kolchak úkimetiniń atyna joldanǵan baıan­daýynda M.Tynyshbaev Jetisý oblysynda qalyptasqan aýyr jaǵdaıǵa toqtalyp, bolshevıkter bıligi tarapynan jasalǵan túrli qııanatqa kórsetken qarsylyǵy úshin qyzyldar tarapynan Lepsi ýezi Sadyr bolysynyń bes aýylynda bes myńnan astam eresek adamdardyń, al jalpy ýez boıynsha segiz myńǵa jýyq adamnyń óltirilgendigin keltiredi. О́ńirdi jaılaǵan juttyń saldarynan jergilikti halyqtyń malynyń jartysyna jýyǵynan aıyrylǵany az kóringendeı, bolshevıkter tek Lepsi ýezindegi qazaqtardyń on myń jylqysyn soǵys qajetine dep tartyp alady. О́ńirdegi jurttyń qoǵamdyq ómirin uıymdastyrý isinde belsendilik tanytyp júrgen O.Áljanov sııaqty azamattyń qyzyldar tarapynan óltirilgendigin, Syrtanov, Súleev, Tólebaev, Mametov, Nııazov, Kúderbekov sııaqty azamattardyń saıası qýǵynǵa túskenin baıandaıdy. Halyqtyń basyna túsken osy náýbetke baılanysty arasha túsýin ótinip, úkimetten ashtyqty toqtatý úshin astyq, aýylsharýashylyq eńbek quraldaryn bólýdi, halyqqa túrli alym-salyq, mindetkerlikterdi júkteı berýdi toqtatyp, aýrý qysqan jurtqa dári-dármek bóldirip, dáriger jáne feldsherler jiberýin suraıdy (Alash qozǵalysy. Qujattar men materıaldar jınaǵy, 2 t., 315-321 bb.).

1919 jyldyń sońyna qaraı Álekeńniń tergeý hattamasynda kórsetkenindeı, Alash kúshteri ózektiligin joǵaltyp, osy jyldyń jeltoqsanynan Alashorda qaı­rat­kerleri sovettik bılikten yǵysyp, qyr­da jasyrynýǵa májbúr boldy (QR PA, № 012308 is, 1 t., 16 p.).

Jalpyulttyq platformadaǵy ulttyq avtonomııany keńes úkimeti de moıyndamady. Onyń sebepterine «Alash qozǵalysy» atalatyn zertteýimniń birinshi jáne ekinshi kitaptarynda, «Qııanat anatomııasy» atalatyn eńbegimde toqtalǵanmyn.

Osy rette máselen, A.Baıtur­syn­uly­nyń keńestik bılik bergen taptyq negizdegi avtonomııaǵa baılanysty «Biz, qazaqtar Qazaq Respýblıkasy degen ataýdy maldanyp júrmiz, al bul Respýblıkanyń mazmuny bizdiki emes qoı, onyń ıesi de biz emespiz» (Ǵ.Toǵjanov. Atalǵan eńbek, 32 b.) degen pikirin eskerýdi jón dep bilemin.

Mine bul keltirilgen jáne basqa fak­ti­lik materıaldar Sultan Han dálel­deý­ge kúsh salyp júrgendeı avtonomııalyq memleket, respýblıkalyq qurylym qalyptastyrý isiniń anaǵurlym kúrdeli prosess ekendigin kórsetedi. Bizde «2,5 jyl egemendi memleket, Alash respýblıkasy» boldy, ony tarıhshy mamandar týra baǵalaı almaı keledi degen sózi – jumsartyp aıtqanda, tarıhı shyndyqty burmalap, áserlep kórsetýdiń kórinisi, bovarızmge bastaıtyn jol. Mustafa Shoqaı Túrkistan avtonomııasyna baılanysty «avtonomııa bizdiń alǵashqy balǵyn qadamymyz boldy» degen tujyrymǵa keledi. Bul pikirdi «Alash» avtonomııasyna da baılanysty aıtýǵa negiz jetkilikti.

Bir nárseniń basy ashyq, ulttyq saıası basshylyq 1905-1920 jyldar aralyǵynda, ıaǵnı bar bolǵany on bes jylda óziniń jigerli de maqsatty qyzmeti arqyly qazaq ómirin túbegeıli ózgertti. 1917 jyly Qazaq Komıtetterin, Alash partııasyn quryp, onyń saıası platformasyn jarııa­lap, Búkilreseılik quryltaıǵa «Alash» partııasy atynan saılaýǵa túsip, jeńip, al sol jyldyń sońynda Alashorda úkimetin saılap, qazaq jeriniń terrıtorııalyq aýqymyn belgilep, ony negizge alyp Alash memlekettiligin jańǵyrtatyndyǵyn málimdep, osy maqsatta naqty áreketke kóship, ulttyń qoǵamdyq-saıası ómirin jańa sapaǵa kóterdi. Ulttyń bolashaǵy úshin atqarylǵan bul tarıhı qyzmet keńes ókimetine qazaq múddesin moıyndatýǵa negiz boldy.

Sultan Han maqalasynyń basynda «qalyń qazaqty...Alash qaıratkerleri salyp ketken kúre jolynan» taıdyrý isine «bılikpen birge atsalysqan tarıhshy ǵalymdar» degen pikir aıtypty. Sensasııa qýyp jeńil aıtylǵan sóz. О́mirde sabaqtastyq degen uǵym bar emes pe?! Alash óziniń aldyndaǵy ata-babalarymyz salyp ketken kúre jolda berik turǵan jańa kúsh edi ǵoı?! Sol joldy ult tarıhynyń kúrdeli kezeńinde janushyra qorǵap, mert boldy emes pe?! Alashtyq býynnyń qyzmetin osy turǵydan túsingenimiz abzal.

Al halyqty «adastyrǵan» tarıhshylar áýletine kelsek, olar da zamanynyń perzenti, zamanyna «kúılep», ıleýge de túsken bolar. Degenmen olardyń eńbegin jalqy túspen boıap, kúresinge laqtyra salý biliktilikke jatpaıdy. О́ıtkeni olardyń qatarynda Sanjar Asfendııarov, Ermuhan Bekmahanov, Esaǵa Ismaılov, jáne basqa biraz uly tulǵalar bolǵan edi ǵoı?!

Sultan Han osydan biraz buryn meni dıskýssııaǵa shaqyrǵan. Kelisken joqpyn. О́ıtkeni qısynsyz daýryǵýda ótkizýge ýaqyt tapshy. Kemeńger Júsip Balasaǵun babamyz «nadandardyń ańsaǵany daý boldy» deıdi. Bul pikir eskire qoıǵan joq jáne ol Sultan Hanǵa qaıdam, maǵan unaıdy.

Sultan Han maqalasyndaǵy meniń atyma aıtylǵan túrli ǵaıbat pikirlerge jaýap jazýdy ózime ar sanadym.

 

Mámbet QOIGELDIEV,

akademık

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar