Ánge aınalǵan «Jámıla»

Máselen, «Qyrǵyz sıklyna» kiretin bas aıaǵy bes án – «Danııardyń áni», «Jámı­lanyń áni», «Ásel», «Asylym», «Bıbijan» týyndylarynyń ómirge kelý tarıhy ata­ýynda aıtyp turǵandaı, qyrǵyzdyń qarym­dy qalamgeri Shyńǵys Aıtmatov shyǵar­mashylyǵymen etene baılanystyń nátı­jesinde týǵan.

«Danııardyń ániniń» jazylýyna qar­ǵyz qalamgeri Shyńǵys Aıtmatovtyń Qazaq­stanǵa kezekti kelý sapary áser etedi. Aıt­matovtyń bul sapary jas kompozıtor Ilıa Jaqanovty erekshe tolqytty. Sáıkestik pe, sazger dál sol kezde jazýshynyń qa­zaq-qyrǵyz oqyrmandaryna asa tanymal «Jámıla» povesin qaıta oqyp júrgen edi. Sol áserdiń qýatynan shyǵa almaı shaı ústinde taǵy da júrek qylyn sherter áıgili povesti qaıta paraqtady. Ár jerine oılana kóz saldy. Kózine kóńil syrymen úndesken myna bir joldar ottaı basyldy:

«…Ol kúni biz ádettegideı stansadan shyǵyp, aýylǵa qaıtyp bara jatyr edik. Aspanda juldyzdar kórinip, tún kirip qalǵan kez. Aınala jym-jyrt, tynysh, tek qana Danııardyń daýsy ózen ústinde qalyqtap, alysqa ketip jatty. Jámıla ekeýmiz onyń sońynan kele jattyq. Bul joly, nege ekeni belgisiz, Danııardyń áni názik sezim men jalǵyzdyqtyń ókinishine toly, adamnyń júregin muńǵa toltyrdy».

Sazger shyǵarmashylyǵyn zerttegen qalamger Tolymbek Ábdraıymulynyń essesinde dál sol tolqynysty sát bylaısha sýrettelipti:

«Mine, Danııar án salyp keledi… Ilıa­nyń júrek qyly da diril qaqty. Jo-joq, povestegi Seıittiń dál ózi bolyp móldiredi. Ol juldyzy samsaǵan, sútteı jaryq, aı qalqyǵan maqpal túndi kórip otyrdy. Ol óz aýylynyń salqyn jaılaýy Jondy… Saryobanyń salqyn samaldy sazyn… Nurjansaı… Báıkel sazdan arbamen asyq tasyp Tóleýbalanyń etegindegi qoımaǵa kele jatqan Qalıqa men Nuǵymandy kórip otyrdy. Qalıqa myna Jámıla emes pe? Nuǵyman Danııar emes pe? Qandaı uqsas! Bulardyń bári bir adam ǵoı…bir adam! O, shirkin, typ-tynysh bol uıyp qalǵan dúnıe... Kúlli tirshilik demin ishinen alyp, Jámılamen Danııarǵa suqtana qarap… Danııardyń ánin tyńdap maýjyrap qana tur.

Ilıa da bir keń tynystan ándete berdi.

Aı jaryq, typ-tynysh atyrap,

Júrekter taǵy da qaýyshty.

Janaryń juldyzdaı jarqyrap,

Tolqytty, sabyrdy taýysty, –

degen shýmaq oralyp, ilese jóneldi. Sonan soń ile-shala qaıyrmasy da:

Bar ánim sen, Jámıla… – dep, birde qyrǵyzdyń Alataýyndaı asqaqtap, birde qazaqtyń keń saharaly Saryarqasyndaı qulashtap, tym alysqa jaıylyp ketti. Osy­laısha, áýelde áýen keldi. Kompozıtordyń kózderi povestegi joldardy bir kórip, bir kórmeı otyr. Kóz aldynda tek Danııar men Jámıla…» dep bir áserlense, endi birde
«…Arada eki jyl ótti. 1965 jyldyń jaz aıy. Ilıa Jaqanov «Jámıla» povesin ár kez oqyp, oqyǵan saıyn oılanyp, tolǵanatyn… Bul joly da osylaı shyqty…

«…Kúz óstip kóp turǵan joq. Kóp keshik­peı qara jel turyp aspannyń reńi buzylyp, qar aralas jaýyn bastaldy. Apta boıy kóz ash­tyrmaǵan jaýyn, bir kún báseńdep toqta­ǵanda, men Kúrkireýdiń jaǵasyna bardym.

Jıektegi qýraılardyń arasynda sýret salyp otyr edim. Bir ýaqytta basymdy jo­ǵary kóterip, arǵy jaǵaǵa sý keship ótken eki kisini oqys kórip qaldym. Olardyń Danııar men Jámıla ekenin birden tanydym…

Danııar men Jámıla artyna qaramaı temir jol razezine qaraı jyldam basyp barady. Olardyń qaralary barǵan saıyn alystap, birazdan keıin shıdiń arasynan kórinbeı qaldy.

Men, mine, osy kezde ǵana esime keldim.

– Jámıla-a-a! – dep bar kúshimmen aıqaı­ladym.

Tomsarǵan dalanyń ústinen «a-a» degen jalǵyz jańǵyryq kópke deıin sozylyp, óleýsirep baryp basyldy…».

Osy joldar qaıtalap oqyǵan saıyn tolqy­tatyn kompozıtordy. Al bul jolǵy áser keremet… Sodan ba, aıaq astynan muńǵa, saǵynyshqa toly áýen keldi…

Qııada ósken bir shynar,

Gúldemese qaıter ediń!

Súıingen jan myń synar,

Úndemeseń qaıter ediń!

Sen synadyń,

Men shydadym.

Qudiretim, yntyzarym.

 Danııarym, jan jarym! –

dep tebirene baıandaıdy jazýshy.

Mine, Aıtmatovtyń ataqty «Jámıla» povesiniń keıipkerleri Danııar men Jámılaǵa arnap shyǵarǵan áýezdi ánderiniń týýyna túrtki bolǵan shyǵarma ón boıyndaǵy osyndaı bir ishki ıirimder edi.