Rýhanııat • 26 Qyrkúıek, 2022

Aqań jáne «Ǵalııa» shákirtteri

172 ret kórsetildi

О́tken ǵasyrdyń basynda, ıaǵnı 1902 jyly dúnıege kelgen qazaqtyń tanymal qalam­gerleriniń biri Turdyqan Qase­novtiń (dańqty balýan Dáýlet Turlyhanovtyń atasy) týǵa­ny­na 100 jyl tolýyna oraı, 2002 jyly atalmysh tulǵanyń ómir-tarıhy men shyǵarmashylyǵyna qatysty derek jınaý maqsatynda osydan jıyrma jyl buryn Semeı qalasynda biraz ýaqyt aıaldaǵan edik.

Bir kúni bizben birge arhıv aqtarysyp júrgen jergilikti jýr­nalıst-zertteýshi Murat Kene­moldın qala­nyń Tynybaı meshiti mańynda Ertistiń jaǵalaýyna jaqyn ornalasqan kóne­toz jer úıde Roza Ibragımova atty ­apaı turatynyn, sol kisiniń qolynda ákesi­nen qalǵan Alash arystaryna qatysty óte qundy túpnusqa sýretter bar ekenin aıtty.

Mańyzdy habardy estigen soń ekeý­lep jolǵa shyqtyq. Bardyq. Roza apamyz jetpiske jeteqabyl jastaǵy keı­ýana eken. Qazaqshaǵa tym shorqaq. Murat meni tanystyryp jatyr. «Osylaı da, osylaı Astanadan kelgen tilshi ári zert­teýshi, eń bastysy, alashshyl azamat. Osy kisige ákeńizden qalǵan qundy sýretter­di kórsetseńiz?» dedi. Apamyz bálsinip jatpady, qaq ortasynan aq jip­pen oraı býǵan papkany alyp keldi. Kózim birden dál ortasynda da taýdaı bolyp Aqań, Ahmet Baıtursynuly otyrǵan bir top adamǵa tústi.

Meniń fotoǵa umsyna qaraǵan túrimdi ańǵarǵan jolserigim Murat Mýftıuly sýretti qolyna alyp, ekinshi qatarda sol jaqta shetinde otyrǵan qara taqııaly, qııaq murtty adamdy nusqap:

 – Myna kisiniń aty Haırolla Ibra­hımov, bul Roza apamyzdyń týǵan ákesi ári semeılik abaıtanýshy ǵalym Qaıym Muhamedhanovtyń ustazy. 1916 jyldary Ýfadaǵy «Ǵalııa» medresesinde oqyǵan. Keıin Alashorda úkimeti tusynda óz úıiniń ishinen bastaýysh mektep ashyp, balalar­ǵa sabaq bergen. 1937-38 jylǵy jappaı jazalaý­dan Alla saqtap aman qalǵan az adamnyń biri, – dedi.

Jádigerdiń artqy betine tó­teshemen «1916 jyl. Úpi (Ýfa)» delingen óshkin jazý túsipti. Dereý qaltamyzda júretin jınalmaly lentasy bar syryl­daq fotoapparatty alyp shyǵyp, osy sýretti jáne birqansha jeke tulǵalardyń jan­syz beınesin basyp aldyq. Astanaǵa oral­ǵan soń olardy jýdyryp, qatty qaǵazǵa tańbalatyp tastadyq.

Sodan beri Roza Haırollaqyzy­nan alǵan atalmysh fotosýretterge qatysty derek jınaı júrýdi de umytpadyq. Bizdiń oıǵa túsken birinshi saýal: «Aqań bul jerge, ıaǵnı Ýfa qalasyndaǵy «Ǵalııa» medresesine ne úshin bardy?» ekinshi sa­ýal «Sýrette beınelegen adamdar kimder?» Aqańnan basqa adamnyń bári «Ǵalııa» medresesi­niń shákirtteri ekeni anyq.

1916 jyly bul oqý ornyna 10 jyl tolyp, osy dataly oqıǵaǵa qazaqtyń ­Ahmeti shaqyrylǵan. Nátıjesinde, «Qazaq» ga­zetiniń 1916 jylǵy 23 jeltoqsan kúngi 210-sanyna «Medreseniń 10 jyl­dyq toıy» atty maqala jarııalanyp, bul medreseden jyl saıyn az degende 30-40 qazaq balasy oqý bitiretindigi, osynda bilim alǵan shákirtter «ultym», «ultym» dep, jurtyn aýzynan tastamaıtyndyǵy týraly aıtyla kelip, «Jasasyn, «Ǵalııa»! Jasasyn, «Ǵalııany» ashyp, tárbıe­lep, rýhty jastar shyǵarýshylar!» dep aıaqtalypty. Aqań osy saparynda med­rese shákirtterimen birge fotoǵa túsken. Aıtpaqshy, bul fotonyń basqa nusqalary da bar. Olar sońǵy jyldary ár jerde jarııalanyp júr. Solardyń ishinde sapalysy osy sýret.

Al «Sýrette beınelegen adamdar kim­der?» degenge kelsek, eń áýeli bul foto­ny Roza apaıǵa anasy Maǵyrıfa tap­syryp ketken eken. Bertinde, toqy­raý­dyń tońy jibip, kóbesi sógilgen tus­ta fotosýret muragerleri qaladaǵy alash­­­tyqtardyń kózin kórgen oqymysty ári Haırolla ustazdyń shákirti Qaıym Muhamedhanulyna kóz shaldyrady. Qaıym aǵa dereý qolyna qalamyn alyp, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 1989 jyly ­
13 qazan kúngi sanyna osy foto­sýretti jarııalap, ózi tanyǵan adam­dardyń aty-jónin jazyp shyǵady.

Qaıym aǵanyń aıtýynsha, sýrette: ekinshi qatarda sol jaq­tan birinshi otyrǵan ustazy Haı­rolla Ibrahımov, úshinshi qa­tarda: Baıtursynulynyń dál syr­tynda turǵan 1919-1928 jyldary Semeıde jaryq kórgen «Qa­zaq tili» gazetiniń alǵashqy redak­tory, jýrnalıst, pedagog Mánnan Turǵanbaev (1886-1937). Mánnannyń sol jaǵynda ıyq ti­resip turǵan – Abzal Jıenǵalıev. Bul kisi Semeı pedagogıkalyq tehnıkýmyna Ábikeı Sátbaevtan ke­ıin dırektor bolǵan adam. Ekinshi qatarda, ońnan solǵa qaraı ekinshi rette otyrǵan tulǵa – Maǵyrıfa Ibrahımovanyń aıtýy boıynsha Abylǵazy Imanov degen kisi. Al ekinshi qatarda oń jaqtan birinshi otyrǵan – dáriger ári aqyn, Keńes Odaǵynyń Batyry Mánshúktiń ákesi Ahmet Mámetov.

Odan keıin atalmysh sýrettiń taǵy bir eskirgen nusqasyn port­rettanýshy Marat Ábdeshov osy sýrette úshinshi qatarda turǵan Zákir Seralınniń (alǵashqy qazaq jýrnalısi Muhamedjan Sera­lın­niń inisi) balasy Faız degen kisi­niń qolynan alǵan eken. Mákeń ol sýretti 2008 jyly «Almatyki­tap» baspasynan jaryq kórgen «Qazaq portretteriniń tarıhy» atty eńbe­ginde jarııalap, fotodaǵy adamdar jaıly birshama tolyq aqpar bergen.

M.Ábdeshovtiń nusqasy bo­ıyn­sha: sýrette (soldan ońǵa qa­­raı) birinshi qa­tarda edende otyr­­ǵan bes adamnyń aty-jóni bel­gi­siz. Ekinshi qatardaǵylar: ­1. Haırolla Ibrahımov, 2.3.4 (bel­­gisiz). 5. Ahmet Baıtur­syn­uly, 6. Omar Almasov, 7. Abyl­ǵazy Imanov, 8. Ahmet Máme­tov. Úshinshi qatarda turǵandar: 1. Armııa Esheev, 2 (?). 3. Zákir Seralın, 4 (?), 5. Ab­zal­ Jıen­ǵa­lıev, 6. Mánnen Turǵanbaev, 7. 8. 9 (belgisiz). Tórtinshi qatarda tur­ǵandar: 1. Nurhan Elenov, 2 (?), 3. Ábdirahman Mustafın ­(bar­maǵyn shyǵaryp qolyn qaý­syryp tur), 4. Ishanǵalı Arabaev, 5-11 (belgisiz). Sondaı-aq sońǵy jyldary tórtinshi qatarda oń shette turǵan adamdy (Ábde­shov­tiń tań­balaýy boıynsha 11-shi) ­Ǵ.Qara­balın dep jazypty atyraýlyq derekkózi. Qysqasy, sýrettegi 34 adamnyń 15-16-sy anyq­talyp otyr.

Osyndaǵy beınesi anyq­tal­ǵan adam­dar túgeldeı derlik qý­ǵyn-súrgin jyl­dary atylyp ket­­ken. Mysaly, alashtaný­­shy ǵa­lym Qaıym aǵa anyqtaǵan 5 adam­­­nyń 4-i atylǵan. Al Marat Áb­­de­shov anyqtaǵan adamdardyń biri – Omar Almasov bolsa, 1917 jyly jel­toq­san aıynyń 5-13 aralyǵynda Oryn­bor­da ótken Jalpy, qazaq sezine qaty­syp, Alashorda úkimetine múshelikke saı­lanǵan. 1920 jyly kezdeısoq jaǵdaıda qaıtys bolǵan. Tórtinshi qatarda sol jaqtan bi­rinshi bolyp turǵan Nurhan Elenov týraly qostanaılyq qalamger Ǵumar Ahmetchın 2015 jyly qazan aıyn­da «Qazaq ádebıeti» gazetinde ja­ryq kórgen esteliginde, bul kisi 1914 jyly Muhametjan Seralınniń balasy Sálimmen birge Troısk qalasynda bas­taýysh orys mektepte oqyǵan Jumash Ele­novtiń inisi dep jazsa, saıası qýǵyn-súr­gin qurbandary jaıynda ashyq tizim­de: Nurhan Elenov 1893 jyly Qos­tanaıdyń Qarabalyq aýdany 18-aýylynda týǵan, 1937 jyly 30 qarasha kúni tutqyndalyp, 1938 jyly 31 qańtarda úkim etilgen depti.

Kelesi aty atalǵan tulǵa Ábdirah­man Mustafın medresege qazaq jazýshy­sy Beıimbet Maılınniń yqpalymen 20 ja­synda kelip oqyǵan. Keıin bul kisini Maılın gazet isine tartyp, jýr­na­lıst atandyrǵany týraly derek­ti kez­destirdik. Sondaı-aq bul kisini úlken ǵa­lym Tursynbek Kákishuly ózi­niń «Sadaq» esse-kitabynda tebirenis­pen eske alypty. Al sýrettegi jalǵyz qyr­ǵyz aǵaıyn Ishan­ǵalı Arabaev – Bishkekte Alash par­tııasynyń bólimshesin ashqan shoń tulǵa. 1933 jyly belgisiz jaǵdaıda kóz jumǵan.

Sondaı-aq sýrette attary atal­ǵan se­meılik zııalylar Mán­nan Turǵan­baev týraly aıtar bolsaq, jergilikti qalam­­ger Murat Kenemoldınniń ««Ǵalııa» med­resesiniń semeılik shákirtteri» atty maqalasynda: «Mánnan Turǵanbaev 1886 jyly týǵan. 1910 jyly «Ǵalııa» med­resesine oqýǵa túsip, ony 1915 jyly bi­tirip shyǵady. Odan keıin Orynborda Ahmet Baıtursynuly shyǵarǵan «Qa­zaq» gazetine shaqyrylyp ju­mys istegen. Alash kósemi Álıhan Bókeıhanmen bir­ge Túrkııaǵa sa­parlap qaıtqan kórnekti Alash arysy» dep jazypty. Jaryq­tyq, 1937 jyly 20 tamyzda atý jaza­syna úkim etilgen eken.

Sońǵy jańalyqtar

Ekibastuz: Taǵy 9 úıge jylý berildi

Aımaqtar • Búgin, 21:02

Senatorlar ózekti máselelerdi talqylady

Parlament • Búgin, 14:03

ÁCh 1/8 fınalynda kimder oınaıdy?

Fýtbol • Búgin, 12:40

Bir táýlikte 173 adam koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 11:02

Uqsas jańalyqtar