«Ekonomıkaǵa barlyǵy 21 trln teńge kredıt berilse, sonyń 13 trln teńgesi – tutynýshylyq nesıeler (ıpotekany qosa alǵanda). 8 trln teńge zańdy tulǵalarǵa óndiris úshin, ekonomıkany damytý úshin berilgen. Nesıeniń bul túriniń árdaıym tómendep kele jatqanyn da aıta keteıik. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi kapıtaldy esepteý boıynsha sharalar qabyldap jatyr. Sonymen qatar tıimdi stavkany tómendetý sekildi basqa da quraldar bar ekenin aıtqym keledi. Qazir jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesi 56 paıyzben retteledi, sony 40 paıyzǵa deıin tómendetý kerek. Sonyń nátıjesinde, bankterdiń marjasy azaıady jáne bólshek nesıe berý burynǵydaı asa tıimdi bolmaıdy. Qazir kóbi tabysty qolma-qol alǵysy keledi. О́ıtkeni aqsha kartochkaǵa tússe, problemalyq zaımnyń bar bolýy sebepti, aqshasy ustalyp qalady. Ekinshi jaǵdaı – ımporttyq tutyný taýarlarynyń nesıesi. Telefon, basqa da quraldar. Bizdiń halyq óziniń tóleı alatyn múmkindiginiń sheginde nesıe alý kerektigin bile bermeıdi. Múmkin nesıe amnıstııasy jarııalanyp qalar, ne bolmasa bank bankrottyqqa ushyrar, sóıtip qaryzymyz keshirilip keter dep úmittenedi», dedi bank basshysy Qazaqstan Qarjygerler kongresinde sóılegen sózinde.
Ulttyq bank deregi boıynsha, qyrkúıekte tutynýshylyq nesıe qarqyny artty. Azamattarǵa bazalyq stavkanyń qymbattaýy da kedergi bolmaı jatqan sııaqty. Tutynýshylyq nesıe jyldyq mánde 27,7 paıyzǵa ulǵaıyp, 7,19 trln teńge boldy. Ipotekalyq nesıe jyldyq mánde 47 paıyzǵa kóbeıip, 4,27 trln teńgege jetti.
«Halyqtyń nesıe júktemesin azaıtý úshin birigip jumys isteýimiz kerek. Portfelde problemalyq zaım sany da artyp bara jatyr», dedi ol.
Telegramdaǵy Tengenomika kanalynyń jazýynsha, tutynýshylyq zaım syıaqysy boıynsha tıimdi stavkanyń tómendetilýi bankter men ózge de qarjy ınstıtýttarynyń marjasyn shektep, mundaı qaryzdardy berýde demotıvasııalyq áser etetin bolady.
«Qazirgi syıaqy stavkasymen bankter 30 paıyzdan asatyn kez kelgen tutynýshylyq zaımnan tabys túsiredi. Shekti stavka engizilgenge deıin mıkroqarjy uıymdary aspandap ketken syıaqymen nesıe bere alatyn. Bankter qazir de tutynýshylyq qaryz boıynsha jyldyq 56 paıyzben nesıe berý múmkindigine ıe. Tıimdi stavkany 16 paıyzǵa kemitý halyqtyń nesıe tóleý múmkindigin birshama jeńildetedi. Bul óte mańyzdy, óıtkeni merzimi ótken jáne jumys istemeıtin qaryzdardyń kórsetkishterine oń áser etedi. Sondyqtan JTSM-nyń 56-dan 40-qa deıin azaıýy nesıege batqan halyqtyń problemasyn ishinara sheshýge kómekteser edi dep oılaımyz», deıdi kanal sarapshylary.
Táýelsiz qarjy sarapshysy Andreı Chebotarev te bul ıdeıany qoldaıdy. Degenmen qaıshylyqty pikiri bar ekenin de jasyrmaıdy.
«JTSM-ny tómendetý ras, bankterdiń nesıe berýge degen yntasyn tómendetedi. Demek, ekonomıka taǵy da baıaýlaı túsedi degen sóz. Ekinshiden, nesıe boıynsha bank tarapynan maquldaýdyń azaıýy saldarynan lısenzııasy joq oıynshylar kóleńkeli nesıe berý úrdisin órshitýi yqtımal», deıdi ol.
Bul kózqaraspen RiskTakersKZ sarapshylary kelise qoımaıdy. Olardyń sózine qaraǵanda, bizde taýarlar men qyzmetterdiń 55 paıyzdan astamy nesıege ımporttalady. Iаǵnı shetten satyp alamyz. Sondyqtan nesıe berýdiń azaıýy ekonomıkany baıaýlata qoımaıdy.
«Ekonomıka boıynsha oqýlyqtardan biletinimizdeı, ımport ósimi qysqa merzimdi perspektıvada ishki jalpy ónimdi (IJО́) tómendetedi. Qaıtalama áserlerdi eskere otyryp, nesıe berýdiń tómendeýine baılanysty baıaýlaý 0,1 paıyzdyq tarmaqtan az bolady. Alaıda ekonomıkanyń baıaýlaýy qatty bilinbeıdi. Bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, tutynýshylyq nesıeler ósimi keler jyly da jalǵasady. Al bankterden nesıe ala almaǵan adamdardyń lısenzııasyz oıynshylardy jaǵalaýy týraly táýekel qashanda bar jáne ondaı táýekel únemi bolǵan. Mysaly, qazirdiń ózinde bankten taýy shaǵylyp qaıtqan tutynýshy mıkroqarjy uıymdaryna barady. Al olardyń táýekel-tábeti tym joǵary ekenin bárimiz de bilemiz. Biraq onlaın nesıe berýge tyıym salý jáne tólem qabileti tómen azamattarǵa nesıe berý múmkindigin shekteý jaıly bastamalar kóterile bastady», deıdi RiskTakersKZ.
Árıne, bankterdiń bári birdeı oılamaıdy. Olarǵa eń birinshi kezekte tabys kerek. Kepilsiz nesıe boıynsha JTSM-ny 40 paıyzǵa deıin tómendetip tastaý nápaqasyn tutynýshylyq kredıtten aıyryp otyrǵan qarjy ınstıtýttaryna unamaýy múmkin. Onyń ústine qazirgi qymbatshylyq jaǵdaıynda nesıe kóleminiń úlken qarqynmen ósip bara jatqanyn da kórip otyrmyz. Otandyq tutynýshylarǵa eshteńe de shekteý bola alyp jatqan joq. Bazalyq stavka – 16 paıyz. Ulttyq bank tóraǵasy Ǵalymjan Pirmatovtyń aıtýynsha, qatań aqsha-nesıe saıasaty ári qaraı jalǵasa beredi. Demek, nesıe jaqyn arada arzandamaıdy degen sóz.
«Qazir komanda bizdiń boljamdarymyzdy qaıta jańartý turǵysynda jumys istep jatyr. Osy boljamdyq raýndtyń qorytyndysy boıynsha derekter men birqatar makroekonomıkalyq faktorǵa súıene otyryp, sheshim qabyldaımyz. Qajettilik týyndasa, bazalyq mólsherlemeni taǵy da kóterýge ázirmiz. Ol sheshimdi 5 jeltoqsanda jarııalaımyz. Biz qashanda sheshim qabyldarda negizgi makroekonomıkalyq parametrler boıynsha boljamdardy, ınflıasııalyq kútýlerdi jáne basqa da faktorlardy nazarǵa alamyz. Aqsha-kredıt jaǵdaılaryn kúsheıte otyryp, biz keleshek kúnge kóbirek mán beremiz. Sebebi qazirgi joǵary ınflıasııalyq kútýler turaqtap qalmaýy kerek», dedi Ǵ.Pirmatov.
