Qarjy • 22 Qarasha, 2022

Kepilsiz kredıt: Syıaqy mólsherlemesin tómendetý kimge tıimdi?

58 ret kórsetildi

Qazaqstanda jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesin (JTSM) 56-dan 40 paıyzǵa deıin tómendetý usynyldy. Mundaı usynysty Halyk Bank basqarma tóraǵasy Úmit Shaıahmetova Almatyda ótken X Qarjygerler kongresinde málimdedi. 2011 jyldan beri elimizde JTSM barlyq bank zaımdary men mıkronesıeler boıynsha 56 paıyz bolǵan edi. 2021 jyldyń jazynda kepilmen beriletin kredıtter úshin JTSM 40 paıyzǵa, ıpoteka boıynsha 25 paıyzǵa, 45 kún merzimge 50 AEK somasyna deıin usynylatyn kepildi mıkronesıe boıynsha 30-dan 20 paıyzǵa deıin tómendetilgen bolatyn. Al kepilsiz tutynýshylyq nesıe jáne mıkroqarjy uıymdarynyń nesıeleri 56 paıyz deńgeıinde qala berdi. Ú.Shaıahmetova osy sońǵy 56 paıyzdy da 40 paıyz qylýdy usynyp otyr.

«Ekonomıkaǵa barlyǵy 21 trln teńge kredıt berilse, sonyń 13 trln teńgesi – tutynýshy­lyq nesıeler (ıpotekany qosa al­ǵanda). 8 trln teńge zańdy tul­ǵalarǵa óndiris úshin, ekonomı­kany damytý úshin berilgen. Nesıeniń bul túriniń árdaıym tómendep kele jatqanyn da aıta keteıik. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi ka­pıtaldy esepteý boıynsha sha­ralar qabyldap jatyr. So­ny­men qatar tıimdi stavkany tó­mendetý sekildi basqa da qu­ral­dar bar ekenin aıtqym ke­ledi. Qazir jyldyq tıimdi syı­aqy mólsherlemesi 56 paıyzben ret­teledi, sony 40 paıyzǵa de­ıin tómendetý kerek. Sonyń ná­tı­jesinde, bankterdiń marjasy azaıady jáne bólshek nesıe berý burynǵydaı asa tıimdi bolmaıdy. Qazir kóbi tabys­ty qolma-qol alǵysy keledi. О́ıt­keni aqsha kartochkaǵa tússe, prob­lemalyq zaımnyń bar bolýy sebepti, aqshasy ustalyp qalady. Ekinshi jaǵdaı – ımporttyq tu­tyný taýarlarynyń nesıesi. Tele­fon, basqa da quraldar. Biz­diń halyq óziniń tóleı alatyn múm­kindiginiń sheginde nesıe alý kerektigin bile bermeıdi. Múm­kin nesıe amnıstııasy jarııala­nyp qalar, ne bolmasa bank ban­krottyqqa ushyrar, sóıtip qaryzymyz keshirilip keter dep úmittenedi», dedi bank basshy­sy Qazaqstan Qarjygerler kon­gresinde sóılegen sózinde.

Ulttyq bank deregi boıyn­sha, qyrkúıekte tutynýshylyq nesıe qarqyny artty. Azamattarǵa bazalyq stavkanyń qymbattaýy da kedergi bolmaı jatqan sııaqty. Tutynýshylyq nesıe jyldyq mánde 27,7 paıyzǵa ulǵaıyp, 7,19 trln teńge boldy. Ipotekalyq nesıe jyldyq mánde 47 paıyzǵa kóbeıip, 4,27 trln teńgege jetti.

«Halyqtyń nesıe júkteme­sin azaıtý úshin birigip jumys isteýimiz kerek. Portfelde prob­lemalyq zaım sany da artyp bara jatyr», dedi ol.

Telegramdaǵy Tengenomika kana­lynyń jazýynsha, tutyný­shylyq zaım syıaqysy boıynsha tıimdi stavkanyń tómendetilýi bank­ter men ózge de qarjy ınstı­týt­tarynyń marjasyn shektep, mun­daı qaryzdardy berýde demo­tıvasııalyq áser etetin bolady.

«Qazirgi syıaqy stavkasy­men bankter 30 paıyzdan asatyn ­kez kelgen tutynýshylyq zaımnan tabys túsiredi. Shekti stavka en­gizilgenge deıin mıkroqarjy uıymdary aspandap ketken syı­aqymen nesıe bere alatyn. Bank­ter qazir de tutynýshylyq qaryz boıynsha jyldyq 56 paıyzben nesıe berý múmkindigine ıe. Tıimdi stavkany 16 paıyzǵa kemitý halyqtyń nesıe tóleý múm­kindigin birshama jeńildetedi. Bul óte mańyzdy, óıtkeni merzimi ótken jáne jumys istemeıtin qaryzdardyń kórsetkishterine oń áser etedi. Sondyqtan JTSM-nyń 56-dan 40-qa deıin azaıýy nesıege batqan halyqtyń problemasyn ishinara sheshýge kómekteser edi dep oılaımyz», deıdi kanal sarapshylary.

Táýelsiz qarjy sarapshysy Andreı Chebotarev te bul ıdeıa­ny qoldaıdy. Degenmen qaı­shylyqty pikiri bar ekenin de jasyrmaıdy.

«JTSM-ny tómendetý ras, bankterdiń nesıe berýge degen yntasyn tómendetedi. Demek, eko­nomıka taǵy da baıaýlaı tú­sedi degen sóz. Ekinshiden, nesıe bo­ıynsha bank tarapynan ma­quldaýdyń azaıýy saldarynan lısenzııasy joq oıynshylar kóleńkeli nesıe berý úrdisin ór­shitýi yqtımal», deıdi ol.

Bul kózqaraspen RiskTakersKZ sarapshylary kelise qoımaıdy. Olardyń sózine qaraǵanda, bizde taýarlar men qyzmetterdiń 55 pa­ıyzdan astamy nesıege ımporttalady. Iаǵnı shetten satyp alamyz. Sondyqtan nesıe berýdiń azaıýy ekonomıkany baıaýlata qoımaıdy.

«Ekonomıka boıynsha oqýlyq­tardan biletinimizdeı, ımport ósimi qysqa merzimdi pers­pektıvada ishki jalpy ónimdi (IJО́) tómendetedi. Qaıtalama áserlerdi eskere otyryp, nesıe berýdiń tómendeýine baılanysty baıaýlaý 0,1 paıyzdyq tarmaqtan az bolady. Alaıda ekonomıka­nyń baıaýlaýy qatty bilinbeıdi. Bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, tutynýshylyq nesıeler ósimi keler jyly da jalǵasady. Al bank­terden nesıe ala almaǵan adam­dardyń lısenzııasyz oıyn­shylardy jaǵalaýy týraly táýekel qashanda bar jáne on­daı táýekel únemi bolǵan. Mysaly, qazirdiń ózinde bankten taýy shaǵy­lyp qaıtqan tutynýshy mık­ro­qarjy uıymdaryna barady. Al olardyń táýekel-tábeti tym joǵary ekenin bárimiz de bile­miz. Biraq onlaın nesıe berýge tyıym salý jáne tólem qabileti tómen azamattarǵa nesıe berý múmkindigin shekteý jaıly bastamalar kóterile bastady», deıdi RiskTakersKZ.

Árıne, bankterdiń bári birdeı oılamaıdy. Olarǵa eń birinshi kezekte tabys kerek. Kepilsiz nesıe boıynsha JTSM-ny 40 paıyzǵa deıin tómendetip tas­taý nápaqasyn tutynýshylyq kre­dıtten aıyryp otyrǵan qar­jy ınstıtýttaryna unamaýy múmkin. Onyń ústine qazirgi qym­batshylyq jaǵdaıynda nesıe kóleminiń úlken qarqynmen ósip bara jatqanyn da kórip otyrmyz. Otandyq tutynýshylarǵa eshteńe de shekteý bola alyp jatqan joq. Bazalyq stavka – 16 paıyz. Ulttyq bank tóraǵasy Ǵalymjan Pirmatovtyń aıtýynsha, qatań aqsha-nesıe saıasaty ári qaraı jalǵasa beredi. Demek, nesıe jaqyn arada arzandamaıdy degen sóz.

«Qazir komanda bizdiń boljamdarymyzdy qaıta jańartý turǵysynda jumys istep jatyr. Osy boljamdyq raýndtyń qo­ry­tyndysy boıynsha derekter men birqatar makroekonomıkalyq fak­torǵa súıene otyryp, sheshim qabyldaımyz. Qajettilik týyndasa, bazalyq mólsherlemeni taǵy da kóterýge ázirmiz. Ol sheshim­di 5 jeltoqsanda jarııalaımyz. Biz qashanda sheshim qabyldarda negizgi makroekonomıkalyq parametrler boıynsha boljamdardy, ınflıasııalyq kútýlerdi jáne basqa da faktorlardy na­­zarǵa alamyz. Aqsha-kredıt jaǵ­­daılaryn kúsheıte otyryp, biz ke­leshek kúnge kóbirek mán beremiz. Sebebi qazirgi joǵary ınflıa­sııalyq kútýler turaqtap qal­maýy kerek», dedi Ǵ.Pirmatov.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı baǵasy 16% tómendeıdi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Búgin aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 09:33

Elimizde 49 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Jańarǵan júıe jaýapkershiligi

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa elektr stansasy salynady

Qoǵam • Búgin, 08:55

Saıyndaǵy sý daýy

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Top jarǵan úsh ǵalym

Bilim • Búgin, 08:45

Jalǵan habar taratqanǵa jaza qatań

Qoǵam • Búgin, 08:40

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Ana men bala amandyǵy

Medısına • Búgin, 08:35

Saıası alańdaǵy ustanym

Saılaý • Búgin, 08:25

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Uqsas jańalyqtar