Ekonomıka • 27 Qarasha, 2022

О́tkizý beketterindegi ahýal: saýda-ekonomıkalyq qatynasqa qalaı áser etip jatyr?

100 ret kórsetildi

Elimizdegi qymbatshylyqqa, taýar jetispeýshiligine úlken aýqymda geosaıası daǵdarys kesirin tıgizgeni belgili. Al túıtkilder kartasyna úńile qaraıtyn bolsaq, onda logıstıkalyq tizbekterdiń buzylýy bıznes sharýasyn búldirip otyrǵanyn baıqar edik. Qazaqstan jyl basynan beri kólik-logıstıka keshenin jan-jaqty damytýǵa jantalasa kiristi. Sarapshylar Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq qatynastar Qazaqstannyń tranzıttik jáne eksporttyq-ımporttyq jaǵdaıyn damytýǵa yqpal etetinin aıtady.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Memlekettik kirister komıteti tóraǵa­synyń orynbasary Baqytjan Slıamovtyń pikirine den qoısaq, keden rásimderin jeńildetý úshin ótkizý beketteriniń fızı­kalyq ınfraqurylymy myqty bolýy kerek.

«Qansha jerden bizde zań men aqparat­tyq júıe úzdik bolsa da, shekara mańyndaǵy ınfraqurylym kúsheımeı, syrtqy saýdany oıdaǵydaı damytý júzege aspaıdy. Qoıylǵan mindetterdi tolyq iske asyrý úshin avtojoldar men ótkizý pýnktterin qaıta jańartýdyń ınfraqurylymdyq máselelerin sheshý qajet. Osyǵan baılanysty Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimetimiz Memleket shekaralarynda zańsyz saýda aınalymyna qarsy is-qımyldyń keshendi jos­paryn bekitti. Onda 2024 jyly ótkizý pýnktterin jańǵyrtýdy jáne tehnıkalyq jete jaraqtandyrýdy aıaqtaý kózdelgen», dedi B.Slıamov.

Qazir Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq kedendik shekarasynyń qazaqstandyq ýchaskesinde 14 avtomobıl ótkizý pýnk­ti ornalasqan, onyń ekeýi jaıaý júrgin­shilerdi ońaılatylǵan tártippen ótkizýge arnalǵan. 6 temir jol beketi bar. Sońǵy onjyldyqta shekaradan ótetin júk pen jolaýshylar aǵyny aıtarlyqtaı ósti. Sonymen qatar kún saıyn shekara­da baqylaý qyzmetteriniń ókilderi jumys isteıtin kóptegen ǵımarat birneshe ondaǵan jyl buryn salynǵan. О́tkizý pýnktterin sońǵy qaıta qurý 2011 jyly júrgizildi, qoldanystaǵy tehnologııalyq jabdyqtary kóbinese qazirgi zamanǵa sáıkes kelmeıdi. Tehnologııalyq jabdyqtar sońǵy ret 11 jyl buryn satyp alyndy. Osyǵan baılanysty memlekettik kirister organdarynyń aldynda turǵan basym mindetterdiń biri – ótkizý pýnktteriniń ınfraqurylymdyq mindetterin sheshý.

«2018 jyly Qazaqstan – Qytaı shekarasynda memleket-jekemenshik áriptestik mehanızmi arqyly «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizinde ornalasqan jańa «Nur Joly» avtomobıl ótkizý pýnkti paıdalanýǵa berildi. О́tkizý pýnkti Ortalyq Azııadaǵy eń iri beket jáne tehnologııalyq jaǵynan ozyq bolyp sanalady. Qurylysqa arnalǵan ınvestısııalyq shyǵyndar shamamen 69 mlrd teńge boldy. Pýnkt jumys kúni 2,5 myń kólikti jáne 15 myń jeke tulǵany qozǵalystyń eki baǵytynda, onyń ishinde júk kólikteri – 2 200 birlik, jolaýshylar kólikteri (avtobýstar men jeńil avtomobılder) 300 birlik tasymaldaýdy kózdeıdi. О́tkizý pýnkti jumys istegen ýaqyt ishinde 210 myńnan astam kólik ótti, 223 mln teńgeden astam kedendik baj ben salyq tústi. Eski «Qorǵas» ótkizý pýnktimen salystyrǵanda 4 jyl ishinde kólik sany 1,6 ese kóbeıdi, tólemder túsimi 5 esege artty. 2020 jyly bıýdjet qarajaty esebinen «B.Qonysbaev» avtomobıl ótkizý pýnkti qaıta jańartylyp, onyń aýmaǵy 2 esege jýyq keńeıtildi. О́tkizý pýnkti qazaq-ózbek shekarasyndaǵy eń iri pýnktterdiń biri. Pýnkt táýligine 1,5 myń kólik quralyn jáne 10 myń jeke tulǵany qozǵalystyń eki baǵytynda, onyń ishinde júk kólikteri – 1 myń birlik, jolaýshylar kólikteri 500 birlik ótkizýdi kózdeıdi. О́tkizý pýnktiniń jumys isteýi kezinde 231 myńnan astam kólik ótip, 3 mln teńgeden artyq kedendik baj ben salyq tústi», deıdi spıker.

О́tkizý pýnktterin jobalaý kezinde komı­tet halyqaralyq sarapshylardyń eń ozyq tehnologııalyq sheshimderi men usynym­daryn eskergen. Endi 2022 jyldyń 1 jeltoqsanynan bastap «Qaplanbek» jáne «Zangıota» avtomobıl ótkizý pýnkt­terin qaıta jańartýdy bastaý josparlanýda.

Búginde Qazaqstan tarapynan ózbek shekarasyndaǵy ótkizý pýnktteriniń aldynda avtokólikterdiń kún saıyn jınalýy baıqalady. Qarbalas kezde bul kórsetkish 300 birlikke deıin jetedi. Qytaı shekarasynda pandemııaǵa baılanysty kólikterdi ótkizý áli de shekteýli, osy rette júrgizýshiler óz kezegin aptalap kútedi. О́tkizý pýnktterinde tehnıkalyq baqylaý qural-jabdyqtary eskirgen. Infraqurylymnyń ózi ósip kele jatqan aǵyndy birkelki jáne jedel ótkizýdi júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi. Komıtet ókiliniń aıtýynsha, ózbekstandyq áriptester de ótkizý pýnktterin jańǵyr­týdy júzege asyrýdy josparlap otyr. 2022 jyly Qazaqstan 9 ótkizý pýnkti bo­ıynsha jumystardy bastap ketti.

«Barlyq 9 avtomobıl ótkizý pýnkti boıynsha jobalaý kompanııasy jobalaý-smetalyq qujattama ázirledi, memlekettik saraptamanyń qorytyndylary alyndy. Árbir nysandy qaıta qurýdyń josparlanǵan merzimi – 19 aı. Qazirgi ýaqytta «Dostyq» avtomobıl ótkizý pýnktiniń qurylysy jáne «Dostyq» temir jol ótkizý pýnktin tehnıkalyq jab­dyqtaý bastaldy. 2022 jylǵy 1 jeltoq­sannan bastap О́zbekstan tarapymen kelisim boıynsha «Qaplanbek» (QR) jáne «Zangıota» (О́R) avtomobıl ótkizý pýnktterin qaıta qurýdy bastaý josparlanyp otyr. Halyqtyń tyǵyz ornalasýyna jáne qolaıly jaǵdaıdyń bolmaýyna baılanysty tolyq jabylady. Qalǵan ótkizý pýnktterin jańartý kezinde tolyǵymen jappaımyz. Biraq avtokólik pen jeke tulǵalardyń qozǵalysyn shekteı otyryp júrgizý josparlanýda. Barlyq ótkizý pýnktin qaıta jańartýdy 2024 jyldyń sońynda aıaqtaımyz degen jospar bar. «О́tkizý pýnktterin jańǵyrtý» jobasy «jyldamdyq, tıimdi baqylaý, qaýipsizdik, jaılylyq» qaǵıdattaryna negizdelgen. Barlyq ótkizý pýnkti memlekettik shekaradan ótý kezinde Qazaqstan azamattary men qonaqtary úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa baǵdarlanǵan», dedi ol.

Jolaýshylar termınaldarynda, júk kólikteriniń júrgizýshilerine arnal­ǵan turaqta ashana, dárethana, ana men bala bólmeleri salynyp, taǵy basqa qajettilikter jasalady. Jobany iske asyrý sheńberinde ótkizý qabileti 8 esege – táýligine 1 myńnan 8 400 kólikke deıin ulǵaıyp, ótkizý ýaqyty 2 saǵattan 25 mınýtqa deıin azaıyp, sybaılas jemqorlyq táýekelderi barynsha tómen­deıdi dep josparlanyp otyr.

Komıtet ókili jetkizgen taǵy bir jańalyq – taýarlardyń EAEO kedendik shekarasy arqyly ótýin baqylaýdy bir jerge biriktirý jáne Ahýaldyq ortalyq pen Elektrondyq deklarasııa­laý ortalyǵynyń bazasynda kedendik deklarasııalardyń ortalyqtandyrylǵan shyǵarylýy úshin Bas dıspetcherlik basqarmanyń qurylýy. Ahýaldyq ortalyq naqty ýaqyt rejiminde IDK rentgen-sýretterin taldaýdy jáne kedendik jete tekserýler júrgizý prosesin súıemeldeýdi júzege asyrady. Elektrondyq deklarasııalaý ortalyǵy taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin taýarlardyń qunyn baqylap, jeńildikter men preferensııalardy qoldanýdyń negizdiligin jáne baqylaý aıaqtalǵannan keıin kedendik deklarasııa­lardy shyǵarýdy retteıdi. Qazirge deıin Ahýaldyq ortalyq 4,5 myń buzýshylyqty anyqtap, 15,5 mlrd teńge somasynda kedendik tólemder óndirilgen. Kedendik tekserýlerdiń tıimdiligi 2 ese artqan.

«EDO qurylǵan sátten bastap qosym­sha 38 mlrd teńge somasynda kedendik tólem men salyq óndirildi. Memlekettik kirister komıteti UQK Shekara qyzme­timen birlesip, Qytaımen shekarada «Dostyq» avtomobıl ótkizý pýnktinde («Alashankoý» shekaralas ótkizý pýnkti) elektrondy kezektiń avtomattandyrylǵan júıesin qanatqaqty rejimde iske qosý josparlanýda. Bul úshin memlekettik organdar Qazaqstannan shyqqan kezde kólik quraldaryn ótkizýdi uıymdastyrýdyń ýaqytsha shemasyn bekitti. Munda Qoldau.kz platformasynyń nemese «Sargoruqsat» mobıldi qosymshasynyń (IOS nemese Android) avtomattandyrylǵan elektrondyq kezek júıesi paıdalanylady», dedi B.Slıamov.

Elektrondyq kezek júıesin qurýdyń maqsaty – kólik quraldarynyń, júkter men taýarlardyń ótkizý pýnktine kirý kezektiligin qalyptastyrý prosesiniń ashyqtyǵy men sıfrlandyrylýyn qamta­masyz etý. Júıeni Qarjy mı­nıstr­liginiń «Aqparattyq-esepke alý orta­lyǵy» AQ mamandary ázirlegen. Sarap­shylar sózine qaraǵanda, júıe baryn­sha yńǵaıly jáne ashyq. Júrgizýshi kórsetilgen portalda nemese mobıldi qosym­­sha arqyly tirkelgennen keıin jol júrý úshin bos kún men ýaqytty tańdaı­dy. Bul rette júrgizýshi óz kezegi týraly SMS-habarlama alady. Pılottyń qorytyndysynda memlekettik shekaranyń barlyq perımetri boıynsha elektrondyq kezek júıesin kezeń-kezeńimen engizý jos­parlanýda.

Aldaǵy ýaqytta shekaradan ótý­ge baılanysty júzege asyrylatyn mem­lekettik baqylaýdyń kóptegen túri ortalyqtandyrylmaq. Taýarlar men kólik quraldaryn shyǵarý týraly she­shim ortalyqta jáne shekteýli ýaqyt araly­ǵynda qabyldanady. Bul sybaılas jemqorlyq táýekelderin barynsha tolyq baqylaý jáne azaıtý úshin jasalǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Qýaty mol qurama jem

Ekonomıka • Búgin, 00:14

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Uqsas jańalyqtar