Suhbat • 27 Qarasha, 2022

Nurqanat Jaqypbaı, Memlekettik syılyqtyń laýreaty: О́mirimniń kredosy – sheńberden shyǵý

248 ret kórsetildi

Astananyń taǵy bir aq tańy atty. Tańǵajaıyp teatr tańy. Sahnada múlgigen tynyshtyq. Jastar teatrynyń at shaptyrym zalynda noqattaı ǵana qaraıǵan beıne kózge shalyndy. Ońashaǵa oqshaýlanyp alǵan jalqy sulba alysqa, tym-tym alysqa kóz tigedi. О́zi osynda bolǵanymen, oıy qııanda. Mańaıynda tirshilik baryn áldeqashan umytqan. Tipti janyna jaqyndap barsań da, selt eter emes. Iyǵyna túsken uzyn shashyn salalap qoıyp, tereń oıdyń qushaǵynda otyr. Tipti bizdiń qasyna qalaı kelgenimizdi de sezbedi bilem, tosynnan shyqqan únimiz oıyn úrkitkendeı, sál tosyrqap qaldy da, lezde ózin jınap ala qoıdy. Kúlimsireı amandasyp, birden: «Jańa qoıylymnyń premerasyna daıyndalyp jatyrmyz. Ý.Shekspırdiń «Romeo-Jýlettasy». Bul qoıylym meniń Shekspır dramatýrgııasyna jasaǵan tájirıbe-trıptıhymnyń túıini desem de bolady. Osyǵan deıin «Asaýǵa tusaýy» men «Gamletin» saraptasam, endigi kezek «Romeo men Jýlettaǵa» keldi. Kópten beri kóńil túkpirinde tolǵantyp júr edi, mine, endi kórermenimen qaýyshatyn da sát jaqyndap qaldy. Buıyrsa, erteń premera. Spektakldiń sahnaǵa shyǵar kúni jaqyndaǵan saıyn mende de maza joq. Osylaı elden buryn kelip áýeli daıyndyq aldynda ózim ońasha qalyp oılanamyn, buǵan deıin jasalǵan jumystarǵa qaıtadan kóz júgirtip, oısha artyq-kem tusyn ekshep alamyn da, sodan keıin akterlerimdi shaqyramyn. Sóıtip, ózimniń oıym men olardyń túnimen izdenip daıyndalǵan izdenisin bir arnaǵa toǵystyryp, sodan ortaq sheshimge kelemiz» dep áńgimesin bastaǵan rejısser taǵy da sahnadan kóz almaı, únsiz qaldy. Premeraaldy tolǵanys hám tolqynys ekenin túsindik. Sanada saırap turǵan sansyz saýalymyzben kıligip, oıyn bólgimiz kelmedi.

Men oıladym: Sahnada sulý óner týdyryp júrgen sýretkerdi qaı kezde jolyqtyrsań da únemi kópten oqshaý, jalqy, dara júretinin baıqaýǵa bolady. Dabyra dabyldan alys, únemi óz oıy­men áýre, qashan da oıly, kórkem hám salmaqty spektakl qoıýdyń qamynda. Sondaıda oıǵa rejısserdiń ózi únemi aıtatyn: «О́ner degen – jankeshtilik. Baryńdy salyp adal eńbektenbeseń, sahna moıyndamaıdy, kórermen qabyl­damaıdy. Jankeshtilikte júrgen jannan shyn óner týady» degen sózi oralady. Qa­zaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Mem­lekettik syılyqtyń laýreaty, Sh.Aıt­­matov atyndaǵy halyqaralyq syı­­lyq­tyń ıegeri, rejısser Nurqanat Ja­­qyp­baı dál sondaı. Únsiz júrip, úlken isterdiń basynan tabylatyn sýretker tabıǵaty shyn máninde súısinýge turarlyq.

Rejısser aıtady: – Men ómirde bir-aq nárseni kóksedim – ol ónerge qalt­qysyz qyzmet etý. Sony tańdadym, sol soqpaqta ózimniń dara jolymdy qaldyrǵym keldi. Bala kúnimnen-aq kóp ishinen kómeskilenýden qashtym, tól ereksheligimmen este qalǵym keldi. Qandaı iske kirissem de jan-tánimmen berilip, adalynan atqarýǵa umtyldym. Al teatr ashý – oqystan týa salyp, sátti júzege asyp ketken kezdeısoq qadam emes. Bul – meniń ómirlik armanym. Sonaý bir jyly Alla buıyrtyp taǵdyrym teatr­men toǵysqanda, eń alǵash óner áleminiń álippesimen tanysqanymda-aq men munda keńistikti toltyryp, kópshilik sahnada júrý úshin kelmegenimdi túsindim. Meniń ónerde óz jolym bolýy kerek ekenin uqtym. Sondyqtan da akterlik ónerde basty ról bıiginen kórinip qana qoımaı, oıly beıne jasaýǵa, rejıssýrada da sony soqpaǵymdy salýǵa bar kúsh-jigerimdi, sanaly ǵumyrymdy arnadym. О́mirimniń kredosy – sheńberden shyǵý boldy. О́ıtkeni sheńberde qalyp qoısań qaıtalaýǵa urynasyń. Al men qaıtalaýdan qashtym, shyǵarmashylyqta sheńberden shyǵýǵa umtyldym. Jastar teatryn ashý – osy asqaq armanymnyń aqıqatqa aınalǵan aq jelkeni.

Men oıladym: Iá, ras. Osydan týra 15 jyl buryn Arqa tórine tý ti­gip, irgesin qalaǵan Jastar teatry – Nur­qanat Jaqypbaıdyń ómirlik úlken armanynyń aqıqatqa aınalǵan tarıhı sáti bolatyn. Búginde talaı bıikti baǵyndyryp, óner ólkesinen óziniń aıshyqty ornyn belgilegen jasampaz rýhty Jastar teatrynyń juldyzy jar­qyrap, elimizdi ǵana emes, alys-jaqyn sheteldi moıyndatyp, ónerimen ult baıraǵyn tek bıikte jelbiretip júrgen ujym úshin alǵashqy jyldar ońaı bolmady. Al taqyr jerden teatr ashqan Nurqanat Jaqypbaıdyń aldynda úlken synaq turǵan edi.

Rejısser aıtady: – Teatr ashylǵan alǵashqy jyldary bizde tipti qoıylym oınaıtyn turaqty tól sahnamyz bolmady. Uly kóshtiń kókesin sol kezde kórdik qoı (kúlip aldy). El aralap, jer-jerlerde júrip, bos turǵan sahnalarda óner kórsettik. Birde Qallekı – Qalıbek Qýanyshbaev teatrynda qoıǵan kezekti qoıylymymyzdan keıin dekorasııalarymyzdy alyp, Jastar saraıyna qaraı kele jatqanbyz. Balalardy alǵa jiberip, ózim sońdarynan erip kele­min. Qolymyzda qytaıdyń ala sómkesi, dekorasııany kótere almaı qınala myqshyńdaımyz. Dalada 40 gradýs aıaz. Jel ýlep, qar borap tur. Kendir jip qoldaryn qıyp jibergen bolý kerek, onyń ústine aıaz qosylyp, aktrısa qyz­darym shydamaı jylap kele jatyr. Bet­teri ábden dombyǵyp, qyp-qyzyl bolyp ketken. Osy kórinisti kórip shydaı almadym, erkimnen tys meniń de kózimnen jas parlady. Biraq onymdy kórsetpeýge tyrysyp baqtym. Senip kele jatqandary – men, júregimniń náziktigin kórsetip, sol senimderin kúıretip alýdan qoryqtym. Bir ýaqytta jasym qatyp qalypty. Kir­pigimde kádimgideı muz paıda bolyp, kózimniń aldynda beınebir áınek turǵan­daı, jaba almaımyn. Shynymdy aıta­ıyn, shoshyp kettim. Jolshybaı «Abaı» qonaqúıi kezdese ketti de, dereý sonda buryldym. Al balalar bolsa, eshteńeni sezgen joq, ilbı basyp ári qaraı ketip ba­ra jatyr. Ǵımarattyń ishi jyly ǵoı, kózimde qatyp turǵan muz birden erip ketti. Janarymnyń aman ekenine kó­zim jetip, qatty qýandym. Dereý bala­lar­dyń sońynan júgirdim. Qata­ry­nan qalyp, qaıta ileskenimdi eshkim de baı­qamaı qaldy. Osy kún áli esimnen ketpeıdi.

Men oıladym: Astanadan Jastar teatryn ashý jaıly alǵash usynys tús­kende bárin tastap, jyly ornyn sýytyp, úırengen ortasyn qıyp Alma­tydan jyraqqa qonys aýdarý rejıs­ser úshin ońaı bolmaǵany anyq. Shákirt­teriniń óz jumys jospary, al rejısserdiń ustazdyqtan bólek, Ǵ.Mú­sirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatrynda uzaq jyldan beri etip kele jatqan qyzmeti bar. Dostary da, jaqyndary da, syrlasar ortasy da osynda. Qalaı degenmen, Almaty – mádenıettiń oshaǵy ǵoı. Son­dyqtan alǵashynda bir sheshimge kelýde qatty qınaldy: «Birdi myńǵa sata ma» («Abaı»), álde bárin jalǵyz armanynyń jolynda qurban ete me? Rejısser armanyn tańdady! 37 jyl qyzmet etken qutty orny – teatryn, otbasyn qal­dyryp, oqýyn endi támamdaǵaly otyrǵan shákirtterin ertip táýekel sapary – armannyń uly jolyna baǵyt burdy.

Rejısser aıtady: – Almatydaǵy Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynda 40 jylǵa jýyq taban aýdarmaı eńbek ettim. Synshylardyń bergen baǵasyna qaraǵanda jaman akter bol­maǵan sııaqtymyn. Ár rólime ózgeshe ómir syılaýǵa umtyldym. Sol jolda izdendim. Árıne, sol bedel bıiginde halyqtyń sheksiz yqylas-qurmetine bólenip kúni búginge deıin esh qınalmaı, beıqam da alańsyz ómirimdi keship júre berýime de bolatyn edi. Biraq meni alys­tan bir arman qol bulǵap shaqyra berdi. О́zimniń akterlik amplýaǵa syımaıtynymdy túsindim. Alaıda rejısser bolam degen oı úsh uıyqtasam da túsime kir­mepti. Teatrda ártúrli jaǵdaılar bolyp jatady ǵoı, bireýlerge ishteı qatty ren­jidim. Namysymdy qamshylaǵan osy jaǵ­daıdan keıin qalaıda akterlikten ketip, rejısserlikke barýǵa bel býdym. Dál sol ýaqytta áıgili Ázirbaıjan Mám­­betov rejısserlik bólimge shákirt qa­byl­­dap jatyr eken. Talapkerler qata­­rynan meni kórgen Ázirbaıjan Mádıuly:

 – Sen munda ne istep júrsiń? Men seni báribir qabyldamaımyn. Sondyqtan áýre bolma! Jaqsy aktersiń, rejıssýradan ne izdediń?.. Teatryńa, sahnańa qaıtyp barǵanyń durys bolady! Idıot, sen sol jaqqa kóbirek kereksiń...– dep birden sheshimin kesip aıtty. Jastyq jalyn boıda qaınap turǵan kez ǵoı: – Nege jaqsy akter rejısser bolmaýy kerek? – dep men de aıtqanymnan qaıtpadym. Sóıtip emtıhanǵa kirdim. Mejeli ýaqytta konvert ashylyp, tapsyrma ortaǵa tastaldy. Alǵashqysy – Muhtar Áýezovtiń «Abaı» tragedııasy eken de, ekinshisi – erkin taqyryp. Tańdaýym Aıtmatovqa tústi, «Shynarym meniń, shyraılym». «Spektakldi qalaı qoıar ediń?..» dep jazylypty emtıhan bıletinde. Muny kórgen Mámbetov:

– Nege Aıtmatovty tańdadyń? – dep taǵy da saýal tastady.

– Meniń eń jaqsy kóretin jazýshym...

– Al Áýezovti she? Unatpaısyń ba?

– Muhtar Áýezovti túsiný úshin maǵan áli ýaqyt kerek... Keıin jaqsy túsingen kezde «Abaıǵa» da kelemin! Mindetti túrde!

Rejısser lám demedi. Araǵa biraz ýaqyt salyp emtıhan qorytyndysy shyqty. Ázekeń keldi de, barlyǵynyń baǵalaryn habarlap jatyr. Álden ýaqytta: «Jaqypbaev – «2!» dedi. О́lgen jerim osy eken dep, tómen qaradym. Ázili eken. Birneshe sekýndqa sozylǵan úzilisten keıin betime qarap kúldi de: «5», ıdıot!» dedi. Sóıtip, rejısserlik bólimniń stýdenti atanyp shyǵa keldim.

Men oıladym: Akterlik soqpaq – Nurqanat Jaqypbaıdyń ulttyq rejıssýraǵa ákeler sony súrleýine jol salǵan uly daıyndyǵy edi. О́ner ıesiniń tabıǵatyndaǵy sózge sarańdyq, dabyra-dabyldan góri oılaný men tolǵaný ústinde júrer ishki kóńil kúı qatparlary sahnagerdi árdaıym oıly beıneler bıigine jeteleıtin, tereńdikke umtyldyratyn. Bul qasıet rejıssýraǵa qadam basqanda da sýretkerdiń janynan bir eli ajyramady. Syrshyl akterdiń sezimtal áleminen jetken tazalyqpen teń órilgen sulýlyq endi tutastaı sýret­kerlik bıikten ún qatty.

Rejısser aıtady: – Akter retinde kópke súıkimim bolǵanymen, rejıssýraǵa alǵash kelgende: «Kútkenimiz sen ediń?» dep teatr álemi meni birden qushaq ja­ıyp qarsy alǵan joq. Aldymda kóp kedergi, qıyndyqtar kezdesti. О́ıtkeni men buǵan deıin taptaýrynǵa túsken dástúrli rejıssýradan bas tartyp, sýretkerlik jolda óz súrleýimdi salýǵa umtyldym. Kópsózdilikten qashyp, onyń ornyna plastıka, bı men ánge, áreketke basymdyq berdim. Sonym úshin kóp synalyp, talaı taıaq ta jedim. Biraq bul meni jasytpady. Kerisinshe qaıraı tústi. О́ıtkeni men óz jolymnyń, tańdaǵan baǵytymnyń durystyǵyna sendim jáne túbinde teatrlar dál osy ádispen ju­mys isteýge kóshetinine sendim. Túısi­gim aldamapty. Búginde kóptegen teatr­ osy ádiske kóshti, tipti maǵan elik­tegisi keletinderdi baıqaımyn. Son­dyqtan da qansha synalyp jatsam da, áý basta tańdaǵan baǵytymnan bas tartpaǵanyma búginde qýanamyn. Osy tabandylyq, osy táýekel túbinde maǵan jańa teatrdyń irgesin qalaýyma sebep boldy. Mańaıyma meni sózsiz túsinip, qabaǵymnan uǵatyn múddeles jandardy, shákirtterimdi jınap 2007 jyly jańa teatrdyń irgesin qaladyq. Igilikti istiń basy-qasynda júrip, elorda tórinen Jastar teatrynyń ashylýyna uıytqy bolyp, qoldaý bildirgen sol kezdegi Astana qalasy ákiminiń orynbasary, jazýshy-dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ermek Ámirhanuly Amanshaevqa alǵysym sheksiz.

Men oıladym: Shynymen de, Jas­tar teatrynyń qoıylymdaryn jiti baqylar jan sahna tórinen elimizdiń kóptegen akademııalyq teatrlaryna tán syqıǵan, qozǵalmaıtyn dekorasııany emes, jalyndaǵan jastardyń jastyq lebin sezer edi. Rejısser Nurqanat Jaqypbaıdyń reformatorlyǵy da sol – qoıylymdarynda múlik emes, birinshi kezekke únemi akterlerdiń ózi shyǵady. Sondyqtan da sahna sýretkeriniń ár qoıylymy úzdiksiz qozǵalysqa túsip, ti­ri aǵza sekildi ónerdegi ómirin súrip ja­ta­dy. Al Jastar teatry – Nurqanat Ja­qyp­baıdyń táýekelimen qurylǵan teatr.

Rejısser aıtady: – Men jastarǵa únemi keleshegimiz dep qaraımyn. Olar qaı kezde de sol jastyǵymen utady. Búginde olar aılyǵynyń azdyǵyna, baspanasynyń joqtyǵyna qaramaı, ýaqytpen sanasýdy umytyp, ózin tutastaı ónerge arnap jatsa – ol da sol jastyq jalynnyń arqasy. «Men halqyma kerekpin! Men – elimniń erteńimin» degen jalǵyz-aq senim olardy alǵa jeteleıdi. Áıtpese, dál qazir, shynyn aıtqanda, sol jastardyń úıi de myqty emes, jalaqysy da qalta kótermeıdi. Jalpy, qazaq teatrlarynyń jalaqysy mardymsyz bolsa, bizdiń teatr múldem az alady. Degenmen bul balalar ony aıtyp jatqan joq. Qalaı teatr degen kıeli mekenniń tabaldyryǵyn attaıdy, óziniń úıi joq ekenin, jalaqysynyń azdyǵyn, kúıbeń tirliktiń basqa da qıynshylyǵyn umytyp, saf sulý ónerdiń sıqyryna arbalady. Mańaıyma ózim sekildi armandaı biletin jáne meniń ertegime ımandaı senetin armanshyl jastardyń toptasqanyna baqyttymyn.

Men oıladym: Esepsiz tógilgen mańdaı ter, adal eńbektiń qaı kezde de óteýi bolǵan. Búginde jas teatr elorda tórinde jańa ǵımaratqa ıe bolyp, ónerdegi óziniń aıshyqty ornyn belgilese – bul da sol ónerge degen sheksiz mahabbat pen eshbir óteýsiz eselene tógilgen mańdaı ter, qajyr-qaırattyń, tuǵyrly tabandylyq pen erik-jigerdiń jemisi dep bilemiz. Ýaqyt-aǵzam alaqanynda bederlengen osynaý 15 jylda Jastar teatrynyń elimizdi ǵana emes, alys-jaqyn sheteldi moıyndatyp qana qoımaı, talaı dodalarda top jaryp júrgen qarymdy qadamy hám jemisti joly – jas teatrdyń ónerdegi órisine ólshem, aldaǵy kúnderde atqarmaq aıtýly týyndylarynyń talǵam deńgeıi men kórkemdik kelbetine tarazy.

Rejısser aıtady: – Elimizde 60-tan asa teatr bar. Sol teatrlardyń repertýarlarynda júrip jatqan pesalardy biz de qoıamyz. Biraq biz ujymnyń múmkindigine saı oǵan bólek baǵyt, ózgeshe únmen kelemiz. Bolashaǵymyz jastar bolǵan soń, kez kelgen týyndyny, tipti klassıkalyq shyǵarmany da sol jastarǵa arnap kórkemdep, jańashyl baǵytta qoıýǵa tyrysyp jatyrmyz. Keremet jańalyq ashtyq dep eseptemeımiz. Jastardyń talǵamyna saı, solardyń tilinde, kópsózdilikten góri, oqıǵany áreketke kóbirek quryp, mýzyka men plastıkaǵa basymdyq berip jumys isteý ústindemiz. О́ıtkeni adamda namys degen bar. Ásirese qazaq – namysshyl halyq. Qazirgi komptermen ósip kele jatqan jastar «meniń elimde nege Máskeýdegideı, bolmasa Eýropanyń alýan baǵyttaǵy teatrlaryndaı san qyrly teatr joq? Brodveı teatrlarynyń spektaklderindeı qoıylymdy men nege óz elimnen tamashalaı almaımyn?» dep namystanbasynshy, álemnen izdeıtin erekshelikti óz elinen, ulttyq ónerinen tapsynshy degen oı ár qoıylymdy qoıǵan saıyn meniń kókeıimde turady. Eger shyndap tyrysatyn bolsaq, qolymyzdan keledi ǵoı, nege Eýropa, Máskeý teatr­larymen ıyq tirestire alarlyq óner týdyrmasqa?!. Álemdik klassıkany sahnalap sheteldik bolyp kete almaıtynymyz aqıqat. Alaıda bizdiń dittegenimiz – dúnıejúzilik teatr mádenıetinen, tájirıbeden ózimizge, qazaqqa kerek dúnıeni alyp, kórermenimizge usyný. Máselen, qazir sahnada turyp alyp aqyl aıtqandy eshkim tyńdaǵysy kelmeıdi. Aqyl aıtýdyń dáýiri ótken. Qazir sońǵy sózdi kórermenniń ózine qaldyrý kerek. О́zi oılanyp, túıinin óziniń túsinik-tanymyna qaraı kórermen ózi sheshedi. Teatr mamandary, synshylardyń pikirine súıensek, ónersúıer qaýymnyń yqylasyna qaraǵanda, aıaq alysymyz durys sııaqty.

Men oıladym: Ádette, kez kelgen shyǵarmashylyq ıesiniń bala tany­mynyń qalyptasyp, bıikke qanat qaǵýy­na týǵan jer, ósken ortasynyń yqpa­ly óte zor. Bul – onyń azamattyq kózqarasyn, shyǵarmashylyq qııal qarymyn aıqyndaıtyn negizgi faktor. Sol sekildi Nurqanat Jaqypbaıdyń shyǵarmashylyq álemi jaıly sóz bolǵanda, óner ıesiniń týyp-ósken, qııalyna qanat bitirgen kıeli Qarqara óńiri, Myńjylqy jaılaýy nazardan tys qalýǵa tıis emes. Almaty oblysy, Raıymbek aýdanynyń tórindegi qa­sıet­ti Qarqara mekeniniń bar ǵajaby men sulýlyǵyna suqtanyp erjetken balanyń túbi bir sýretker bolýy zańdy da edi.

Rejısser aıtady: – Men Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanyndaǵy ataqty Qarqara jaılaýynyń tórinde dúnıege kelippin. Tabıǵaty erekshe ásem jer. Shóptiń bıiktigi atty adamnyń boıynan asady. Bul ólkege elikter sol shóptiń arasymen keletuǵyn edi. Taýlary qandaı bıik edi! Ásemdikpen ádiptelip, sulýlyqqa matalǵan tabıǵat­tyń ǵajaıyp jaratylysy balań tanymymyzdy keńeıtip, kórkem oılaýǵa jeteledi. Muzart shyńy aspanmen talas­qan asqar taýlar bıikke umtyl­dyrdy. Sondyqtan bolsa kerek, biz erek­she qııalshyl, armanshyl bolyp erjettik. Dalada týǵandyqtan ba, dala­bezer­leý boldym. Osy kúnge deıin sol ádet.

Sóz sońynda:

– Armanyńyz?

– О́zim ashqan Jastar teatrynyń úlken bıikterge, shyrqaý deńgeıge jet­keni. О́ıtkeni men úshin irgetasyn qala­ǵan teatrymnyń jetkeninen asqan zor baqyt joq.

– Sizdiń uǵymyńyzdaǵy baqyt degen ne?

– Tiri júrý, osyndaı qýanysh kórý. Odan artyq baqyt bolmaıdy. Tirlik – baqyt, qalǵanynyń bári keledi, ketedi...

– Ataqqa qalaı qaraısyz?

– Shyǵarmashylyq degen sezim men shabytqa tikeleı táýeldi bolǵandyqtan, óner adamdarynyń ara-tura resmı túrde moıyndalyp turǵany durys. Ol jańa serpilisterge bastamashy bolady.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Uqsas jańalyqtar