Mońǵoldy moıyndatqan Turar

Turar Rysqulov Mońǵolııaǵa jalǵyz ózi kelse kerek. Onyń jeke ómirine de son­shalyqty naqty saraptamalar ja­salma­ǵan tárizdi. Alystaǵy bizge tip­ten beımálim edi. О́mirinde tórt ret neke qur­ǵandyǵy aıtylady. Durys-bu­rysy týraly ózgeler aıtar. Áýelgi áıeli Tash­kent general-gýbernatory V.P.Kolo­sovskııdiń qyzy Tatıana Kolosovskaıa deıdi. Tatıanadan 1920 jyly Eskendir (Aleksandr) týǵan, onyń erkeletip qoıǵan aty «Shýrık». Ekinshi áıeli Nadejda Pýshkarevadan Sofııa esimdi qyz týady. Úshinshi áıeli  – Vera Dergacheva. Osy Veradan 1929 jyly Maıa esimdi bir qyz súıedi. Tórtinshi áıeli Ázıza Esen­qulovadan – Sáýle jáne Rıder.

Bul oraıda aıtpaǵymyz Turardyń Dýgarqyzy Densmaa (1906-1985) esimdi mońǵol qyzben tanysqany jóninde. Densmaa Troıskosavsk (Hıaagta hot) qalasynda dúnıege kelgen. Densmaanyń 12 jasynda ákesi aqtar ıntervensııasy tarapynan atyp óltirilgen. Sodan Da Kúre qalasyna kóship kelip, osynda orta bilim alǵan. 1923 jyly 17 jasynda Máskeýdegi KÝTV-qa (Kommýnıstıcheskıı ýnıversıtet Trýdıashıhsıa Vostoka) oqýǵa attanady. Osynaý jyldary Mońǵolııanyń Ishki ister mınıstrligi, Halyqtyq serýen baǵy, Qarjy mektebi qatarly mekemelerde qyzmet atqarǵan.

Qoldaǵy derekke súıensek, mońǵol arýy Máskeýden kele jatyp jolaı Komın­tern ókili Turar Rysqulovpen tanysady. Bul tanystyq mahabbatqa da ulas­qan kórinedi. Sóıtip, 1925 jyly Densmaa ­bosanyp, Maıa (Maııa) esimdi qyz tabady. Bul qyz (mamyr) aıynda týypty. Áıtpegende býddalyq senimdegi halyq bundaı esimdi qoıýy ekitalaı. Jaryqtyq Maıa 2002 jyly dúnıeden ótken eken. Turar Rysqulov 1925 jyly Mońǵolııadaǵy tapsyrma­lyq merzimi aıaq­talyp, Máskeýge oralǵan tus­ta, Densmaa Mońǵol armııasynyń ekin­shi orynba­sary, korpýs komandıri Gonchıgıın Sambýý ­degen ofısermen turmys qura­dy. Bul kisi de 36 jasynda 1937 jyly náý­betke ushyrap, atylady.

Maıanyń shynaıy ómirin bile­tinder az. Dese de joq emes. Sonyń biri – 1924 jyly týǵan mońǵolııalyq qazaq óneriniń maıtalmany, Mońǵolııanyń halyq ártisi Qaıjamal Baqyshqyzy. Qaıjamal apamyz 2020 jyly dúnıeden ótti. Kózi tirisinde áz-apaǵa jolyǵyp Maıa týraly aýyzsha aıtqan esteligin jazyp alǵan edik.

– 1966-1975 jyldary aımaqtyq MDT-yn basqardym, – dedi apamyz. – Áli esimde, 1968 jyly Ulanbatyrdan bir top óner maıtalmandary Baı-О́lkege keldi. Qonaqtardy Maıa esimdi tulǵasy ǵajap, sulý áıel bastap júrdi. Delegasııa quramynda ataqty opera ánshisi, keıin Eńbek Eri atanǵan Sevegjavyn Púrevdorj, jazýshy-dramatýrg Choıjılyn Chımed bar edi. Top basshysy Maıa bizge erekshe yqylas tanytty. Kádimgi baǵzy týys­qandaı biz ózara tez ishtesip kettik. Qazaqy dástúr boıynsha qonaqtarǵa qazaqtyń ulttyq kıimderin syıǵa tartyp, qurmet kórsettik. Maıa ajarly edi jáne qazaq­tyń ulttyq kıimin kıgende qatty tolqyǵanyn kózim kórdi. Biz ekeýmiz qatarlas, 43-44 jas shamasyndamyz. Dál qoshtasarda Maıa meni qasyna shaqyryp alyp, óziniń týǵan ákesi, Týrar Erıskýlov degen qazaq bolýy múmkin ekenin sybyrlap aıtty jáne ol kisi týraly bilgisi keletinin meń­zep edi. Kóp jyl buryn anasy ekeýi sóıles­se kerek. Kezinde Máskeýde Komıntern qyzmetkeri bolǵan Gýlsım Gareevna Ahmetzıanova degen tatar áıeldiń ádiresin taýyp, oǵan hat jazyp Rysqulov jaı­ly suraǵan eken. Ol kisiden jartymdy de­rek, jóndi jaýap ta bolmaǵan.

Demek Densmaa da, Maıa da Turar Rys­qulovtyń 1938 jyly 10 aqpanda atyl­ǵanynan habarsyz bolǵan sııaqty. Maıa Sambýýqyzy 1957 jyly Ulanbatyrda Muǵalimder joǵary oqý ornyn mońǵol tili men ádebıeti mamandyǵy boıynsha bitiredi. Jastaıynan ónerge beıim ol Mońǵolııa sazgerler odaǵyna múshelikke ótip, osy uıymda jaýapty hatshylyq qyzmette bolǵan. Birshama patrıot­tyq ánderdiń avtory. Bir qyzyǵy, Maıa­nyń Baıan-О́lkege sapary kezinde qazaq teatrynyń ártisterimen birge túsken myna fotosy T.Sarantýıaa degen isker áıelde saqtalypty.

Sýrette: aldyńǵy qatarda turǵandar (soldan):1. Shórke Baımuqammedqyzy (aımaqtyq Mádenıet bóliminiń bastyǵy). 2.Belgisiz. 3.Kamzol kıgen Maıa Sambýýqyzy. 4. Qaıjamal Baqyshqyzy. 5. Jazýshysy -dramatýrg Choıjılyn Chımıd.
Artqy qatarda (soldan):1.Núskeı Satypaldyuly (akter). 2. Belgisiz. 3.Qadý Jákeıqyzy (Eńbek sińirgen ártis). 3. Sevegjavyn Púrevdorj (Halyq ártisi), 4. Shýra О́mirzaqqyzy (dáriger) 5. Qalıdolda Qalılauly (rejısser)

* * *

Mońǵolııa tarıhyndaǵy iri oqıǵa – 1924 jyly kóktemde eldi bılep otyrǵan Boǵda han qaıtys bolýymen sáıkes Ko­mıntern ókili Turar Rysqulovtyń Da Kúrege kelýi. Komıntern ókilin mońǵol­dar sherikterin sapqa turǵyzyp, saltanatty túrde qarsy alyp, MHP tolyq ókiletti ókili degen laýazym bergen. Turardyń mindeti: MHP-ny Komıntern tarapynan basqarý, baǵyt silteý, jańa saıası joryqty ushtaý, qyzyl júıege ıkemdeý.

Rysqulov kelgen kezde jetekshi par­tııa men jastar uıymy arasynda kúr­deli qaıshylyq paıda bolǵandyǵy, osy qıly áreketterdiń qoǵamdy ekige bólýge deıin tereńdeı túskeni baıqalady. Par­tııa arasyndaǵy jikshil toptardyń jeleýimen jastar uıymy partııany feo­daldyq baǵytqa burmalady dep aıyp­taıdy. Osy turǵyda Turardyń saıası ómi­rinde Mońǵolııanyń Bas ýálıi jáne MHP OK-niń orynbasar hatshysy býrıat Seveen Jamsrano qatarly yqpaldy kósemdermen teketireske kelgen kezderi de az emes. Mońǵolııanyń ekonomıkalyq jáne qarjy saıasatyna qatysty reformalaryn bastaǵan sátteri asa kúrdeli boldy. Osy jolda onyń tikeleı nusqaýy­men MHP-nyń eski erejesi men ustanymy jańǵyrtylyp, MHRP jáne Jastar oda­ǵynyń jańa tuǵyrnamalary jasaldy (MHRP Ortalyq muraǵaty, 4-qor, 1-is. hn. 363-birlik, 38-t.).

Turardyń bul elde atqarǵan jumys­tary týraly, tarıhshy ǵalym Minis Ábil­taıulynyń «Turar Rysqulov: muraǵat qujattary» jáne «Turar Rysqulov Mońǵolııada» atty eńbekterinde jáne I.Sarýýl, Ch.Dashdavaa, N.Bold «Týrar Ryskýlovyn Mongol dah úıl ajıl­lagaand holbogdoh barımtýýd», «Deıa­tel­nost v Mongolıı chlena komınter­na Týrara Ryskýlova» eńbekterinde bir­shama derekter qamtylǵan.

Turar Rysqulov Mońǵolııaǵa kelgen kúnnen bastap Komınternniń tapsyry­sy boıynsha saıası reformalyq aýqym­dy naýqandy iske erekshe uqypty bel­sendilikpen kirisken. Onyń bul áre­keti ulty býrıat-mońǵol kósemi Elbeg­dorj Rınchınoǵa tipten jaqpasa kerek, dúrkin-dúrkin kózqarastary sáı­kes­peı kıkiljińdesip, keıde ashyq «judy­ryqtasyp» ta qalatyn deıdi. Turar ózi shymyr deneli, namysshyl bolǵan jáne otyzǵa tolǵan jigittiń ishki kókirek oty da kúshti bolsa kerek.

Mońǵolııa konstıtýsııasynyń (constituti) avtory Turar Rysqulov jáne onyń keńesshisi P.V.Vsesvıatskıı ekeni ras. Mońǵol jaǵynan Bas ýálı B.Seren­dorj, S.Jamsrano, N.Jadamba, G.Geleg­senge jáne taǵy basqalar óz keze­ginde atsalysty, jaqsy kómekshi boldy. Alaıda zań jobasy sál erterek ázir bolǵanǵa uqsaıdy. Bul týraly Mońǵolııa Ǵylym akademııasy Tarıh jáne arheo­logııa ortalyq qujat qorynyń jazbalarynda birshama aqparat bar. Ásirese «Komıntern jáne Mońǵol» derekti qujattar jınaǵynda: «...MHP-syna kómektesý, partııa men jastardy berekelestirý, qytaıdan qorǵaný, komınternge adal bolý, ekinshi saıası kúsh ózge partııanyń týyp shyqpaýyn qadaǵalaý, Sún Iаt Sen qurǵan Qytaı kompartııasymen araqatynasyn nyǵaıtý, eń keregi partııanyń ishki tártibin qatań ustaný qatarly 9 túrli shartty is qyzmetti atqarý belgilendi» delingen-di («Komıntern jáne Mońǵol». Ulanbatyr, 1996. 66-b.).

Mońǵol halyq partııasy 10-aıdyń 6-sy kúngi 37-retki otyrysynda qaý­ly qabyldap: Komıntern ókili, Turar­ Rys­qulovtyń bul elge kelgendegi min­deti erekshe belgilenip jáne ókildiń ke­lýin «uly qýanysh» dep maquldaıdy. Qaý­ly­nyń birinshi babynda: «Mońǵolııaǵa arnaıy taǵaıyndap jibergen Komıntern ókili joldas Rysqulovtyń ár nusqa­ýyn múltiksiz oryndaýmen qatar Komın­tern­niń nusqaýlary Mońǵoldyń ha­lyq partııasynyń úshinshi seziniń qaý­­lysy esebinde qaralyp, partııanyń barlyq ­­is qyzmetiniń negizi – Komınternniń ­­týra usynysy retinde atqarylýy ke­rek» delingen (Ortalyq muraǵat, 7 qor, 1-is, 4-birlik, 1-4 t.).

Sóıtip, Mońǵol halyq partııasynyń eseptik baıandamalary, jarǵysy men tuǵyrnamasy, ıdeologııalyq urandary men jalaýly naýqandary, baspasóz, partııa qataryn tazalaý, taǵy basqa isteri tú­geldeı Turar Rysqulovtyń tikeleı ara­lasýymen sheshimin tabatyn boldy. Jal­py, Turar Rysqulovtyń Mońǵolııadaǵy tarıhı is-qyzmetin rastaıtyn derek­ter Mońǵoldyń halyq partııasynyń saıası tarıhnamalyq qujattarynda da, kezekti sezder men úlkendi kishili pleným­da­ry­nyń hattamalarynda da, MHP OK-niń Saıası bıýrosynyń eseptik baıandaýla­rynda da barshylyq. Biraq ǵylymı tur­ǵydan arnaıy zerttelgen saraptaýlar mardymsyz. Keıbir qujattarda tipti ústirt kózqarastarǵa da jol berilgen.

Turar Rysqulovtyń Mońǵolııada atqarǵan is-áreketterin aıǵaqtaıtyn arhıv qujattary keıde ádeıi nazardan tys qaldyrylyp kelgenin ǵalym Minis Ábiltaıuly tilge tıek etedi (Ábil­taıuly M, Ábiltaev N. «Turar Rysqulov Mońǵolııada» Almaty, 1994). Áıtpegende, Mońǵol Halyq Respýblıkasynyń tuńǵysh konstıtýsııasy men partııa jarǵysynyń jobasyn, úkimettiń ishki, syrtqy saıası tuǵyrnamasy Rysqulovtyń qolymen jasalǵan. Onyń usynysymen MHP men Jastar odaǵy arasyndaǵy saıası daý-damaı jónge keltirilip, Mońǵolııanyń aldynda turǵan tuńǵysh konstıtýsııalyq demokratııalyq baǵdary júıelengeni aqıqat.

Osy jyldary Rysqulovtyń shıraq is-qımyly – panmońǵolızmshil Rınchınoǵa unamady. Bul ózi Mońǵolııaǵa 1915 jyly arnaıy «engizilgen» túsiniksiz pende. Bul kisi 1920 jyly mońǵol otanshyldary Máskeýge saparlaǵanda tilmash qyzmetin atqarǵan. 1921 jylǵy alasapyrannan keıin úkimet múshesine deıin kóterilgen óte kúrdeli saıası tıp. Mońǵol úkimeti men partııa basshylaryn birin ekinshisine janystyrý, shaǵystyrý arqyly ultshyl tulǵalar Dogsomyn Bodoo, Solıın Danzan, Dambyn Chagdarjav qatarly yqpaly zor myqtylardyń kózderin qurtýǵa sebepker bolǵan.

Rınchıno KSRO-nyń Mońǵolııadaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi A.N.Vası­levpen astyrtyn ymyralasyp, Turar­ǵa qarsy tuzaq quryp, Komıntern atqarý komıtetine jáne KIM-ge (Kom­mýnıs­tı­cheskıı ınternasıonal molo­dıojı) Rysqu­lovty jamandap aryz aıdaý­­men bolady. Ári keıbir turaqsyz kisi­lerdi osy áreketke azǵyrady. Mysaly, Moń­ǵolııadaǵy KIM-niń ókili, «dóreki» A.G.Star­kovty degenine kóndirip alady. Rys­qulov pen Rınchınonyń ózara urys-kerisi, daý, tartysy týraly Sýn Hıon Súktiń jáne býrıat jýrnalısi S.Ochı­rov­tyń eńbek­terinde egjeı-tegjeıli baıan­dalǵan.

Osylaı Komıntern ókili Turarmen bas arazdyǵy kúsheıgen Elbegdorj Rınchıno 1925 jyly tamyzdyń 20-sy kúni Máskeýge qaıtarylyp alynady. 1937 jyly maý­sym aıynda Ishki qorǵanys halyq ko­mıs­sarıaty sheshimimen tutqyndalyp, 1938 jyly maýsymnyń 23-i kúni atylady. 1957 jyly aqtalǵan. Bul týraly arnaıy tapsyryspen jazylǵan «Jetiqaraqshy juldyz sónbeıdi» atty kınossenarıı de bar.

* * *

Turar Rysqulov Mońǵolııada basy bútin toǵyz aı turypty. Kelgen ýaqy­ty 1924 jylǵy mamyrdyń sońy hám maý­symnyń basy, 1925 jyly shildede qyzmetinen resmı bosap, Matveı Amgaev degen ulty býrıat Komınternniń taǵy bir ókiline resmı jumysyn ótkergenge deıin asa qarqynmen eńbek etti.

Osy aralyqta konstıtýsııa jobasyn jasap, ony 1925 jyly naýryz aıynda ótýge mejelengen MHP OK-niń plenýmyna talqylaýǵa joldap, 1925 jyly mamyrdyń 15-kúni Memlekettik II plenýmynda Halyqtyq úkimettik me­rekeni shildeniń 11-i kúni jasaýǵa she­shim qabyldaýy da Komınternniń qatań nusqaýyna qatysty is-shara bolsa kerek. Sondaı-aq 1925 jyly qyrkúıektiń 15-i kúni shaqyrylǵan MHP-nyń IV sezine usynylǵan jalpy 6 bólim 50-baptan turatyn konstıtýsııa jobasy Komıntern ókili Turar Rysqulov jáne keńesshisi P.V.Vsesvıatskııdiń kómegimen ázir bolǵan. Osy qujattyń birinshi babynda: «Kúlli Mońǵol elin budan keıin «Jalpy Berekeshil Tolyq Quqyly Halyq Respýblıkasy» (Republic) dep ataýmen qatar, Memlekettiń eń joǵarǵy quqyǵyn jalpy buqara egeleý, eldiń qandaı bir isin Memlekettik Uly hýral, sonymen birge zań boıynsha saılanǵan Úkimet orny sheshedi» delingen.

Sóıtip, jańa konstıtýsııa arqyly monarhııalyq bılik joıy­lyp, respýblıka táýelsiz memleket, ókimet bı­li­gi Uly hýralda, aralyq ýaqytynda Mem­lekettik Kishi hýral basqarmasy men Úkimette saqtalady dep atap kórsetip, jer onyń qoınaýyndaǵy baılyq halyq­tyń menshigi, qasynan jańa qurylǵan Úkimettiń qasynda ekonomıkalyq Keńes qurý, eldiń burynǵy astanasy Da Kúreniń atyn «Ulanbatyr» dep ózgertý jóninde kóptegen mańyzdy bap engizildi.

Turar Rysqulov MHRP OK-niń 1925 jylǵy naýryz plenýmyn ózi basqarady. Osy jıynda Mońǵol halyq partııasy­nyń (MHP) atyn ózgertip ony «Mońǵol halyq revolıýsııalyq partııasy» (MHRP) dep ataýdy usynady. Jańa negizgi zań kúshine enetin óliara tusta jas kadrlardy shetelde daıarlaýdyń eń bastapqy alǵy sharttaryn da osy Rysqulov jasady. Onyń dáleli – partııa mektebine oqytýshylyqqa shaqyrylǵan Mońǵolııa úshin tuńǵysh marksızm iliminiń keńestik dáriskeri Konıaevti keltirýdi ótinip, Ko­mıntern basshysy F.F.Petrovqa jol­daǵan haty (1925. 25 naýryz. №176). Sonymen qatar «Armııany tutastaı býrıattardan jasaqtaımyz» degen syńarjaq naýqanshyl áreketterge qarsy shyǵyp, bul pikirge Mońǵolııadaǵy keńesshi ofıser Dmıtrıı Kosıchti kóndirip, baryn­sha ádildik jaǵynda turǵan da Turar Rysqulov. Taǵy bir joly jasampaz isi áıelderdi oqytýdy jolǵa qoıdy. Qoǵamdaǵy keı­bir zárý máselelerdiń sheshimin tabý maq­sa­tynda jańadan Kásipodaq uıymynyń taǵanyn qalady.

* * *

T.Rysqulov avtorlyǵymen jasalǵan konstıtýsııanyń 1924 jyly 11-aıdyń 8-24-i aralyǵynda qabyl­daný rásimine qatysty. Bul tarıhı oqıǵaǵa mońǵolııalyq qazaq knıazi Dálel­han Súkirbaıuly, belgili qoǵam qaı­ratkeri Dáýitbaı Taýdanbekuly da qaty­syp quttyqtaýyn aıtqanyn ǵalym Minis Ábiltaıuly joqqa shyǵarmaı­dy. (Ábiltaıuly M. «Turar Rysqulov Moń­ǵolııada» Almaty, 1994, 45-b.)

Rysqulov nusqasy boıynsha jasalǵan Mońǵolııa konstıtýsııasynyń eń keremet qaǵıdattarynyń biri – tuńǵysh parlament Mońǵoldyń Kishi hýraly mártebesiniń belgilenýi edi. Parlament shaqyrylma­ǵan kezde onyń mindetin «MKQ basqarma­la­ry» degen uıym atqarýy shart degen Turardyń usynysy jeke bap bolyp endi.

Respýblıka jarııalanýyna saı MHR astanasynyń aty Ulanbatyr-Ýlaan­baatar bolyp ózgertilýi jóninde de tarıhı saraptar jeterlik. Bul týraly tarıhshy Zardyhan Qınaıatuly da naqty baǵalaıdy (Qınaıatuly Z. «Jylaǵan jyldar shejiresi». Almaty: Mereı shaǵyn semıalyq kásiporny. 1995. – 97-98 b.).

Turar Rysqulov – Mońǵolııa­nyń tuń­ǵysh konstıtýsııanyń avtory, áýel­gi parlamenttik júıeniń negizin qalaý­shylardyń biri, jańa astananyń ataýyn mórlegen tulǵa. Bul týraly tarıhshy Zardyhan Qınaıatulynyń: «...Mońǵol eli qazaq degen halyqty konstıtýsııa qabyldanǵannan keıin tanydy, qazaqqa degen saıasatynyń jón-josyǵy osydan keıin qalyptasa bastady...» deýinde de bir aqıqat jatyr (Qınaıatuly Z: «Jylaǵan jyldar shejiresi». Almaty: Mereı, 1995. – 97-99 b.). О́kinishtisi, búginde Mońǵolııada Turar Rysqulovtyń tarıhı esimi esh jerde atalmaıdy, atalsa da kóbinese qarsy nıettegi ekiushtylaý dúbára jazbalar ushyrasady.

Mońǵol úkimeti Qytaımen kelissóz, mámile júrgizer tusta Turar Rysqulov Komıntern ókili emes, «Qazaq­baı» degen búrkeme atpen ókilder qura­myna enip, tuńǵysh ret mońǵol-qytaı dıplomatııalyq qarym-qatynasyna úlesin qosty degen de derek kezdesedi. Qytaıǵa baratyn resmı ókilder quramyna engen «Qazaqbaıǵa» 1925 jyly naýryzdyń 24-i kúni berilgen kýálikke MHP OK-niń bastyǵy Seren-Ochıryn Dambadorj jáne Ganjýýryn Gelegsenge ekeýi qol qoıǵan («Turar Rysqulovtyń Mońǵolııadaǵy is qyzmetine qatysty qujattar», UB, 2006, – 68-69 b.).

Mońǵolııa atynan 1925 jyly 3-aıdyń 23-i kúni Qytaıǵa mejelengen saparǵa: Syrtqy ister mınıstri A.Amar, Ishki ister mınıstri S.Navaanseren (Rysqulovtyń usynysy boıynsha engizilgen), MHRP OPK-niń hatshysy G.Gelegsenge birge barǵan. Bul sheshim – KSRO Syrtqy ister mınıstri G.V.Chıcherınniń aralasýy­men jolǵa qoıylsa kerek. Turardyń bul sa­par­daǵy qupııa esimi – «Qazaqbaı», aýdarmashysy Shúrıın Tevegt (1869-1948) – esimdi qazaqsha jáne uıǵyrsha biletin ulty uranqaı adam.

Qazaqbaı-Rysqulov Qytaı elindegi KSRO elshisi Lev Qarahanmen Beıjińde kezdesken (MHRP Ortalyq muraǵatta, 4-qor, 1-is, 363-s.b. 55-t.) Ol 1924 jyly 23 qazanda Beıjińde tóńkeris ja­sap úlgergen qytaı generaly Fen Iýı Sen­men kezdesýdi uıymdastyrady. Bul týraly jazylǵan derekter jeterlik.

* * *

Turar Rysqulovtyń Máskeýge qaıtýy da birshama oqıǵanyń kýási retinde ta­rıhta qaldy. Rınchınomen ekeýara araz­dyqtyń saldarynan qos tulǵa da keri qaı­­týǵa dýshar bolsa kerek. Bul týraly 1925 jyly mamyrdyń 15-i kúni ótken MHP OK basqarma músheleri­niń oty­ry­synda jarııalanady. Sol kez­degi qujat­­tarda «Rysqulovtyń minez-qul­qyn­daǵy shálkestik jáne óz degeninen qaıt­paı, is áreket júrgizetindigi» tilge tıek etildi. Alaıda dańqty qaıratkerdiń 9 aı mer­ziminde atqarǵan ıgilikti isi ta­rıhqa óshpesteı tańbalandy.

Suraǵan RAHMETULY,

tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty