Pikir • 01 Jeltoqsan, 2022

Batyl kózqaras, baıypty jol

47 ret kórsetildi

Qaıta saılanǵan Memleket basshysy minberden málimdeme jasap, birqatar mindetti atap kórsetkenine barlyǵymyz kýá boldyq. Onyń biri – shetelge zańsyz ketken qarajatty elge qaıtarý máselesi. Bul halyq kútken, el nazarynda turǵan ózekti másele bolǵandyqtan, bul istiń júzege asý prosesteri de ashyq túrde júrgizilýi kerek.

Úkimetke de, qoǵamǵa da, sarap­shy­larǵa da bul máseleniń mánisi belgili, túsinikti, ashyq, transparentti bolýy qajet. О́ıtkeni Prezıdent kótergen bul suraqtyń naqty iske asyrylýy óte mańyzdy bolyp sanalady. Bir jaǵynan shetel asyp ketken bul aktıvter qazir bizge óte qajet bolyp otyr. Degenmen qarjyny qaıtarý prosesi ádilettilik prınsıpterimen sáıkes kelýi kerek.

Konstıtýsııalyq reformany iske asyrýdyń kelesi satysy – Jo­­ǵary aýdıtorlyq palatasyn to­lyq­­qan­dy transformasııalaý. Bul baǵyt­taǵy jumysty bastaý úshin Pre­zıdent arnaıy Jarlyqqa qol qoı­dy. Al biz transformasııadan ne kú­temiz? Mysaly, qazirgi Esep komı­teti Prezıdentke baǵynyshty bolsa da qoǵamnyń jumysyn jan-jaqty bilmeıdi, kóp nárseden beıhabar. Al qazirgi konstıtýsııalyq refor­madaǵy osy Esep komıteti, Aýdı­tor­lyq palata Parlamenttiń aldyna bir jylda eki ret kelip, isterine jaýap berip otyrady. Ony BAQ ókil­deri, sarapshylar, qoǵam ókilderi, halyq qaraıdy, aqshalarynyń qaıda jum­salyp jatqanynan habardar bo­lyp otyrady, sodan oı túıedi. Bul – transformasııanyń alǵashqy kóri­nisi. О́ıtkeni halyqqa ashyq túrde esep berilip otyr. Máselen, bıýdjet aq­shasyn Úkimet qaıda jumsap jatqanyn Parlament kóre almaıdy, olarǵa bul taqyryp osy ýaqytqa deıin jabyq bolyp keldi. Eger zań shyǵarýshy organda qarjynyń qajetti baǵytta jumsalyp jatqany belgili bolsa, halyq ta bul máselege bas qatyrmas edi. Prezıdenttiń bul bas­tamasyn sarapshylar qoldap otyr. Memleket basshysynyń bul máselege erekshe den qoıyp otyrǵany qýantady. Sebebi Joǵary aýdıtorlyq palatasy­nyń keıbir máseleleri týraly zańǵa engizilgen ózgerister – kóleńkeli ekonomıkany retke salatyn birden-bir ádis bolmaq. Jemqorlyqtyń túbi jo­ıylady degen úmit te bar.

Sondaı-aq ulyqtaý rásiminde Pre­­zı­dent saılaýaldy baǵdarla­masyn­daǵy mindetterdi iske asyrý kezek kút­tirmes másele ekenin aıtty. «Qazir saılaýdaǵy jeńisti toılaıtyn kez emes, aıanbaı eńbek etý kerek», dedi. Bul erekshe, burynnan ózge­rek kózqaras. Negizi tájirıbede «Prezı­dent bolyp saılandym, basqa másele­lerdi taqqa otyrǵan soń kóre jatar­myn» degen ustanymdardyń bolǵa­ny ras. Al Qasym-Jomart Toqaevtyń kózqarasy men ustanymy buǵan qaıshy. Ol «Prezıdent bolyp saılandyq, erteń Senat, Májilis saılanady, ol úshin biz búginnen bastap jumys isteýimiz kerek», degen prınsıpti ustanyp otyr. О́ıtkeni qazir elde sheshimin kútken másele kóp. Olardyń aldyńǵy qatarynda – ekologııa, ekonomıka, kadr máselesi, quqyq, sot júıesindegi problemalar bar. Sot, quqyq salasyndaǵy, jalpy jem­qorlyqty joıý, joǵaryda aıtyp ótken aktıvterdi qaıtarý jumy­sy halyq­tyń jiti nazarynda tur­ǵan mańyz­dy máseleler. Osy ju­mys­tardy ýaqyt ozdyrmaı qolǵa alý qajet. Prezıdent osyny aı­typ tur. Biz qazir saılaýdyń jetegi­men júrip, jumysty toqtatyp almaýy­myz mańyzdy. Sondaı-aq zań ústem­digi, Konstıtýsııa ústemdigi degen uǵym­dardyń bolashaq urpaqqa mańyzdy ekenin uqtyrýymyz kerek. Sondyqtan qazirden aıanbaı eńbek etý qajet. Memleket basshysynyń bul saıası bastamalaryn sarapshylar saralap, joǵary baǵa berip, qoldap otyr.

 

Marat BÁShIMOV,

Eýropalyq quqyq jáne adam quqyqtary ınstıtýtynyń dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Kezekti beles

Pikir • Búgin, 21:52

Inflıasııa barometri ne deıdi?

Ekonomıka • Búgin, 21:43

Glempıng aýyldyń ajaryn ashady

Aýyl • Búgin, 21:39

Nesibeni arttyratyn nesıe

Aımaqtar • Búgin, 21:37

Syrdyń kúrishi – syrtqy naryqta

Ekonomıka • Búgin, 21:34

Ekibastuzdyń jaǵdaıy ońalar emes

Aımaqtar • Búgin, 21:26

Sanaly urpaqqa arnalǵan ulttyq joba

Bilim • Búgin, 21:20

Kadetke qajetti taǵylymdama

Qoǵam • Búgin, 21:10

Áskerı topograf

Qoǵam • Búgin, 21:08

Bir jylda 100 kitap oqyǵan

Qoǵam • Búgin, 21:00

Kúı rýhy asqaqtaǵan kesh

О́ner • Búgin, 20:59

Kedergi fılosofııasy

Rýhanııat • Búgin, 20:55

Ánniń túpnusqa aty – «Qarakóz»

Tarıh • Búgin, 20:51

Dýblıajdyń darabozy

О́ner • Búgin, 20:48

Bizdiń Lıýı-Ko

О́ner • Búgin, 20:46

Shoqan beınesindegi Saǵı

Kıno • Búgin, 20:44

О́mirmen qoshtasý áni

О́ner • Búgin, 20:42

Rýh

Sport • Búgin, 20:38

Ekotýrızmge – aıryqsha kózqaras

Týrızm • Búgin, 20:36

Taý shańǵysyn qalaıtyndar kóp

Qysqy sport • Búgin, 20:34

Túsimniń kózi – týrıstik jarna

Týrızm • Búgin, 20:31

Bap kem be, baq kem be?

Boks • Búgin, 20:27

Búırektegi tasty alýdyń jańa tásili

Medısına • Búgin, 20:20

Kóne qumyra jáne kesteli teri

Jádiger • Búgin, 20:14

Balǵyn qalamgerler baǵaly syılyq aldy

Aımaqtar • Búgin, 20:13

Fınalda joly bolmady

Tennıs • Búgin, 20:11

Álem kýboginde júlde aldy

Sport • Búgin, 20:08

Tórt ret tize búktirdi

Hokkeı • Búgin, 20:07

Shymbulaqtaǵy órt sóndirildi

Aımaqtar • Búgin, 13:18

Uqsas jańalyqtar