Sańlaqtyń sońǵy samǵaýy

Osyndaıda oıǵa oralady. Anaý bir jyly munaraly Máskeýdegi abzal aǵany arnaıy izdep bardym. Sodan ekeýimiz ózimizdiń elshiliktiń qonaq úıinde emin-erkin suhbat qurǵanymyz esten keter me?! Aǵyl-tegil áńgime ústinde «artyqtaý ketsem aıypqa buıyrmańyz, keıbir baýyrlaryńyz sizdiń qazaq ekendigińizge kúmán keltiredi» dep kókeıimizdi tesken qolaısyzdaý suraqty qoıyp kep qaldyq. Sabazyń saspady. Tóbeden túskendeı saýalymyzǵa tóteleı jaýap qaıtardy: «Qaıdan bileıin, qaraǵym. Sheshesi orys deıtin shyǵar... Áıtpese, ákem taza qazaq. Keshegi keńestik pasportymda ultymnyń qazaq ekendigi kórsetilgen-tuǵyn. Áskerı bıletimde ondaı jazý áli bar. Men bir­deńe bilsem, bizdiń qazaq týystyq tamyrlaryn áke jaǵynan taratady emes pe? Ata-tegin anasy jaǵynan anyqtaıtyn evreı emespiz ǵoı...».

Osy «toıǵanymyzben» qoımaı, taǵy da qııalaı tarttyq: «aqyry bas jaq­qa barystyq qoı, onyń ústine súıek suraspasaq otyra almaıtyn halyqpyz. Endeshe súıegińizdi aıtyńyzshy?». Qaı­ran aǵam qasqaıyp turyp «Qazaqqa talaı batyr syılaǵan jappaspyn! Ákem marqum muny umytpastaı qylyp qulaǵyma quıǵan», dedi daýysy sańq etip.

Búırekten sıraq shyǵarýǵa qumar bazbir aǵaıyndar «Ol Qazaqstanǵa eńbek sińirgen joq. О́zbekstan men Reseıdiń atyn shyǵardy» degen syńaıdaǵy syńar­jaq pikirdi áli kúnge deıin aıtady. Al sol shirkinder Álekeńniń Otanyna oralý­ǵa talaı ret talpynyp, odan eshteńe shyq­paǵan soń ishten tynyp, ómir boıy ókinýimen ótkenin bilse ǵoı...

Bul ózi keltesinen qaıyrýǵa kelmeıtin uzaq áńgime.

Osy kisi maǵan keıde áý bastan basqa jurttyń baǵyna týǵandaı kórinetini bar. Nege deısizder ǵoı. Aıtaıyq. Ol týyp-ósken Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Bostandyq aýdanyn kezinde KOKP kósemi Hrýshev О́zbekstanǵa qosyp jiberdi. Ondaǵy qandastarymyz oılamaǵan jerden ala taqııaly aǵaıyndardyń arasyna sińdi de ketti. Basketbol dobyn on jeti jasynda qolyna alǵan Áljan asqan talantynyń ar­qasynda osy oıyn­nyń álippesimen áldeqaıda erterek tanysqan áriptesterin basyp ozyp, Tashkenttiń tańdaýly klýbtarynda óner kórsetti. Kóp keshikpeı KSRO qurama komandasynyń sapyna ilikti. Sol-aq eken ataqty Gomelskıı onyń sońyna tústi. Talaıdy kórgen tarlanboz bapker basketbol aspanynda jańa týyp kele jatqan jaryq juldyzdy jazbaı tanydy. Basqalar «qaǵyp» áketpeı turǵanda burynyraq qımyldaýdy durys kórip, ózi jattyqtyratyn áıgili SSKA-ǵa shaqyrdy. Basqa bireýler bolsa kókten izdegeni jerden tabylǵandaı, qýana-qýana keliser edi. Ákem-aý, atynan at úrikkendeı Aleksandr Iаkovlevıchtiń ózi attaı qalap shaqyryp tursa... Saıdyń tasyndaı saıypqyran oıynshylardyń bári sonyń tóńireginde toptassa... Budan artyq ne kerek endi?!

Biraq bizdiń «qyrsyq» qazaq qııam­purys minez kórsetip utymdy usy­nystan úzildi-kesildi bas tartty. Aıt­qanyna kónip, aıdaýyna júrmegen asaý Jarmuhamedovti «jýasytpaq» pıǵylmen Gomelskıı betin teriske burdy... «Áljan, áli ókinetin bolasyń. San sańlaq SSKA-nyń esiginen syǵalaı almaı júr. Sen bolsań, basyńa qonǵan baqty teptiń...» dep shytynap, tisin shyqyrlatty. Onymen qoımaı Meksıka Olımpıadasyna attanyp bara jatqan el quramasynyń tiziminen munyń aty-jónin syzyp tastady. Basqa da bedeldi jarystardyń mańaıyn bastyrmady.

Gomelskııdiń qýǵyn-súrgini odan soń da toqtamady. SSKA-ǵa alý úshin ásker qataryna shaqyrtty. Ábden zárezap bolǵan Áljan Almatyǵa qashty. О́kinishke qaraı, mundaǵylar «jany qysylyp, jaqynyn izdegen» jampozdy panalata almady. Odaqtyń ortaq zańdaryna súıengen ózbekter bizden tartyp áketti.

«Aınaldyrǵan aýrý almaı qoımaıdy» eken. SSKA aqyry Á.Jarmuhamedovti alyp tyndy. Qorǵanys mınıstrliginiń orynbasary, marshal Sokolovskııdiń pármenimen... Buljymaı oryndalatyn áskerı buıryq bul qansha bulqynǵanmen bultartpady. Sóıtip 1969 jyldyń kúzinde álgi Gomelskıı ázil-shynyn ara­lastyryp aıtqandaı, «Jarmuhamedov Tashkentten jalań aıaǵyna kebisin kıip, Máskeýdi baǵyndyrýǵa keldi».

Bylaı qaraǵanda, Máskeý buǵan bárin berdi. Ataq-dańqy aspandady. Odaqtyń, Eýropanyń, álemniń dúbirli dodalarynda top jardy. 1972 jyly Mıýnhen Olımpıadasynda komandalastarymen birge aty shýly Amerıkany fınalda jeńip, aıdy aspanǵa shyǵaratyndary óz aldyna bólek tarıh. Onyń bárin tizip shyǵý úshin ájeptáýir ýaqyt kerek. Mereıtoılarynda prezıdent pen premer quttyqtady. О́z mektebin ashty.

Aǵam báribir ana jaqqa kóńilindegi kókseýli armanyn arqalaı ketti...

Ol birde ońasha otyrǵanda maǵan «Sen bilesiń be, Máskeýde qyryq jyl tursam da sińbedim. Bir túrli bóten... Adam jasy ulǵaıǵan saıyn óziniń altyn bastaýlaryn izdeıdi eken. Áıteýir kún jylyp, qary erı bastaǵan shaqta kókirek syzdap, áldene jetpegendeı ári-sári kúıge túsemin. Túsimde ylǵı Tabaqsaıymdy kóremin. Sosyn máseleniń mánisin túsine qoıamyn da, Tashkenttiń poıyzyna otyryp tartyp ketemin. Sodan aǵaıyn-týǵannyń, Shyrshyqtyń sýyna birge shomylǵan bala kúngi dostarymnyń ortasynda alańsyz aýnap-qýnaımyn. Sóıtip Máskeýdiń mezi qylar ý-shýynan bir demalamyn».

Umytpasam, úsh umtylyp, Almatyǵa jete almady. Tipti Qonaevtyń kómekshisi Dúısetaı Bekejanov ta bul máselemen bel sheship aınalyssa da retin keltire al­mady. «Qaıteıin, aınalyp tabar qa­zyǵymdy qaǵa almaı ketkenim ózegimdi órteıdi» dep aǵynan jaryla aqtarylǵany jadymda jıi jańǵyrady.

Al, endi bar ma, marqumnyń qazaqtyǵy keremet bolatyn. Ilgeride issaparmen As­­tanaǵa kelgen ádebıettaný bilgiri Mu­­ha­medraqym Jarmuhamedovpen áń­gi­meleskenimiz este. Aıtýynsha, Ál­jandarmen Tabaqsaıda kórshi turypty. Birde bul kisi eki ulyn ózbek moldasyn shaqyryp, súndetke otyrǵyzypty. Sodan sharýasyn bitirip úıine qaıtýǵa bettegen moldekeńniń shalǵaıyna Áljan jatyp jarmasyp, ózin musylman jasap ketýin ótinipti. Alaıda zań-zákúnnen qoryqqan, onyń ústine áke-sheshesiniń ruqsatyn almaǵandyqtan moldekeń tartyna beripti. Sony baıqaǵan Muqańnyń anasy aıqaı salypty. «Aý, moldeke, ana balanyń meselin nege qaıtardyń? Álde báriń orys kelinnen qorqyp tursyńdar ma? Jaýabyn ózim berem. Káne, eki nemeremniń janyna jatqyzyńdar...». Dál osy kezde Áljannyń sheshesi aýrýhanada emdelip jatsa kerek.

– Taǵy bir qyzyǵyn aıtaıyn bul Áljannyń, – dep Muhamedraqym kókemiz ekinshi bir áńgimeniń shet jaǵasyn shyǵarǵan edi sol joly. – Birde Máskeýge bardym. Sodan Áljannyń páterine telefon soqtym. Baıaǵy bala kúninen bilemin ǵoı. Taksıletip meni birden úıine apardy. Obaly neshik, Larısa kelinim kelistirip et asty. Etke toıǵan soń inim ekeýimiz ótken-ketkendi eske alystyq. Músirbek ákesi joqty jonyp tapqandaı sheber bolatyn. Bizdiń úıdi sol aǵamyz salyp bergen. Men onda aýyldaǵy mekteptiń dırektorymyn. Sóz arasynda, «Áı, osy seniń júldeleriń kóp dep estımiz. Kórsetshi» dedim boıymdy áldebir áýestik bılep. Kórsetti. О́lshense ózimen ketsin, týra jarty qap temir-tersekti aldyma tastaǵanda tańdanystan basymdy shaıqaı berippin ǵoı. Tún ortasy aýa jastyqqa bas qoıǵanymyz sol edi, kishi ulyn kóterip ákep, meniń qoınyma jatqyzdy. Onysy beıtanys qonaqty jatyrqap, qarsylyq bildirgendeı syńaı tanytyp edi, balasyn basynan sıpap otyryp, meniń ózderine jaqyndyǵym baryn, keshegi atasy men ájesiniń kózin kórgen adam ekenimdi túsindirip edi, álgi aınalaıyn kishkentaı Jarmuhamedovtiń kóne ketkeni... Solaı...

Al endi Áljannyń qazaqtyǵyna min taǵyp kór, budan keıin...

Jamanat habardy estigeli beri eki kúnde eńsegeı boıly (2 metr 7 santımetr) er minez aǵammen bolǵan tórt-bes kez­desýdiń sáýleli sátteri kóz aldymda qaıta tirilgendeı kúı keshtim. Jaryqtyq, óte saýatty hám mádenıetti jan edi. Oqyǵan-toqyǵany óte kóp. Ilııas Esenberlınniń «Kóshpendilerin» aýzynan tastamaıtyn. Astanaǵa kelgende men oǵan Oljas Súleımenovtiń tańdamalysyn syıǵa tarttym. Sóıtsem ol Oljekeńdi biletin bolyp shyqty. Sporttyń úlken janashyry Músilim Daıyrbekovtiń mereıtoıynda tanysypty. «Qazaqshasy menen sál nasharlaý eken» dep qaǵytqanyn qaıtersiń.

Ol Otanyn súıdi. О́ziniń qazaq ekenin maqtan tutatyn. «Tuńǵysh pa, álde toqsan toǵyzynshy Olımpıada chempıonymyn ba, mańyzdy emes. Eń bastysy, qazaq ekenimdi umytpasańdar bolǵany» degende kóńilim bosap, kózim jasaýraǵanyn qaıtip umytaıyn.

Aıtpaqshy aǵanyń aýyryp qalǵanyn estip, jazda telefon shalǵanymda daýysy ádettegiden báseńdeý estildi. «Esh­teńe etpes, kúresip baǵamyn» dedi. Eń sońǵy sóıleskenimiz sol. Quntsyzdyqty qoı­sańshy bul. Keshe ǵana kórdim. Qalaı baı­qamaı qalǵam. Maǵan WhatsApp arq­yly Qazaqstan basketbolynyń qazirgi ahýaly, ony jaqsartý joldary týraly pikirin jazyp jiberipti. Jerlesteriniń osynaý sport salasyndaǵy aıaq-alystaryn únemi nazarda ustaıtynyn, kóp nársege kóńili tolmaıtynyn, jasóspirimder quramasynyń qaıdaǵy bir orta qoldan tómen elderdiń komandalarynan oısyraı utylatyny janyna qatty batatynyn ashyna jazypty, jaryqtyq.

Sańlaqtyń sońǵy samǵaýy edi bul.

Kórdińiz be, qaıran aǵam eki dúnıeniń ortasynda jatyp ta, artyndaǵy qalyń eli qazaǵynyń qamyn qalaı jeıdi? Qazaqtyń qany boıynda týlap jatpasa, óster me edi?!

...Juldyzy jat jurtta janǵan jaqsy aǵamnyń jatqan jeri jaıly bolǵaı...