Otaǵasy Ashat 35411 áskerı bóliminiń barlaý rotasynyń tehnıgi bolsa, Madına 44736 áskerı bóliminiń qupııa bólimshesiniń bastyǵy laýazymynda isteıdi. Ashat ujymda zor qurmetke ıe, qyzmetke degen qulshynysy joǵary, óz isiniń naǵyz sheberi. 20 jylǵa jýyq eńbek ótili bar ol qyzmet barasynda III jáne II dárejeli «Minsiz qyzmeti úshin» tósbelgilerimen marapattalǵan. Al 2024 oqý jylynyń qorytyndysy boıynsha jaýyngerlik daıarlyq boıynsha «Úzdik áskerı qyzmetshi» atanǵan. Qazir Ashat elimizdi qorǵaýda óz úlesin qosyp júrgen memlekettik qyzmetkerlerdiń biri.
«Ekeýmizde áskerı salada qyzmet etip júrgenimiz meni qýantady. Sebebi áskerı orta otansúıgishtikke, elimizdiń naǵyz patrıoty bolýǵa tárbıeleıdi. Sondaı-aq balalardyń tárbıesine de áser etedi dep oılaımyn», deıdi Ashat.
Ásker qataryna joldasynan keıin qosylsa da Madınanyń jetistikteri az emes. Otbasy men qyzmetti qatar alyp júrgen ol da ótken oqý jylynyń qorytyndysy boıynsha úzdikter qatarynan kórinipti. Madına ásker qatarynda erlermen qatar ıyq tiresip uzaq jyldar boıy eńseli eńbek etip júrgen aıaýly jar. Keń peıildi, meıirimi mol, jaıdary mineziniń arqasynda qyzmettesteriniń yqylasyna bólengen. Osy eńbegi baǵalanyp jaqynda memlekettik qupııalardy qorǵaý qyzmetiniń kúnine oraı Qurlyq áskerleri bas qolbasshysynyń atynan qyzmettik mindetterdi adal oryndaǵany jáne joǵary áskerı kásiptilik biliktiligi úshin gramotamen marapattalypty.
Adam ómirindegi basty qundylyq – otbasyn quryp, urpaq órbitý bolsa, sonyń ishinde áıel zatynyń negizgi mindeti – ómirge urpaq ákelip, ana ataný. Madına Nurǵazyqyzy men Ashat Asanuly otbasylarynda úsh bala tárbıelep otyr. Búginde balalarynyń úlkeni 10 synypta oqıtyn Aıdana «Altyn belgi» tósbelgisine úmitker bolsa, ortanshysy Móldir 7 synypty ozat aıaqtaǵaly otyr. Al kenje uldary Áltaıyr balabaqsha tárbıelenýshisi.
«Áskerı qyzmetshi bolý men úshin úlken abyroı. Árıne kez kelgen jumystyń ońaıy joq. Qazaqta «Ana bir qolymen besikti terbetse, ekinshi qolymen álemdi terbetedi» degen jaqsy sóz bar. Iаǵnı, otbasy men qatar bala tárbıeleý sekildi bıik mindetter júktelgen. Mine, osynyń barlyǵyn názik jandar qınalmaı qyzmetti qosa atqaryp keledi. Osynyń barlyǵy áıel júreginiń meıiriminiń sheksizdigi dep bilemin», deıdi Madına.
Otan úshin adal qyzmet etip, eńbekte de, otbasynda da ortaq jetistikterge jetip júrgen otbasy búginde kópke úlgi bolyp otyr. Áskerı salanyń tizginin ustaǵan jarasymdy juptyń aldaǵy armany da ortaq, ol –ósip kele jatqan balalaryn úlken ómirde joldaryn tabýǵa kómektesý. Urpaqtaryn birge ósirip, elimizdiń patrıoty etip tárbıeleý.
