teńge para alǵan sheneýnik sottaldy
«Qolyńnan kelse, qonyshynan bas» degendi qyzmettik ustanymyna aınaldyrǵan sheneýnikter qatty qatelesetinin bilmeıdi-aý, sirá! Áıtpese, memlekettiń múddesinen óz múddesin joǵary qoımas edi. Qý qulqynnyń qamymen qaltasyn toltyrý úshin ońaı jolmen aqsha tabýdy oılamas edi. Buǵan naqty dálel retinde oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń sheteldik jumys kúshin tartý bólimine jetekshilik etetin sheneýniktiń jat áreketin keltirýge bolady.
Atyraý qalalyq №2 sotynda qaralǵan qylmystyq is materıaldarynda anyqtalǵandaı, bólim basshysy memlekettik qyzmetti júzege asyrýshy ókiletti tulǵa bola tura «MNSK Sınopek Qazahstan» JShS ókilinen sheteldik jumys kúshin paıdalaný men onyń merzimin kedergisiz uzartýǵa ruqsat bergendigi úshin 777 000 teńge para alǵan. Sot úkimimen ol Qylmystyq kodekstiń 366-babynyń 2-bóliginde (Para alý) kórsetilgen qylmystyq áreketti jasaǵandyǵy úshin kináli dep tanylyp, oǵan tórt jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý, dúnıe-múlkin tárkileý jáne ómir boıy memlekettik qyzmetpen aınalyspaý jazasy taǵaıyndaldy. Jaza óteý orny jalpy rejimdegi kolonııasyna belgilendi» dep habarlady oblystyq sottyń baspasóz hatshysy Boranbaı Ǵalıev.
Qylmystyń óteýi – jaza. Munyń ózge memlekettik qyzmetkerge sabaq bolǵanyn qalar edik.
Joldasbek ShО́PEǴUL,
«Egemen Qazaqstan».
ATYRAÝ.
teńge para alǵan sheneýnik sottaldy
«Qolyńnan kelse, qonyshynan bas» degendi qyzmettik ustanymyna aınaldyrǵan sheneýnikter qatty qatelesetinin bilmeıdi-aý, sirá! Áıtpese, memlekettiń múddesinen óz múddesin joǵary qoımas edi. Qý qulqynnyń qamymen qaltasyn toltyrý úshin ońaı jolmen aqsha tabýdy oılamas edi. Buǵan naqty dálel retinde oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń sheteldik jumys kúshin tartý bólimine jetekshilik etetin sheneýniktiń jat áreketin keltirýge bolady.
Atyraý qalalyq №2 sotynda qaralǵan qylmystyq is materıaldarynda anyqtalǵandaı, bólim basshysy memlekettik qyzmetti júzege asyrýshy ókiletti tulǵa bola tura «MNSK Sınopek Qazahstan» JShS ókilinen sheteldik jumys kúshin paıdalaný men onyń merzimin kedergisiz uzartýǵa ruqsat bergendigi úshin 777 000 teńge para alǵan. Sot úkimimen ol Qylmystyq kodekstiń 366-babynyń 2-bóliginde (Para alý) kórsetilgen qylmystyq áreketti jasaǵandyǵy úshin kináli dep tanylyp, oǵan tórt jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý, dúnıe-múlkin tárkileý jáne ómir boıy memlekettik qyzmetpen aınalyspaý jazasy taǵaıyndaldy. Jaza óteý orny jalpy rejimdegi kolonııasyna belgilendi» dep habarlady oblystyq sottyń baspasóz hatshysy Boranbaı Ǵalıev.
Qylmystyń óteýi – jaza. Munyń ózge memlekettik qyzmetkerge sabaq bolǵanyn qalar edik.
Joldasbek ShО́PEǴUL,
«Egemen Qazaqstan».
ATYRAÝ.
Sońǵy jańalyqtar
Kóktemgi egiske daıyndyq pysyqtaldy
Qoǵam • Búgin, 00:07
Indonezııa elshisi oraldyq ǵalymdarmen kezdesti
Ǵylym • Keshe
Balabaqshalarda sıfrlyq baqylaý tájirıbesi júrgizilip jatyr
Aımaqtar • Keshe
Jelidegi jelpiný: Jazbany óshirý úshin aqsha suraǵandar isti boldy
Aımaqtar • Keshe
Elimizdiń bes óńirinde sý tasqyny qaýpi joǵary
Qazaqstan • Keshe
40 gradýsqa deıin aıaz: Elimizge arktıkalyq sýyq keledi
Aýa raıy • Keshe
Astana áýejaıynyń ushý-qoný jolaǵy ýaqytsha jabylady
Elorda • Keshe
Álemdik ekonomıkanyń jańa kartasy: Qazaqstan qaı orynda?
Ekonomıka • Keshe
