Qymbat TOQTAMURAT«Egemen Qazaqstan»
137 materıal tabyldy

Qazaqstan • 17 Mamyr, 2021

Tabıǵı energııa taýsylmaıdy

Álemdi alańdatyp otyrǵan ózekti máseleniń biri – energııa tapshylyǵy. Dástúrli qýat kózderi – kómir, munaı, tabıǵı gaz qory jyldan-jylǵa sarqylyp barady. Sondyqtan dúnıejúziniń kóptegen eli energııany tabıǵı kózderden, ıaǵnı kún, jel, bıomassa, geotermaldy jylýdan jáne sý aǵynynan alýǵa kóship jatyr. Qazaqstan da 2009 jyly arnaıy zań qabyldap, jasyl energetıka salasyna den qoıa bastady. Búginde búkil qazaqstandyq tutynatyn elektr qýatynyń 3%-y – jańǵyrmaly energııa kózderinen kelip otyr. Bul – byltyr qol jetkizgen kórsetkish. Eger osy qarqynynan jańylmasa, 2050 jylǵa qaraı kún, jel, basqa da tabıǵı resýrstardan alynatyn energııa úlesi 50%-ǵa jetpek. Degenmen, bul salada problema da joq emes.

Qoǵam • 06 Mamyr, 2021

Keri ketkender

Ásilinde «deni durys» kezek alǵa jyljıdy. Biraq jurtshylyq balabaqsha oryndaryn ádil úlestiredi dep sengen indigo24.kz balabaqsha kezegi keri ketip tur.

Qoǵam • 29 Sáýir, 2021

Múgedektik masyldyq emes

Nur-Sultan qalasy Baıqońyr aýdandyq Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynda arbada otyrǵan bir jigittiń kelgen jurtqa jón siltep, baǵyt-baǵdar berip otyrǵanyn jıi baıqaımyn. О́zi sondaı elgezek. Kez kelgen saýalǵa qabaq shytpaı, jaýap berip otyrady. Osy aýdannyń turǵyny retinde bul mamannyń keńesine talaı júgindik.

Ekonomıka • 28 Sáýir, 2021

Sarsańǵa salǵan kólik salyǵy

«Erejeni buzǵan adam aıyp­pul tóleıdi, al ere­jege baǵynǵan adam salyq tóleıdi» degen Loýrens Pıterdiń sózi bar. Sol aıt­qandaı, zańǵa baǵy­na­tyn ár azamat salyqty ýa­q­tyly tóleýge mindetti. Qazaqstanda 12 túrli salyq pen mindetti tólem bar desek, sonyń ishinde kólik salyǵy – jyl saıyn daý bolatyn tólemderdiń biri. Azamattardyń kóbi baıaǵyda satylyp ketken kóliginiń salyǵy óz atyna keletinine narazy. Tipti ómiri kólik aıdamaǵandardyń atyna da salyq baılanǵany jıi aıtylady.

Rýhanııat • 23 Sáýir, 2021

Qundy qazyna ortalyǵy

2017 jyly elordada Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy ashylǵan edi. Aty da aıtyp turǵandaı, bul ortalyqta rýhanı qazynamyzdyń qundy jádigeri sanalatyn, baǵzy zamannan búgingi kúnge deıin jetken, esh jerde kezdese bermeıtin sırek jazbalar saqtalǵan. Qazir ortalyqtyń qorynda 11 myńǵa jýyq sırek kitap bolsa, onyń 316-sy – XIX-XX ǵasyrlarǵa tıesili baǵaly eńbekter. Ortalyq qorynda kóne Quran kitabynan bastap, hadıster jınaǵy, ertedegi handarymyzdyń jazǵan hattary, buıryqtary, birtýar tulǵalardyń qoltańbasy qalǵan týyndylar, ejeldegi Islam quqyna qatysty kitaptar, ál-Farabı zamanynan bergi jazbalar bar.

Qoǵam • 22 Sáýir, 2021

Qazaq kitabynyń kúni qajet

Erteń, ıaǵnı 23 sáýir – Halyqaralyq kitap jáne avtorlyq quqyq kún. Osy ataýly kúni álemniń kóptegen eli kitapqa, kitap oqýdy yntalandyrýǵa baılanysty jalpyhalyqtyq sıpattaǵy merekeler ótkizip jatady. Al Qazaqstandaǵy is-sharalar tek kitaphanalar deńgeıinen aspaıdy.

Ekologııa • 16 Sáýir, 2021

Tútin tumshalaǵan qala

Bas shahar tútinge tunshyǵyp tur. Ásirese tańerteńgilik jáne keshki mezgil­de murjalardan shyǵatyn qoıý kók tútin astana aspanyn torlap, ıisi qolqany qabady. Ádette qalamyzdyń aıaǵyn jerge tıgizbeı maqtaımyz. Biraq kók tútinge kelgende, únimiz shyqpaı tur. Byltyr «Qazgıdromet» RMK deregine sáıkes, Nur-Sultan eldegi eń las qalalardyń qataryna qosylǵan edi. 2019 jyly elor­da­­da atmosferaǵa 108 myń tonna las­taý­­shy zat taralypty. Onyń 33,5%-y (59 myń tonnasy) – jylý-elektr orta­lyq­taryna, 29%-y – jeke sektorǵa, 32,5%-y eski kólikterge tıesili bolǵan.

Tarıh • 15 Sáýir, 2021

Saılaý Batyrsha-uly: Qazaqtyń kóshi toqtamaýy tıis

Saılaý Batyrsha-uly ǵúmy­rynyń elý jylyn memlekettik qyzmetke, sonyń ishinde el men eldi tabystyrǵan dıplomatııa salasyna arnaǵan tulǵa ekenin el jaqsy biledi.

Ekonomıka • 15 Sáýir, 2021

Nesıege páter alǵandarǵa salyq jeńildigi bar

Jumys isteıtin adamnyń aı saıynǵy jalaqysynan jeke tabys salyǵy ustalatyny belgili. Otbasy bankinen nesıege baspana alǵandar osy salyqtyń túrine jeńildik ala alady.

Tehnologııa • 09 Sáýir, 2021

Ońaı jol – onlaın qyzmet

COVID-19 indeti alqymnan alǵan tusta jurtshylyq úıde otyryp-aq ınternet arqyly qyzmet alýdyń qadirin uǵyna tústi. Pandemııa kezinde, ásirese Azamattarǵa arnalǵan úkimet qyzmetiniń mańyzdylyǵy arta túsken. Máselen, korporasııa arqyly onlaın kórsetilgen memlekettik qyzmettiń sany 2019 jyly 27,3 mln bolsa, 2020 jyly birden 41,7 mln-ǵa jetken.