Darhan QYDYRÁLI«Egemen Qazaqstan»
115 materıal tabyldy

Elbasy • 30 Qarasha, 2020

Túgel túrkiniń tuǵyrly tulǵasy

Alyp báıterekteı tereń tamyry qurlyqtarǵa jaıylǵan túrki álemin ǵasyrlar toǵysynda túrlendirip túletken, osylaısha baýyrlastyqqa jańasha baı mazmun bergen, túrki ıntegrasııasynyń arhıtektory, Elbasy Nursultan Nazarbaev ekeni jalpaq jahanǵa belgili.

Rýhanııat • 02 Qarasha, 2020

Shaıbanı han jáne «Mehman nama-ı Býhara»

«Biraz sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqany týraly» atty eńbeginde uly Abaı: «Bular Shaǵataı násiline qarap júrgende, Joshy násili ózbek halqyn bılep júrgen eken. Sol Joshynyń Sıban ıakı Shıban degen balasynyń tuqymynan bir belgili Shaıbaq degen han shyǵyp, Ámir Temir tuqymynan Hırat, Buhar, Samarqan shaharlaryn tartyp alyp júrgende... bizdiń qazaq biz áýelden ózbek jurtymen atalas edik jáne de Shyńǵys han tiri kúninde bizdi Joshyǵa tapsyryp edi, «sart – sadaǵam, ózbek – óz aǵam» dep, Shaıbaqqa qarap ketipti», dep jazǵany belgili. Munda danyshpannyń Shaıbaq han dep otyrǵany Shaıbanı han.

Rýhanııat • 28 Qazan, 2020

Namysyn tý etken

Izgilikke bilte sýarǵan qazaqtyń dara danasy Abaı atamyz otyz toǵyzynshy qarasózinde «burynǵy bizdiń ata-babalarymyzdyń bul zamandaǵylardan bilimi, kútimi, sypaıylyǵy, tazalyǵy tómen bolsa da, artyq eki minezi bar» dep alystan sermeı kelip, «Ol eki minezi qaısy deseń, áýeli – ol zamanda el basy, top basy degen kisiler bolǵan. Kósh qońdy bolsa, daý janjaldy bolsa, bılik solarda bolady. Ekinshi minezi – namysqorlyq eken. At atalyp, arýaq shaqyrylǵan jerde aǵaıynǵa ókpe-arazdyqqa qaramaı, janyn salysady», dep sáýleli sóziniń túbine shamshyraǵyn túsiredi.

Rýhanııat • 19 Qazan, 2020

Aq besikte terbetken

Dalanyń jupary sińgen aqjaýlyǵynda aq bas shyńdy Alataýdyń asqaqtyǵy bar. Zerli alqa taǵynǵan, shymqaı kók jibek jamylǵan, dúrııa kóılek kıingen meıirimniń eń uly mekeni. Jalǵannyń jaryq sáýlesi jaýqazyndaı janyna úıir, jaılaýy jasyl jelekti jomart júrek ıesi. Aıtyńyzshy, bul dúnıede omyraýyna kóktemniń gúl destesin oranǵan anadan artyq jan bar ma?!

Rýhanııat • 14 Qazan, 2020

Kindigimdi kesken jurt

Qarlyǵash qadamymdy basqanda da, top-top balamen túz tozańyn tóbege kóterip, asyr salǵanda da, qııa ketip qıyr shette júrgende de júrekke uly esimdeı uıalap, kóńilden bir ýaqyt ketken emes. Qýanyshty súıinshilep, shattyqty eselep jetkizetin, ańqa bir keýip alaburtqan shaqta shóldi basatyn sýsar meken. Kepıetin kókiregime quıyp, kesirden saqtaǵan, keń álemge jol ashyp, danalyqqa baptaǵan kindigimdi kesken jurt. Bul – babamnyń ıisi sińgen topyraq, kindik qanym tamǵan jer.

Tanym • 06 Qazan, 2020

Orynbor hám Alash taǵylymy

Búgin qazaq memlekettigi tarıhyndaǵy eleýli kúnniń biri. Budan týra júz jyl buryn, dálirek aıtqanda 1920 jyly 6 qa­zan­da Orynborda QAKSR Keńesteri­niń quryl­taıy ótip, alǵashqy Konstıtý­sııa­lyq qu­jat qabyldanyp, keńestik qazaq respýb­lıkasy quryldy. Osy tarıhı sátten 1925 jylǵa deıin Orynbor qalasy Alashtyń astanasy bolyp turdy.

Rýhanııat • 05 Qazan, 2020

Ǵıbratty ǵımarat, shejireli shańyraq

О́tken aptada Elbasy kitaphanasynyń mýzeıi jańa ǵımaratqa kóshti. Esildiń sol jaǵalaýyndaǵy Elbasy kitaphanasymen japsarlas ornalasqan saltanatty ǵımaratqa arnaıy baryp, sáýlet sımfonııasy ispetti kelisti mýzeıdi aralap kórdik. Azat eldiń aıǵaǵyndaı árbir qundy jádigerge toqtalǵan saıyn ótkenimizdi oısha saralap, táýelsizdigimizge taǵy bir táýbe dedik.

Rýhanııat • 01 Qazan, 2020

Tarıhtyń tamyrshysy

Altaıdan Atyraýǵa, Alataýdan Qarataýǵa deıingi Uly dala besiginde úzdiksiz urpaq órbitip ósip-óngen qazaq atateginiń elý ǵasyrlyq shejiresin shertken jylnamashy, qazaq halqynyń qola dáýirden búginge deıin keń-baıtaq kıeli atajurtynda kindigi berik baılanyp, násil-juraǵatyn ósirip órbitip, el men jeriniń tamyrlastyǵy bite qaınasyp, birtutas qubylysqa aınalǵanyn álemdik ǵylymnyń qazirgi jetistikterimen órnektep aıǵaqtaǵan tarıhtyń tamyrshysy, saqtardyń sarqyty bolǵan qazaq jurty san ǵasyr sapyrylysqan halyqtardyń uly kóshine aralasyp, alty Alash atanyp, óziniń ataqonys mekeninde ejelden beri biregeı popýlıasııa túzip, tegi men túr-tulǵasy birtutas ultqa aınalǵanyn dáıektegen ǵulama – búgin toqsannyń tórine shyǵyp, topjaryp otyrǵan tarlanboz tarıhshy, UǴA akademıgi, Bolonııa akademııasynyń korrespondent-múshesi, tarıh ǵy­lym­darynyń doktory, professor, otandyq antropologııa ǵylymynyń atasy Orazaq Smaǵulov.

Rýhanııat • 23 Qyrkúıek, 2020

Eldiktiń jampoz jyrshysy

Muzart Muqaǵalıdan bozbala kezinde bata alǵan, muzbalaq shaǵynda «Bostandyq jyrynyń bozjorǵasy» atanǵan kórnekti aqyn, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Nesipbek Aıtulynyń shyǵarmashylyq asyl arqaýy ult rýhynyń bolmys-bitimimen qabat órilip, biregeı tutastyqqa ulasyp ketýi búginderi óleńdi kıe tutqan qara orman halyqtyń bólinbes yrysy syndy qasterli qubylysqa aınaldy. Ár óleńi ánge suranyp turǵan, tolǵaýlary jyraýlar sarynymen úndes, qara óleńniń órisin keńitip, tulpar qanat bitirgen, epıkalyq keń tynysty poemalary arqyly alash tarıhynyń alyp panoramasyn somdaǵan aqyn búginderi aldyńǵy býyn aǵalaryndaı ultynyń ar-namysy úshin ún qatatyn qaıratker qalamgerge aınaldy.

Rýhanııat • 17 Qyrkúıek, 2020

Abyzdar amanaty

Este joq yqylym zamandardan, adam balasy qoǵam bop qalyptasa bastaǵannan beri abyzdar men paıǵambarlar, oıshyldar men patshalar máńgilik ómir men baqyttyń, izgilik pen qaıyrymdylyqtyń, qutty qonys pen óreli ólkeniń kiltin izdeı bastaǵan. Máńgilik ómir súrýge yntyq Gılgamesh (Bilge kisi), ajaldan qashqan Qorqyt, tirshilik sýyn tapqan Qyzyr, máńgi el muratyn usynǵan Tonykók, О́túkendi jer-jahannyń ortasy dep bilgen Bilge qaǵan, qaıyrymdy qoǵamdy ańsaǵan ál-Farabı, izgilik izdegen Júsip Balasaǵun, Jelmaıasymen Jeruıyqqa jetpek bolǵan Asan qaıǵy, ádiletti súıgen Abaı – kúmis qońyraýly kerýendeı ǵasyrlardy kókteı ótken halqymyzdyń asyl arman-ańsarynyń bir kórinisi ǵana. Jer ústindegi jumaqty izdep, oı azabyn arqalaǵan osy abyzdardyń qaıyrymdy qoǵam, baqytty el týraly tolǵamdarynyń bir túıini ádilet degen uǵymǵa kelip tireledi eken. Búgingi maqalamyzda sonyń bir parasyna toqtalmaqpyz.