Tanym • 25 Mamyr, 2022

Ikbal álemi

23151 ret kórsetildi

HIH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basynda jańashyldyq-reformatorlyq qozǵalystar shyǵystaǵy musylman halyqtar­dyń rýhanı-mádenı damý jolynyń jańa arnaǵa túsýine aıryqsha yqpal etip, otarlaý qamytyn kıgen bodan elder úshin ulttyq oıaný dáýirine ulasqany belgili. Osmanly elinde Tanzımatpen birge bastalǵan jańarý kezeńi túrki halyqtarynda jádıtshilik qozǵalysy dep atalsa, Mysyr, Iran, Sırııa, Úndistan sııaqty musylman elderde ol yslahat-tájdıt qozǵalysyna aınaldy. Bul rette sol kezdegi Úndistannyń ulttyq oıaný dáýiriniń kóshbasynda uly oıshyl Muhammed Ikbal turǵany belgili.

HH ǵasyrdaǵy Rýmı

Pákistannyń ulttyq aqy­ny, uly oıshyl Muhammed Ikbal 1877 jyly 9 qarasha kúni Kashmır mańyna jaqyn Penjab shtatynyń Sıalkot qa­lasynda dúnıege kelgen. Ákesi – Nur Muhammed Pákis­tandaǵy sopylyq baǵyttyń ók­i­­li bolsa, anasy Imam Bı­bi únemi jetim-jesirlerge járdem­desip júretin qaıy­rymdy jan eken. Musylman otbasynda tárbıelengen Ikbal týǵan qala­­synda dinı saýat ashyp, keıin Sol­tústik Úndistannyń eń tańdaýly oqý oryndarynyń biri Lahor úkimettik kol­led­jinde oqyp, 1899 jyly Altyn medalmen támamdaıdy. Klas­sı­kalyq bilim alǵan ol Máý­lana Mır Hasannan arab jáne parsy tilderin meńgerip, úki­mettik oqý ornynda da ataqty shyǵystanýshy, professor Tomas Arnoldtan bilim alady. Son­dyqtan onyń rýhanı kemel tulǵa retinde qalyptasýyna shyǵys oıshyldarymen qatar batys fılosoftary da yqpal etken. Kembrıdjde oqyǵan ol áıgili Gegel fılosofııasynyń ókili Mak Taggartpen tanysyp, fılosofııa salasyn tereń zertteýge den qoıady. Keıin Mıýnhenge kóship, Frıs Hommeldiń jetek­shiligimen «Persııadaǵy metafızıkany damytý» atty dıssertasııasyn Geıdelberg ýnı­ver­sıtetinde sátti qorǵap, Eýro­pada doktorlyq dárejege ıe bolǵan Pendjabtyq alǵashqy musylman atanady. 1908 jyly Úndistanǵa oralǵan soń zańgerlik bilimin jalǵastyryp, quqyqtyq qyzmetpen aınalysady. Alaıda advokat bola júrip ol poezııa­dan qol úzbeı, parsy jáne ýrdý tilinde óleńder jazady. Onyń poezııasy Úndistannyń ulttyq oıanýy men azattyq qozǵalysyn beıneleıtin jalyndy jyrlarǵa aınaldy. Al fılosofııa men mıstısızm taqyryptary da poetıkalyq shyǵarmashylyǵyna tereń mazmun berdi. Ikbal alǵash­qylardyń biri bolyp Jálál ad-Dın Rýmıdiń tereń rýhanı jyrlarynyń ereksheligine nazar aýdardy. Munda Rýmıdi alǵash aǵylshyn tiline aýdarǵan dosy, áıgili shyǵystanýshy ǵa­lym Nıkolsonnyń áseri basym bolǵan. Rýmıdiń Másnáýı kitabyn «kóne parsy tilindegi Quran» dep áspettegen Ikbal ony pir tutty. Ol óz bolmysyn Rýmıden tapqanyn «Armaǵan-ı Hıjaz» kitabynda bylaı sıpattaıdy: «Men Máýlana sııaqty Qaǵbada azan shaqyrdym. Jan syryn uǵynýdy odan úırendim». Eýropada bolǵan jyldary ol Rýmıdiń shyǵarmalaryn eý­ropalyq fılosoftardyń eńbek­terimen salys­tyra zertteıdi. Onyń 1915 jyly jaryq kórgen «Asrar-ı Hýdı» atty kitaby Rýmı fılosofııasyn túsindirýge arnalǵan Úndistandaǵy eń mańyz­dy eńbekterdiń biri sanalady. Bul rette áıgili shaıyrdyń uly – Djavad Ikbal: «Eger Rýmıdiń «Masnavı» eńbegi osydan myń jyl buryńǵy qoǵam úshin Quran­dy nasıhattaý bolyp sanalsa, Ikbal shyǵarmalary jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy musylman qaýymy úshin fılosofııa men ǵylym týraly ıslamdaǵy rýhanı qundylyqtardy túsindirý bolyp esepteledi», dep jazdy. Sondyqtan Ikbal poezııasy men fılosofııasyn zertte­gen ǵalymdar aqynnyń rýhanı bas­taýy Jálál ad-Dın Rýmıden bas­talady dep esepteıdi. Rasynda Ikbaldyń ózin «HH ǵasyrdaǵy Rýmı» dep baǵalaýǵa bolady.

Shyǵystyń taǵy bir uly shaıyry Hafızdi tereń tanyǵan saıyn Ikbaldyń klassıkalyq parsy ádebıetine degen yqylasy arta tústi. Sondyqtan aqyn óleń­­derin ýrdý tilimen qatar par­­sy tilinde de erkin jazǵan aqyn retinde baǵalanady. Osy tilder­degi klassıkalyq ádebıet poetıkasynyń ortaqtyǵy aqynǵa bir tilden ekinshi tilge ońaı aýysýǵa múmkindik berdi. Onyń poe­zııasy ýrdý, parsy ádebıetimen qatar Eýropa ádebıetiniń al­dyńǵy poetıkalyq dástúri men musylman mádenıetiniń rýhanı qundylyqtarymen erekshe úılesim tapty. Bul turǵyda aqynnyń poetıkalyq álemin Shy­ǵys pen Batysty túgel qamtı­tyn birtutas keńistik retinde qarastyrýǵa bolady.

Ikbal Eýropada oqyp, qyzmet etken jyldary Shyǵys órkenıeti men Batys mádenıetin salystyra baǵamdap, musylman elderiniń artta qalý sebep­terine úńildi. Ol «Eýropanyń qýaty ǵylymda» dep, nadan moldalardyń kesirinen musylman qoǵamynyń bir­neshe ǵasyr boıy áleýmettik-ekono­mıkalyq artta qalý sebepteri týraly oı qozǵaı otyryp, ıslamdy jańashyl úlgide reformalaý týraly qorytyndyǵa ke­ledi. Osylaısha, ıslam órkenıe­tiniń quldyraý sebepteri aqyn­nyń basty máselesine aınaldy. Sondyqtan «Másele ıslam­da emes, másele bizdiń musyl­mandyǵymyzda», degen ol shala saýatty dúmshelerge ótkir syn aıtty. Bul rette Ikbaldyń tujyrymdary Abaıdyń oılarymen ushtasyp ketedi.

Árıne, Ikbal Shyǵys pen Batystyń oıshyldarynan nár alyp, rýhanı damý jolynda qos órkenıettiń qundylyǵyn boıyna teń sińirgen kemeńger. Ásirese aqynnyń fılosofııalyq oı oramdary Abaıdyń «tolyq adam» tujyrymymen astasa túsedi. Ikbal: «eldiń bári «qudaı bar ma?» degen suraq tóńireginde izdense, men: «adam bar ma?», – degen suraqty alǵa tartamyn dep jazdy. Ikbaldyń fılosofııalyq shyǵarmalarynyń altyn túıini de osy Jaratýshynyń kórkem sıpattaryn boıyna sińirgen «kemel adamdy» izdeýge quralǵan. Ikbal 1934 jyly jarııalaǵan «Islamdaǵy dinı oıdy qaıta qurý» atty dárister jınaǵynda: «Ár sátte minezi kórkemdikpen kómkeril­gen, Jaratýshydan sáýle alyp, ilgeri umtylǵan pen­­­deni – «kemel adam» – dep, sı­­pat­­taıdy. Aqynnyń din fılo­sofııa­syndaǵy eń mańyzdy qy­ry «kemel adamnyń ıman, oı jáne izdenis satylarynan ótý arqyly «Jaratýshynyń aqı­qatyna jetetini» týraly ıdeıasy Abaıdyń «Malǵa dostyń muńy joq maldan basqa» óleńindegi: «Úsh-aq nárse – adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jy­ly júrek», – degen tolyq adam paıymymen sabaqtasady. Túptep kelgende, eki oıshyl da adam­nyń kemeldikke jetý syryn ashyp, rýhanı jetilýdiń jolyna jón silteıdi. Sondyqtan ıslam qaǵı­dattaryn saqtaı otyryp, sana­ny ózgertip, jańa zamanǵa beıim­delý joldaryn usynǵan Ikbal­dy jańǵyrý men jańarý dáýi­rin júzege asyrýshylardyń biri sanaýǵa bolady. Ikbaldyń qaı­ta órleý ıdeıalary ıslamdy jandandyrýdy, áýelgi ıslam qundylyqtaryn qal­pyna kel­tirýdi kózdedi. Abaısha aıt­qan­­da, «Adamzattyń bárin súı baýy­rym dep» degen ustany­my­na uqsas ıdeıany úlgi etip, ıs­lam dininiń negizgi rýhanı qun­dy­lyqtary – «baýyrlastyq», «teń­dik», «ádildik» degendi alǵa tartyp:

Sý menen sazdan

arylmaı turyp,

Deımisiń urymdyq

álde aýǵandyq.

Áýeli pendemiz – aıyrmasy joq,

Sodan soń bolasyń úndi,

ne túrkistan­dyq,

– dep jyrlaıdy.

Ikbal dinı-fılosofııalyq shyǵarma­larmen qatar halqyn ult-azattyq qozǵa­lysqa jete­leıtin otty jyrlar da jazdy. Ol qaıratker aqyn retinde mem­lekettiń saıası ómirine bel­se­ne aralasyp, sanaly ǵumy­ryn Pákistandy qurý jolyna arnady. Ásirese Brıtan otarshyldaryna qarsy shyǵyp, Úndistan musylmandary úshin táýelsiz memleket qurýdy murat etti. Pákistan memleketiniń qu­ry­lýy jolynda Ikbal ıdeıalary mańyzdy ról atqardy. Qaıratker 1930 jyly jel­toqsanda Allahabadta Úndistan musyl­mandary odaǵynyń jı­na­lysynda alǵash ret Páki­­s­tan ıdeıasyn jarııa etti. Kóp uza­maı Londonda ótken kon­fe­ren­sııada osy ıdeıalaryn jal­ǵastyryp, odan keıingi kon­ferensııalar men kezdesýlerde, jazǵan maqalalarynda Táýelsiz Pákistan týraly oılaryn barynsha jandandyra tústi. 1933 jyly Allahabadta ótken Musylmandar lıgasynyń otyrysynda Ikbal ıdeıasyna aıryqsha mán berildi. Sondyqtan kóptegen ǵalym Ikbaldy Úndis­tanda jeke musylman memleke­tin qurý ıdeıasynyń negizgi je­tek­shileriniń biri retinde ba­ǵalap, ony Pákistannyń rýhanı ákesi dep sanaıdy.

Ikbal jáne túrki álemi

Ikbal ózi Úndistanda bol­ǵanymen, qýatty qalamynan tógilgen jańashyl jyrlary ar­qy­­ly túrki-musylman ále­mi­niń yntymaq-birligi men qun­dy­­lyqtaryn jyrǵa qosty. Sherli shaıyr­dyń ult-azattyqty nası­hattaǵan jyrlary Mehmet Akıf Ersoı, Zııa Gókalp syn­dy túrik aqyndarynyń óleń­de­rimen saryndas boldy. Bul rette Ikbaldyń Osman túrik­terin qoldap jazǵan jyrlary otarshyldyqqa qarsy poezııa­synyń arqa-tiregine aınalǵanyn aıryqsha atap ótken jón. Son­dyqtan I dúnıejúzilik soǵys pen túrik ult-azattyq kúresi kezinde úndi musylmandary Túrkııaǵa qarjylaı kómek jiberip, demeý berdi. Ásirese 1911 jyly jaryq kórgen «Trablýsgarb sháıiti» týraly jyrynda Ik­bal ózin quzyryna shaqyrǵan paıǵambarǵa jumaqta joq aıryq­sha syımen kelgenin aıtyp, Allanyń elshisine Trablýsgarb (Trıpolıtanııa) sháıitiniń qany tamǵan shıshany usynǵanyn tebirene jazdy. Bul Osman elinde úlken serpilis týǵyzdy.

XX ǵasyrdyń basynda mu­sylman elderiniń kópshiligi Pá­kistan men Túr­kııa­nyń qaýipsizdik máselelerine alańdap, bir-birine jaqyndaı túskende Pákistannyń negizin qalaýshy Muhammed Álı Djınna Túrkııamen qarym-qaty­nasty jaqsartý qajettiligine basa nazar aýdardy. Sondyqtan Úndistan musylmandary Túr­kııa Respýblıkasyna qoldaý kórsetýin údete tústi. Osy tus­ta Úndistannyń rýhanı kóse­mi Ikbal da Mustafa Ke­mal Atatúriktiń erligin óleń-jyr­laryna qosty. Ol týraly Muham­med Ikbal: «Ultyn qutqarýshy sán-saltanatymen jolǵa shyq­qanda, Ǵasyrlar boıy zyndanda qalǵandar tutqa tesiginen syǵalady», dep jazdy. Ikbal Atatúrikti úlgi ete otyryp, óz ultyna jańa serpin berip, ulttyq ıdeologııa qalyptastyrýdy kózdedi. Ol osy jolda demokratııa men áleýmettik ádilettiliktiń sheńberindegi jańa mem­lekettiń negizin qalaýǵa atsalysty. Ik­bal shyǵarmalaryndaǵy Ata­túriktiń azattyq tulǵasy Úndi musylmandarynyń ıdeıalaryna úlgi boldy. Ol týraly aqyn: «Búginde musylman elder arasynda dogmatıkalyq uıqydan oıanǵan jalǵyz memleket bolsa ol – Túrkııa. Musylman memle­ketteriniń arasynda Túrkııa ǵana ıntellektýaldy bostandyq quqyǵyn izdedi. Tek Túrkııa ǵana ıdealdan shyndyqqa jete aldy», dep jazdy. Ikbal Atatúriktiń reformatorlyǵy men erlikterin aǵylshyndarǵa qarsy úndi musylmandaryna úlgi etýge tyrysty. Ol 1922 jyly «Kemal pashaǵa arnaý» degen jyrynda: «Arǵymaǵyń boldyrǵansha, toqtama, Biz saqtandyq, qor boldyq, Saǵan saqtyq ne kerek?!!» dep jazdy. Osylaısha, Ikbal brıtandyq ımperıa­lızmge qarsy kúreste Atatúriktiń ult-azattyq kúresindegi jeńisi ar­qy­ly halqyn jigerlendirdi. Ikbaldyń túrik­terdiń dańqty jeńisin óleńmen órnek­tep, jyr jazýy Túrkııa men Úndistan halyqtarynyń dostyǵyn odan ári ja­qyn­data tústi. Al 1947 jyly Pákistan mem­leketi qurylǵan kezde Túrkııa bul oqıǵany jyly qabyldap, alǵash bolyp qoldaý kórsetti.

Atatúrik pen Ikbaldan bas­tal­ǵan rýhanı baılanystar túrki álemine jańa serpin berip, baýyrlastyqty bekemdeı tústi. Máselen, ótken ǵasyrdyń ba­synda birqatar túrkistandyq Pákis­­tannan pana tapqanda, shette júrip Túrkistan azattyq muratyn jalǵasty­ratyn birlestikter qurdy, túrli basy­lymdar jarııa­lady. Osylardyń qata­ryn­da «Túrkistan túrik bosqyndary qaýymdastyǵy» men ýrdý jáne túrik tilderinde eki aıda bir shyǵatyn «Tarjýman-ı-Afkar» jýrnalyn jarqyn mysal etýge bolady. Sol sııaqty 1953 jyly 22 qazanda Karachıdegi «Nıgar» qonaq­úıinde Baımyrza Haıyttyń qurme­tine Túrkistan bosqyndary qaýym­dastyǵynyń kezdesýi ótti. Osy kez­de­sýde «Túrkistan bosqyndary qaýym­dastyǵy» Bas hatshysy ári «Tarjýman-ı-Afkar» jýrnalynyń redaktory Maý­lana Azam Hashmı 1933 jyldan beri shtab-páteri Úndistannyń Delı qalasynda ornalasqan «Túrkistan Pressi» jáne «Muhajır» dep atalatyn baspalar birlestiginiń jemisti jumys istep kele jatqanyn, Pákistanda 2500-ge jýyq túrki­s­tandyq bosqyndar ómir súrip jatqanyn málimdedi. Bul týraly Germanııada shyǵatyn «Mıllı Túrkistan» basyly­mynda 1952 jyly shilde aıyndaǵy sanynda jarııalandy. Sondyqtan Túr­kistan muhtarııaty qulaǵannan keıin túrli elderde jalǵa­syn tapqan azatshyl-muǵajyrlar qoz­ǵa­lysynyń bir baǵyty Pákistanda qoldaý tabýyna Ikbal salǵan dostyq baılanystardyń yqpaly boldy deýge negiz bar.

Sonymen qatar qazaq dalasyna zobalań ákelgen patsha ókimetiniń sheńge­linen qashyp shetel asqan qazaqtar da Gı­malaı asyp, Túrkııaǵa jetkeni málim. Sol kezde myńdaǵan qazaqtar Pákis­tandy panalap, jan saqtap qaldy. Derek­kózderge súıensek, Úndistannyń Bho­pal jerine barǵan qazaqtar ózderi turǵan lagerdi «Qazaqabad» dep ataǵan eken.

Ikbal murasy

Ikbal ótken ǵasyrdaǵy eń yqpal­dy aqyn ári ǵalym retinde artyna baı mura qaldyrǵan tul­ǵa. Onyń ǵyly­mı jáne poe­­tıkalyq murasy eýropa­lyq jáne dástúrli shyǵys rýha­nı qundy­lyqtarymen tyǵyz órilgen. Aqyn­nyń fıloso­fııa­lyq ilimi – musylman qo­ǵamyn­daǵy áleýmettik-saıası jáne dinı-­etıkalyq sıpattaǵy ózek­ti másele­lerdi sheshýge yq­pal etse, jalyndy jyrlary men úndeýleri sol dáýirdegi qoǵam­nyń túrli salalaryndaǵy ǵalym­­dar men kórnekti qaırat­kerlerdiń júregine shýaq bolyp quıyldy. Álı-Muhammed, Álı Djaýhar jáne Shaýkat Álı syndy Úndistannyń áıgili kósemderi brı­tandyqtarǵa qar­sy ult-azattyq kóteri­lis ke­zinde Ikbal poezııasynan qýat aldy. Muhammed Álı Djın­na Ikbal­dyń Úndistandaǵy mu­sylmandyq bire­geı­likti qa­lyp­tastyrýdaǵy jáne Páki­s­­tan­­nyń qurylý jolyndaǵy ne­gizgi reformatorlyǵyna bas ıip, moıyndaǵan. Sondyqtan Pákistan Úkimeti búginde Ik­baldy ulttyq aqyn dep ulyqtap, «Ikbal kúnin» memlekettik mereke retin­de atap ótedi. Sonymen birge ol «Shy­ǵys shaıyry», «Pákistannyń qurý­shy­sy» dep te ardaqtalady.

Uly oıshyldyń murasyn zerdeleý onyń reformatorlyq qyzmetiniń negizgi baǵyttaryn aıqyndaýǵa, ıslam dininiń máni men jalpy qoǵamdaǵy orny týraly kózqarastaryn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Onyń fılo­sofııalyq shyǵarmalary Batys pen Shyǵys máde­nıetiniń ózara árekettesýi turǵysynan erekshe qyzyǵýshylyq týdyrady. Aqyn­nyń «Mendik qupııalary» (Asrar-ı Hýdı, 1915), «Rııasyz­dyq qupııalary» (Rýmýz-e-Behý­dı, 1917), «Shyǵys jol­daýy» (Paıam-ı-Mashrık, 1923), «Ke­rýen daýysy» (Bań-ı Dera, 1924), «Ja­vıd­name» (1932), «Jı­hangez» (1934), «Jábireıil qanaty» (1935), «Shy­ǵys halyq­taryna ne istemek kerek?» (1936), «Musanyń taıaǵy» (Zarb-ı-Ka­­lım, 1936) atty óleńder jına­ǵy men «Persııadaǵy metafı­zıkanyń damýy» (1908), «Islam­daǵy dinı oıdy qaıta qurý» (1934), «Hıjaz syıy» (Ar­magan-ı-Hıdjaz, 1938) syndy ǵy­ly­­mı muralary adamzat aqyl-oı qa­zy­na­larynyń aldyńǵy qatarynan oryn alǵan álemdik shyǵarmalarǵa jatady. Aqynnyń «Mendik qupııalary» eńbegi batys materıalızmi men klassı­kalyq parsy poezııasy dástúriniń yq­pa­lyndaǵy sopylyq ilimine qa­tys­ty synı tujyrymdaryn jáne Qu­ran­ǵa negizdelgen «kemel adam» ilimin qamtıdy. Onyń fılosofııalyq shyǵar­malary Batys pen Shyǵys mádenıetiniń baılanys­tary turǵysynan erekshe qyzy­ǵýshylyq týdyrady.

Eýropanyń barlyq aqyny men fılosofynyń ishinen Ikbalǵa eń jaqyny Gete boldy. Ikbal aqynnyń «Djalal-o-Gete» (Djalal men Gete) degen óleńi bar. Shyn máninde, Ikbal ónernamasynda Gete men Rýmı rýhy úılesim taýyp tel­aǵysqa aınalady, sol sebep­ten onyń dúnıetanymynda Shy­ǵys pen Batys eki bólek álem emes, kerisinshe biri-birine jarasym tapqan birtutas quby­lysqa aınalady. Aqynnyń atalǵan óleńinde eki danyshpan jumaqta sýrettelip, olardyń arasynda rýhanı suhbat órbıdi. Gete Rýmıge doktor Faýst, ibi­lis pen Qudiretti ıe týraly shyǵarmasyn oqyp beredi. Ikbal Gete­niń «Batys dıýany» eńbegine nazıra túrinde jazǵan «Shyǵys joldaýy» shyǵarmasynda: «Men Geteniń «Shyǵys dıýa­nyna» jaýap retinde parsy óleńderiniń jınaǵyn jazdym. Eńbegimde parsy ádebıetiniń nemis ádebıetine qalaı áser etkenin kórsetýge tyrysamyn», dep jazdy.

Ikbal murasy shyǵys tilde­rimen qatar kóptegen Eýropa tiline de aýda­ryldy. Pákistanda, Úndistanda, Uly­brıtanııada, Kanadada jáne basqa elderde dana aqynnyń shyǵarmashylyq murasyn zertteý úshin ǵylymı mekmeler qurylyp, ıkbaltanýshy mamandar birneshe batys elinde sabaq beredi. Pákis­­tanda mektepterdiń oqý baǵdar­lamalaryna Ikbal shyǵarma­lary, ásirese onyń poezııasynan úzindiler engizilgen. Álemniń birqatar elinde ol týraly ǵylymı dıssertasııalar qor­ǵalyp, ke­meńgerdiń ómiri men shyǵar­mala­ryna arnalǵan eńbekter jaryq kórip keledi. Lahorda oıshyl aqynnyń murasyn zertteıtin Ikbal akademııasy jumys isteı­di. Biz 2019 jyly jeltoqsan aıyndaǵy Pákistan saparymyzda Lahor qalasyna arnaıy baryp, akademııaǵa bas suǵyp, uly oıshyldyń máńgilik mekenine taǵzym ettik.

Osyǵan qaramastan ǵalym­dar Ikbal muralary áli de laıyq­ty baǵasyn alǵan joq de­­gen pikirlerdi alǵa tartady. Biri­n­shiden, aqyn týraly ót­ken ǵasyrda jarııalanǵan eń­bek­terde onyń poezııasy men fılo­sofııalyq shyǵarmalarynda aıtylǵan jan-jaqty oılar qamtylmaı keldi. Ekinshiden, Ikbal kóbine Nısshe, Bergson, Gete jáne Dante syndy tanymal eýropalyq oıshyldarmen salystyrylyp, onyń shyǵys fılosofııalyq qyrlary ashylmaı qalýda. Bergsonmen jaqyn dos bolǵan oıshyl, oǵan ıslam fılosofııasy boıynsha kóp­tegen tyń derek usyndy. Ikbal negizinen aqyn retinde qaras­tyrylyp, onyń prozasynda aıtylǵan shyǵysqa tán danalyq oı-tujyrymdardyń qyry tolyq tanylmaı keldi. Alaıda búginde Ikbaldyń shyǵarmalaryna aıryqsha kóńil bólinip, prozalyq zertteýlerde de ilgerileý baıqa­lady. Ortalyq Azııa elderi ishinde О́zbekstan men Tájikstanda Ikbal murasyn zertteý boıynsha shyǵarmalar jazylyp, dıssertasııalar qorǵaldy. Al Qazaqstanda aqynnyń birneshe óleń joldary tárjimalanǵany bolmasa, arnaıy ǵylymı-zertteý jumystary kezdespeıdi. Sondyqtan Ikbal­dyń ıslam órkenıetine qosqan úlesi, azattyqty jyrlaǵan sana­ly ǵumyry, lırıkaǵa toly poezııasy, «kemel adam» ilimi týraly tujyrymdary jáne shy­ǵys ǵulamalarymen, ásirese qazaq rýhanııatynyń kórnekti tul­ǵalary shyǵarmalarymen salys­tyryla zertte­lýi qajet. Ásirese Ikbaldyń Rýmı ar­qyly Iаsaýıdiń sopylyq ilimin qabyl­dap, ony Shyǵys pen Batys álemine ta­ny­t­­­qan eńbegi, Farabıden bastaý alatyn fılosofııalyq muralary saralanyp, keńinen zerdelenýge tıis dep oılaımyz.

Túrki akademııasy 2020 jy­ly Ik­bal elinde Islam Ynty­maqtastyǵy Uıy­mynyń Turaqty komıtetimen (COMSTECH) birlesip, Jahandyq Ál-Farabı forýmyn uıymdastyrǵan bolatyn. Endi uly oıshyldardyń mura­syn nasıhattaý maqsatynda alǵash ret Qazaqstanda Ikbal forýmyn ótkiz­geli otyr. Muhammed Ikbaldyń 145 jyldyq mereıtoıymen tuspa-tus kelgen bul forýmǵa Pákistan men áleminiń basqa da elderinen tanymal ıkbaltanýshy ǵalymdar qatysyp, uly aqynnyń muralary ulyqtalmaq. Bul bastamany Ikbal murasyn elimizde zerdeleýdiń jańa belesi dep baǵalaýǵa bolady.

Sońǵy jańalyqtar

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar