Jaýhar týyndynyń jańǵyrýy nemese «Astana Opera» sahnalaǵan «Birjan-Saranyń» sońǵy nusqasy týraly tolǵanys

Qazaqtyń klassıkalyq opera jaýharyna degen osynshama zor yqylastyń bolýy beker emes. Atap aıtsaq, M.Tólebaevtyń opera shyǵarmashylyǵyna 1950 jyldan qa­lyptasqan qyzyǵýshylyq HH-HHI ǵasyr­lar toǵysynda óz kemeline jetse, qazir­gi ýaqytta naǵyz qaıta jańǵyrý sátin basynan ótkerýde.

Eń qyzyǵy, birneshe ret jańartýlardy basynan ótkergen M.Tólebaevtyń shyǵar­mashylyq murasy osy ýaqytqa deıin kóp­tegen ınterpretasııalyq sheshimderge ıe bolsa da, zamanaýı qazaqstandyq ­tea­tr sahnasynda lıro-psıhologııalyq dra­ma mazmuny jańa qyrynan ashyla tústi. Opera qoıylymdarynyń tarıhyna úńiletin bolsaq, alǵashqy jyldary dúnıege kelgen (1946) jáne búgindegi «Astana Operanyń» nusqasyn (2018) erekshe atap ótýge bolady. «Birjan-Sa­ranyń» qos ınterpretasııasy jalpy qazaq ulttyq opera paıymyn túsinýdegi mańyzdy kezeńderine aınalyp otyr.

Demek, «Astana Operanyń» joǵary deń­geıdegi kásibı oryndaýshylarynan, dırıjerler men rejısserlerinen qural­ǵan shyǵarmashylyq ujym únemi izdeniste bolyp, osynaý alyp dra­malyq týyndyny zamanaýı ári shynshyl baıandaýǵa umtylǵanyn kóremiz. Nátıje­sinde, «Birjan-Sara» operasynyń usy­nylǵan nusqasyn qoıýshy rejısserler Ashat Maemırov pen Mıhaıl Pand­javıdze qazaq halqynyń ómir saltyn, tur­mysyn, ádet-ǵurpy men dástúrin sahnada kórsete bilgeni qýantady. Mundaı shy­naıylyqty kórsetýde belgili ssenograftar – Sofıa Tasmaǵambetova men Pavel Dragýnov jasaǵan ǵajaıyp deko­rasııalar men ulttyq naqyshtaǵy kos­tıým­derdiń alatyn orny aıryqsha. Osy qoıýshylar ınterpretasııasyndaǵy opera júıeli oıymen, beıneleý quralda­ryn tańdaýdaǵy syndarlyǵymen, tańǵalar­lyq dramatýrgııalyq aýqymymen erekshe­lenedi.

«Astana Opera» teatrynyń solısteri vo­kaldyq jáne ártistik jaǵynan óte kúrdeli partııalardy asqan sheberlikpen oryn­daı bildi, al orkestr sımfonııalyq kórinisterdiń qanyq boıaýyn jetkize aldy. Keń aýqymdy hor jáne horeografııalyq kór­inister kózdiń jaýyn alady.

«Birjan-Sara» operasynyń oryn­daýshylyq ınterpretasııasy­ aı­qyn­ psıhologııalyq kózqarasta quras­­­ty­rylǵan. Rejısserler ádeıilep keıip­kerler beınelerin daralaı túsken. Olar­dyń barlyǵy jan-jaqty bolǵan­dyqtan, kórermen kóńilinde túrli sezimder týǵy­zyp, jaǵymdy jáne jaǵymsyz beıneler ara-jigin anyqtaý qıynǵa soǵady. Dra­­matýrgııalyq jaǵynan barynsha túsi­­nikti ári anyq oqıǵa jelisi osynaý qazaq opera klassıkasynyń jaýhar týyndysyn ózgeshe baıandaýǵa múmkindik beredi. M.Tólebaev eń jarqyn ári júrekti tebirenter mýzykany basty keıip­kerlerge arnaǵan. Usynylǵan redak­sııanyń qorytyndy kórinisinde Birjan men Sara ólimdi mahabbat belgisi retinde qabyldaıdy.

Sońǵy nusqada «Astana Opera» rejısserleri qoıylym fınalyn ózgert­ken. Basty keıipkerler qaza tabady. Ana­lyqtyń «Joqtaýynan» keıin, Bir­jannyń «Temirtas» ánin pıanıssımoda hor mátinsiz a capella oryndap, kórer­menderdiń júregin eljiretedi.

Atalǵan qoıylym úshin osynaý keremet áýenniń aralas horǵa arnalǵan óń­de­ýin jas sazger Tasqyn Jarmuqamet ja­sa­ǵan. Hordan keıin ile-shala dombyrada tanymal halyq kompozıtory Ábiken Hasenovtiń «Qońyr» shertpe kúıi tartylady. Kúıdi asqan sheberlikpen oryndaǵan Rýslan Baımýrzın – burynda dombyrashy bolsa, qazirgi tańda «Astana Opera» sımfonııalyq orkestriniń dırı­jeri. Dál osy sátte sımfonııalyq orkes­trdiń oryndaýynda barshaǵa tanys soń­ǵy akkordtar shyrqaldy. Bul kórinis erek­she mánge ıe: sahnada taý jotalary jyl­jyp, qoldaryna dombyra alǵan bas qaharmandar – Birjan men Saranyń sul­basy kórinedi. Spektakl qaıǵyly aıaq­talady, degenmen mahabbat pen mýzyka ajaldan da qaısarly, ólimnen de ójet ekendigi aıdan anyq.

Qoıylymnyń jańa nusqasynda paı­da­lanylǵan jańalyqtar jóninde aıta kele, sımfonııalyq orkestr róli­niń ba­rynsha artqanyn atap ótkim kele­di. Naqty alǵanda, barlyq mańyzdy oqı­ǵa­lar orkestrge júktelip, árbir tórt kóri­nistiń basynda keremet jarqyn, qysqa da nusqa orkestrlik qosymshalar engizilgen. Olardyń avtorlyq nusqada da bolǵanyn, alaıda tek ekinshi jáne tórtinshi kórinisterde oryn alǵanyn atap ótken jón.

Dırıjer Abzal Muhıtdınovtiń par­tı­týralyq oqylymynyń ózgesheligi – orkestrlik partııany barynsha aıqyn ári anyq, ıaǵnı jan-jaqty «nurlandyra» túskeni. Qajet jerinde dybystalýyn údetken, jekelegen mýzykalyq joldardy naqtylaǵan. Al keı tustarynda or­kestrdi tek vokaldyq partııalardy súıe­meldeý úshin paıdalanǵan. Osylaısha tań­ǵalarlyq keńistik áserin jasaǵan.

Oryndaýshylardyń ónerin sóz etpes buryn, Tólebaevtyń vokaldyq mýzykasyn oryndaý asa qıyn ekenin atap ótken jón. Bul ánge de, romansqa da, sonymen qatar operadaǵy jekelegen nómirlerge de qatysty. Ánshiler tereń tynysqa, keń dıapazonǵa, myqty da qýatty daýysqa, jaq­sy kásibı daıyndyqqa ıe bolýy tıis. Atap aıtsaq, Birjannyń partııasyn oryndaıtyn ánshige qıynǵa soǵary sóz­siz, bul árbir lırıkalyq-dramalyq tenor­dyń qolynan kele bermeıdi: ol kóle­mi jaǵynan aýqymdy ǵana emes, sonymen qatar ekpindi ári yrǵaqty tur­ǵydan alǵanda kúrdeli bolyp tabylady. Onyń ústine, daýystyń «samǵap, qalyq­taýy» ári «taza» tembri bolǵany, ıaǵnı vokalıstiń árbir alǵan dybystaǵy ober­tony orkestr aspaptarynyń obertonynan birshama joǵary bolǵany durys. Sondyqtan bas keıipkerler – Birjan men Sara partııasyn oryndaýshylar aıryqsha «tózimdilikke» ıe bolýy kerek.

Birjannyń «Saryarqa» lırıkalyq-dramalyq arııasy M.Tólebaevtyń úzdik týyndylary qataryna jatady. Áýenniń qanyqtyǵy, mánerliligi, keń kantılenasy boıynsha bul mýzyka Dj.Pýchchınıdiń «Toska» operasynan Kavaradossıdiń «V nebe zvezdy gorelı» arııasymen, P.Chaı­kovskııdiń «Evgenıı Onegın» operasynan Lenskııdiń «Kýda, kýda vy ýdalılıs» arııasy jáne ózge de ataqty týyn­dylarmen teńestirilip, bir qatarǵa qoıylady.

Saranyń partııasyna keletin bolsaq, operanyń alǵashqy eki nusqasynda (barly­ǵy úsh nusqa bolǵan) onyń jeke nómirleri kóp bolmaǵan. Alaıda spektakldiń mýzy­kalyq-dramalyq arqaýyn jetildirý barysynda M.Tólebaev operany basty keıip­kerge arnalǵan birneshe jańa opýs­tarmen tolyqtyrǵan, sonyń saldarynan operada mýzykalyq turǵydan alǵanda Saranyń qyzyqty jeke óner kórsetýleri paıda boldy.

Joǵary tessıtýrany ıgergen jáne daýysynyń lırıkalyq-dramalyq temb­ri bar tenorlar aıtarlyqtaı sırek kezdese­tinin atap ótsek bolady.

Sonymen birinshi quramǵa Meıir Baı­nesh pen Maıra Muhamedqyzy qatysqan. Olardyń óneri úlken qarqyndylyǵymen erekshelendi. Áıgili keıipkerlerdiń tul­ǵalary kórermenderdiń esinde qaldy. Kórer­men tehnıka kómegimen iske asqan tabıǵat kórinisterine tań-tamasha boldy. Al kúshti, tamasha shyrqalǵan solısterdiń daýystary úılesimdi ansamblde aıqyn ashylyp, bolyp jatqan oqıǵalardyń mánin, tógilip jatqan áýenniń sulýlyǵyn kórermenderge jetkizdi.

Ekinshi quramda dástúrli qazaq ániniń rýhyn jetkizgen solıster Beıimbet Tańa­ryqov pen Jannat Baqtaıdyń óneri usy­nyldy. Onyń ústine, eýropalyq án oryndaý máneri arqyly jetkizilgen beınelerdiń jańa qyry men folklordyń aıqyn kórinisteri sezildi.

Birinshi quramǵa qaıta keler bolsaq, Meıir Baıneshtiń «Astana Opera» tea­tryn­da jasap jatqan bes jylǵy jumy­sy barysynda daýysy jattyǵyp, barynsha ıkemdi, tózimdi jáne qarqyndy bola túsken eken. Birjan beınesin qalyp­tas­tyryp, óz qaharmanyn bekzat, parasatty ári asqaq etip kórsetti. Birjan (Meıir Baı­nesh) sahnaǵa shyqqan saıyn jańa jaǵy­nan ashyla túsip, bul keıipkerdiń kórkemdik beınesiniń únemi damýyn qamtamasyz etti. Ásirese II bólimniń vokal­dyq partııalary sátti shyqqan.

Beıimbet Tańaryqovtyń oryndaýyn­daǵy ekinshi quramdaǵy Birjan birqatar erekshe qyrynan kórindi. Sheberlik jaǵy­nan alǵanda onyń óte tájirıbeli jáne ótkir minezdi ekeni seziledi. О́zine tán án oryndaý máneri men kúshti lırı­kalyq-dramalyq daýysy qaısar qazaq batyrlarynyń beınelerimen eriksiz baılanystyrylady. Beıimbet Tańaryqov Birjandy batyl ári ójet etip kórsetti.

Basty áıel róli Saraǵa baǵa beretin bol­saq, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qos ártisi: Maıra Muhamedqyzy men Jannat Baq­taıdyń oryndaýynda bul beıne kóńilge óte qonymdy jáne tereń mánde usynylǵan. Budan respýblıkamyzdyń eki ataqty solısteriniń asa úlken án oryndaý jáne akterlik sheberligin kóremiz. Daýys tembrleri ártúrli bolsa da, olardyń par­tııalary jeńil tyńdalady. Maıra Muhamedqyzynyń daýysy sharyqtap qalyqtasa, Jannat Baqtaıdyń daýysy aıtarlyqtaı qanyq jáne qońyr. Ánshilerdiń tamasha syrtqy kelbeti, mýzykalyq materıaldy jetkizýdegi shynaıylyǵy men náziktigi, sondaı-aq ártistik sheberligi qoıylymnyń tartymdy tusy bolǵany sózsiz.

Ekinshi deńgeıli keıipkerlerdiń oryndaýshylary da sátti tańdalynyp alynǵan. Janbota rólinde Janat Shybyqbaev pen Talǵat Musabaev, Altynaı – Saltanat Ahmetova men Aızada Kaponova, Jıen­qul – Erjan Saıpov pen Talǵat Ǵaleev, Qojaǵul – Evgenıı Chaınıkov pen Shyń­ǵys Rasylhan, Analyq – Dına Hamzına men Gúljanat Sapaqova, Estaı – Jumabek Qańtarbaev. Olardyń ishinde Altynaı rólindegi Saltanat Ahmetova men Estaıdy oryndaýshy Jumabek Qańtarbaevty erekshe atap ótkim keledi.

«Birjan-Sara» operasy sol zamannyń rýhyn jańadan jasaýǵa múmkindik beretin jańa tehnıkalyq jáne tehnologııalyq quraldardy qoldanbaıynsha, kórermen tarapynan osynshalyq qoshemet pen ystyq yqylasqa bólenbes edi. Kóne úı jabdyqtarynyń kóptegen atrıbýttary kórneki túrde ǵajap usynyldy. Al erekshe talǵam men keń aýqymda tigilgen qazaq ulttyq kıimderi óziniń sánimen jurtshylyqty tańǵaldyrdy. Álemniń túkpir-túkpirinen kelgen kópester, halyq, áıgili kúıshiler men aqyndar, balýandar, sıqyrshylar, akrobattardyń basyn qosqan Qoıandy jármeńkesiniń atmosferasy tamasha jetkizildi.

Sóıtip jańa qoıylymdy iske asyrýda qoıýshy rejısserler Ashat Maemırov pen Mıhaıl Pandjavıdze, sondaı-aq dırıjer Abzal Muhıtdınov erekshe ról atqardy. Atalǵan shyǵarmashylyq odaq operanyń sıýjettik arqaýyna jáne tıisinshe onyń partıtýrasyna birqatar eleýli ózgerister engizdi. О́zgerister, negi­z­inen, sońynda eki bas keıipkerdiń qaza ta­býyna ákelip soqtyrǵan Janbotanyń – Birjan men Qojaǵul arasyndaǵy, Jıen­qul men Altynaıdyń – Saramen ara­daǵy kıkiljińderin kúsheıtýge baǵyt­tal­ǵan mýzykalyq nómirlerdi qaıta qoıý­ǵa qatysty boldy. Túpnusqany eske sala ket­­sek, sońǵy kóriniste tek Birjan qaza taba­tyn.

Operanyń sátti ári jarqyn qoıy­lýyna «Astana Operanyń» basshylyǵy, qoıýshy rejısserler, dırıjer, orkestr, solıster, hormeıster, hor, baletmeıs­ter, balet ártisteri men menedjment teń dárejede yqpal etti. Ujymnyń júıeli jumysy operanyń ıdeıalyq mazmunyn shynaıy ári dál ashýǵa baǵyttalǵany kórinip tur.

Altyn KETEGENOVA, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, professor, Qazaqstan kompozıtorlar odaǵynyń múshesi