SABAQ

О́mirde ne bolmaıdy, bári bolady. Alaıda, sonyń bárin bir ǵana kúıbeń tirshilik taýqymetiniń saldaryna jatqyzyp, jabýly kúıinde qaldyra berý shyndyqty da búrkemeleı berý emes pe. Kez kelgen adam úshin qandaı da bir amal qylar aldynda jaǵdaıdy jan-jaqty saralaı bilý artyq etpeıdi. Bul ótken isten qorytyndy shyǵaryp, keıingilerge sabaq bolý úshin qajet. Bizdiń áńgimelegeli otyrǵan keıipkerimiz tap qazirgi kúıge túspes edi-aý, eger aldyn ala zań talaptarymen ǵana áreket ete bilgende deımiz. Biraq, Ádetov Semeı qalasyndaǵy úıin satpaqshy bolǵanda aldymen alýshy adamnyń tabylǵanyna qýanǵan. Sebebi, rasy kerek o jaqta úıdi satý jáne ony jergilikti jerdiń baǵasyna sáıkes ótkizý jartylaı baqyt edi. Sondyqtan ol bastapqyda ekeýara aýyzsha baılasqan ýáde úrdisinen tabylatyndyqtaryna kádimgideı sengen. Sóıtip, Ádetov atalǵan úıin satatyn bolyp Bolatov degenmen kelisedi. Bastapqy baǵa 10 myń AQSh dollaryn quraıdy. Ádetov úıdiń bar qujatyn kór­setedi. Biraq ony satar aldynda ja­ńalaıtyndyǵyn ıaǵnı qaısibirin qaıta toltyratyndyǵyn aıtady. Árı­ne, qu­jat­tardy aýystyrý bir-eki kúnde bite qoıa­tyn sharýa emes, oǵan biraz shap­qy­laý qajet. Sondyqtan da qujat­tar­dy jańalaý sekildi sozylmaly sha­rýa­lardy Bolatov óz moınyna alady. So­nyń óteýi retinde bastapqy belgi­lengen baǵa 10 myńnan 7 myń AQSh dol­la­ry­na kemıdi. Ádetov úshin eń bastysy úıin tezirek satý. О́zi de, áıeli de bul kez­de Astanadan qyzmet taýyp, tym táý­ir jumys istep jatqan. Onyń elor­daǵa otbasymen túgel aýysqanyn jáne oǵan qazir úıin tezirek ótkizý qa­jet­tigin, sondyqtan astanadan jańa páter alý úshin de qarajat izdep jan­ta­lasyp júrgenin Bolatov jaqsy túsinedi. Osyǵan sáıkes Bolatovtyń da óz kózdegeni bolatyn. Ádetov Semeı qalasynan Astanaǵa qonys aýdaryp jatsa, ol ózi alys bir aýyldan Semeı qalasyna kóship jatqan edi. Oǵan da baspana kerek. Al aqshań bolmasa úıdi kim sata qoımaq. Erteń taýyp berem degenge eshkim kelise qoımaıdy. Tipti páter jaldap turý úshin de aldyn ala tólep qoımasa, jan balasy bosaǵa attatpaıdy. Mine, osyndaı qysyltaıań shaqta oǵan izdegenge suraǵan degendeı, Ádetov kezige qalady. Bolatov ázirge 250 myń teńgeni kepilaqy retinde ala tur, tamyz aıynda qalǵan aqshany qolyńa sýdyratyp sanap beremin deıdi. Bul kez sáýir aıynyń ortasy bolatyn. Tamyz aıyna deıin úıdiń qujattaryn tap-tuınaqtaı qylyp daıyndap qoıatyndyǵyn, tek ol úshin senimhat kerektigin maıdalap jetkizedi. Astanaǵa jumysqa ornalasqan Ádetov bul sharýany eger satyp alýshy oryn­daı alsa jáne tamyz aıynda qalǵan aqshasyn qolyna tutastaı salatyn bolsa, árli-berli shapqylaǵannan góri osy amal tıimdi emes pe dep oılaıdy. Sol oıynyń durystyǵyna jáne bek senedi. Sóıtip, eki otaǵasy ózara kelisken soń urysta turys bar ma dep notarıýsqa baryp, satyp alýshyǵa úıdiń barlyq qujattaryn daıyndaýǵa tolyqtaı senim artatyndyǵyn bildirip zańdy túrde senimhat daıyndaıdy. Amal ne, tap osy arada Ádetov ózi­niń túzelmes qatelik jibergeli tur­ǵa­nyn sezbeıdi. Munymen qosa ol báribir satatyn bolǵandyqtan Bolatovqa úıge kóship kelip, kire berýine ruqsat etedi. Ábúıir bolǵanda, ol sol kúni álgi se­nim­­hatty satyp alýshynyń qolyna us­ta­ta qoımaıdy. Nege ekeni belgisiz qa­byrǵasymen keńeskisi keletindigin aı­ta­dy. Al áıeli jaǵdaıdy saralap ji­beredi de, eger on myńnan tómendetip, jeti myń dollarǵa satatyn bolyp kelisken ekenbiz, sol tamyz aıynda qal­ǵan aq­shany sanap alǵan kezde ǵana senim­hatty berý qajet dep aqyl qo­sa­dy. Bári amal joq, osy negizge toqtaıdy. Sonan tamyz aıy da kelip jetedi. Astanadan Ádetov Semeıdegi úıinde turyp jatqan satyp alýshyǵa telefon soǵady. Baıaǵy qalǵan aqsha daıyn ba, bar bolsa baraıyq, áıtpese bos júriske salynbaıyq deıdi. Oǵan Bolatov aqsha tabylǵanyn aıtady. Biraq Ádetov sonaý alystan jumysynan suranyp je­tip kelgende mańdaıy tasqa urylǵan­daı bolady. Bolatov olarǵa 700 000 ornyna 70 myń teńgeni usynyp tur. Bary osy, nesıe ala almaı nanǵa aqsha taba almaı otyrmyz deıdi. Árıne, bu­dan keıin Ádetov te kúdiktene bas­taıdy. Eger bular isher asqa jarymaı otyrsa, pálenbaı myń dollar turatyn úıdi qaı aqshasyna satyp almaq? Al Bolatov ekeýi adamsha keliskendigin, qalaıda osy úıdi satyp alatyndyǵyn aıtyp jalyqpaıdy. Sonan o basta qol alysyp, ýáde berip keliskendikten Áde­tov te sol sózinen taıa almaıdy. Bo­la­tov taǵy da biraz ýaqytqa mursha ber, nesıe alyp qaryzymdy óteımin deıdi. Astanada tórt balasymen páter jaldap turyp jatqan Ádetovti qaryzy qysyp barady. Sony oılaǵan ol Bolatovtan qalǵan aqshany kelesi jyldyń sáýir aıyna deıin qalaıda tolyqtaı beremin degen qolhat jazdyryp alady. Áne-mine degenshe sáýir de keledi. Eki qalanyń arasynda baılanys jaqsy. Astanadan Semeıge birneshe saǵatta jeńil kólikpen zyr etip jetip barýǵa bolady. Odan táýiri aldyn ala habar alysyp turýǵa telefon baılanysy tip­ten jaqsy. Ásirese, shuǵyl túrde taban astynda tikeleı til qatysýǵa uıaly tele­fonnyń múmkindigi zor. Mine, osyn­daı alystan jyldam habar aldyratyn tehnıka qudyretine senim artqan Ádetov aqsha daıyn boldy degen jaqsy habardy asyǵa kútedi. Onyń Semeı qalasyndaǵy týystary men kórshileri de aqsha daıyn degen qýanyshty sózdi estise súıinshi surap birinshi bolyp jet­kizýge daıyn júrgen edi. Biraq so­lar­dyń birde birine Bolatov aqsha jı­naldy, tóleýge múmkindigim týdy dep aıtpaıdy. О́ıtkeni, aqshasy bolmaǵan soń aıta almaıdy. Sondyqtan Ádetov qolhatta kórsetilgen merzim kúni qala­aralyq telefonmen ózi sóılesedi. Bo­latov tólenetin aqsha mólsheri tolyq­taı jınalmaǵanyn aıtady. Menimen habarlaspady dep aıtpasyń degen oımen Ádetov qalaaralyq tele­fonmen qaı aıda, qaı kúni sóıleskenin aıǵaq­taıtyn túbirtekterdi alyp qoıady. So­nan bul oǵan taǵy bir aı mursat berip, otbasymen mamyr aıynda jetip keledi. Ondaǵasy ne qalǵan aqshany alý, ne úıdi basqa bireýge satýdy qarastyrý. Kelse Bolatov 150 myń ǵana bar deıdi. Sodan arada az-kem ashý týyndap, arty áıelderdiń urysyna aınalady. Degenmen, Bolatov taǵy bir jyl ýaqyt berýin suraıdy. Qanshaǵa baǵalasańyz da qyrýar nesıe alysymen bárin, ıaǵnı turǵan páteraqyny da tóleımin deıdi. Ádetov onyń shyn qınalyp turǵanyn kórip, ekiniń biriniń basyna túser is qoı, osyndaıda adamshylyq tanyt­pa­sam adamdyǵym qaısy dep aqyry bul ótinishke de kelisedi. Sóıtip, ne kerek tólenetin aqsha daýy úshinshi jylǵa ula­sady. Ádetov oǵan turǵan ýaqyty úshin mindetti túrde páteraqy tó­leıtin­dikterin jáne úıdiń qujattaryn ózi jańalaýǵa kirisetindigin, óıtkeni odan ári kúte almaıtyndyǵyn, son­dyq­tan bir jyldan keıin bul taǵy aqsham joq dese onda, basqa alýshy izdeýine týra keletindigin túsindiredi. Ádetov ózge sharýanyń bárin jıyp qoıyp, úıdiń ishinara qujattaryn jańalaýǵa kirisedi. Jyljymaıtyn múlik ortalyǵynan qyrkúıek aıynda tıisti adamdar kelip, jer telimine qaıta ólsheý júrgizetindigin satyp alýshyǵa aıtady. Sonymen jaǵdaıdy birshama rettegen soń ol Astanadaǵy jumysyna qaıtyp oralady. Alaıda, ol qyrkúıek aıynda óziniń taǵy da bir qatelik ji­ber­genin anyq biledi. Bolatov jyl­jy­maıtyn múlik ortalyǵynyń qyz­met­kerlerin úıdi satyp alǵan soń qu­jat­tardy ózim retteımin dep mańyna jo­latpaı qoıady. Telefonmen mán-jaıdy estigen Ádetov endi buǵan da kónedi. Bular sońǵy merzim dep ýaǵda­las­qan, kúte kúte sarǵaıǵan úshinshi jyl­dyń da sáýir aıy kelip jetedi. Ádetov Semeıge alaqanyn qasyp, bolsa úıdiń qalǵan aqshasyn qaltaǵa basamyn, bolmasa páter aqyny sanap alamyn dep alqyna keledi. Mine, qyzyqtyń kókesi túıe soıǵanda degendeı, onyń aldynan úsh jyldyń nátıjesi endi birtindep kórine bastaıdy. Satyp alýshylardyń bet-perdesi sypyrylyp túsedi. Bolatov oǵan úıińdi almaımyz, kelisken byltyrǵy sáýir aıynda ýaqy­tyly kelmediń, sonan aqshany saqtaı almaı qaldyq. Endi seniń úıińdi alatyn aqshamyz joq, deıdi. Amaly quryǵan Ádetov, jaraıdy onda úıimdi tezirek bosatyńyzdar deıdi. Analar bolar is boldy bir, eki kúnge mursat ber, pana­laıtyn saıajaı bolsa da taý­yp alaıyq dep taǵy ótinish jasaıdy. Men elordaǵa jumysyma qaıtamyn, sondyqtan eki, úsh kúnnen soń úıime sheshem kiredi, dep Ádetov Bolatovtyń sózine taǵy da senip Astanaǵa qaıtyp oralady. Ádetovtiń anasy eki kún ótken soń qol júgin kóterip úıge barady. Úıiniń syrty ózgerip ketipti, qurylys ju­mysy bastalaıyn dep jatqan sekildi. Munyń kelgenine Bolatovtar tańǵala qaraıdy. Sóıtse, bul úı Ádetovtiń, ıaǵnı munyń balasynyń atyna tirkel­mepti. Bir sózben aıtqanda, О́skemen qalalyq ádilet departamentiniń anyq­tamasy boıynsha atalǵan úı jyljy­maıtyn múlik ortalyǵynda tirkeýde joq, al onyń ıesimin dep júrgen Áde­tov eki jyldan beri jasyrynyp, izdeýde júrgen alaıaq kórinedi. Muny estigende jasy jetpiske kelgen ájeı talyp qala jazdaıdy. O toba, mundaı da sumdyq bolady eken dep júregin ustaıdy. Bolatovtyń qasyndaǵy adamdar esikke qulyp salady. Eger osy qulyp buzylsa, onda mıllıondaǵan dollar urlandy dep aıyp taǵamyz da, jaýyp tastaımyz dep aq jaýlyqty ájeıdiń tipten záre-qutyn ushyrady. Muny estigen Ádetov elordadan eki ókpesin ustap, qaıta ushyp jetedi. Kelse anasy, bastan pále sadaqa, úıge jolamańdar, atyp tastaıdy dep jylap otyr. E, qalaı atady? – deıdi bul túk­ke túsinbeı. Solaı, atady da tastaıdy, bul úı endi seniń atyńda emes eken, analardyń qoldarynda mór basylǵan qaǵazdary bar, – deıdi anasy ulyn shataqtan aýlaq bolsyn degendeı sendire sóılep. Sóıtse, kópti kórgen ájeı qatelespepti. Bolatov quzyrly organda isteıtin týysqandarymen birge jyl­jymaıtyn múlik ortalyǵyn jaǵa­lapty. Sodan qoldaryna bir ilik tabý maqsatymen Semeı qalalyq ádilet bas­qarmasyna ózi satyp almaqshy bolyp turyp jatqan úı kóshesiniń ádeıi burynǵy eski ataýyn kórsetip “Asanov kóshesindegi úı Ádetov atyna tirkelgen be? Qandaı quqyqtyq anyqtaýshy qujattar negizinde?” degen suraý sal­ǵan. Ondaǵylar tizimdi qarap jiberedi de, “tirkelmegen” dep jaýap qaıta­ra­dy. E, endeshe úı eshkimniń menshiginde emes eken, ony óz atyma qujattaımyn dep álgi qaǵazdy jalaý etken Bolatov atqa qonady. Munyń aq-qarasyn an­yqtaý úshin Ádetov Ádilet mınıstrligi tirkeý qyzmeti jáne quqyqtyq kómek kórsetý komıtetine júginedi. Olar máseleni muqııat qarap jiberedi de, Semeı qalasy ákiminiń 1993 jylǵy tamyzdaǵy sheshimimen Kalının kó­she­si Asanov atyna, al ol keıin Qa­na­taı­uly atyna aýystyrylǵandyǵyn anyq­tap beredi. Mine, osyǵan baılanysty Semeı qalalyq ádilet basqarmasy tirkelmegen degen anyqtama bergen eken. Buǵan qosa Ádetov Asanov kóshe­si­niń Qanataıuly kóshesi bolyp óz­gertilýine baılanysty úıi memlekettik tirkeýde qalǵandyǵyn bilý úshin jol­da­ǵan hatyna kórsetilgen meken-jaı bu­rynǵy kúıinshe onyń óz atyna tirkelip turǵandyǵyn rastaǵan anyqtama alady. Biraq, ol istiń anyq-qanyǵyna jet­kenshe Bolatov “atalǵan úı eshkimniń atyna tirkelmegen” degen jalǵan qa­ǵazdy jalaýlatyp, sotqa aryz da berip úlgeredi. Ol qalaıda osy úıdi basyp qalýdyń amalyn izdeıdi. Ádetov bolsa elordada páter jaldap turǵanda Semeı qalasyndaǵy satylatyn úıiniń aqsha­sy­na sengen edi. Sondyqtan ol bar tap­­­qanyn páteraqy men tamaqqa jum­sap, taqyl-tuqyl júrgen. Basy artyq qarjysy joq. Muny Bolatov jaqsy bildi. Mine osy kezde Ádetovten o basta alǵan kepilaqyny qaıtar dese, taban astynda qaıtara almasy anyq. Al qaı­tara almasa Bolatov úıden shyqpaıdy. Bul úshin ne isteý kerek? Onyń joly bireý: Ádetov úıdi satam degen ýádesinde turmady, sondyqtan Azamattyq kodeks­tiń 388-babynyń 2-bólimi boıynsha kepilaqy alǵan ıaǵnı mindetin oryn­damaǵan jaýapty jaq ony eki ese etip qaıtarýǵa tıis. Zań boıynsha solaı. Tek buǵan sottyń kózin jetkize bilý qajet. Ol úshin qalǵan aqshany tutas berý týraly ýádelesken kúni Ádetov kelmeı qaldy, óıtkeni, jalpy úılerdiń baǵasy kóterilip jatqandyqtan, ol bastapqy ýádesinen taıqyp, alaıaqtyqqa salynyp qymbatqa satýdy oılady dese jetip jatyr. Buǵan negiz bar. Ádetov úı alýshy bir emes, eki emes birneshe már­te aqsham joq, keıin berem deı ber­gen soń, ashýmen úıdi onda ózge bi­reý­ge qymbatqa satatyndyǵyn da aı­typ qalǵany bar. Sot prosesi kezinde de ony jasyrǵan joq. Mine, sot ta osy­ny negizge aldy. Astanadan Se­meıge telefon arqyly habarlasqanyń durys emes, osynda bolýyń kerek edi dedi. Bul elordada qyzmet istep júr­genin, Bolatov qolyna aqsha túskenin aıtsa, sol mezette jetip kelýi úshin habarlasyp turǵanyn túsindirgenimen sýdıa ony durystyqqa sanamady. Sóıtip, Ádetovke úıińdi satyp alamyn dep onda úsh jyldaı ýaqyt tegin tur­ǵan Bolatovqa o basta bergen ke­pil­aqysyn túrli qosymshalarmen eki ese qylyp tóleıtin qaýip tónedi. Ondaı aqshany bul qazir jerden qazsa da taba almaıdy. Bir-aq jol bar, úıin Bola­tov­qa qaldyryp, qutylýy qajet. Áıt­pese, báribir tartyp alady, óıtkeni sot Bolatovtyń sózin sóılep otyr. Sodan amal joq, baıtal túgil bas qaıǵy degendeı, bastan úı sadaqa dep bala-shaǵasyn ertip, páter izdep tentirep ketýi kerek sekildi. Jaǵdaıdyń múlde basqasha sıpat alǵanyn endi anyq túsingen Ádetov jantalasa júgirip, Bolatovtyń qolynda tolyq tóleıtin­deı úıdiń aqshasy bolmaǵandyǵyn dá­leldeýge kirisedi. Bolatovtyń tóleıtin aqshasy bolmaǵandyǵyn, bolsa bar másele baıaǵyda yń-shyńsyz sheshimin tabatyndyǵyn aıtady. Ony áýpirimdep dáleldeıdi de. Sonyń arqasynda ǵana Ádetov sot sheshimi boıynsha alǵan kepilaqyny ǵana jáne aryzdanýshyǵa, sotqa, qorǵaýshyǵa ketken shyǵyn­dar­dy barlyǵy 300 myń teńge qaıtaratyn boldy. Biraq báribir onda mundaı kó­lemde aqsha joq edi. Sony bilgen Bo­latov aqshamdy tutastaı tólegende ǵana úıdi bosatamyn dep muny jolatpaıdy. Amal joq, endi Ádetov bar sharýany tastap, úıden aıyrylyp qalmaı tur­ǵanda dep sotqa ózi shaǵymdanady, óz úıin bosatyp berýdi suraıdy. Bir sot qar­sy shyqsa, ekinshi sot onyń bul ta­la­byn oryndaıdy. Sodan qaıran me­niń óz úıim dep kelip bosaǵadan attaı bere tizesi búgilip otyra ketedi. Qaqpa da, sharbaq ta joq. Úı degeni syrtqy tórt qabyrǵasy ǵana qalqıǵan toqal tam, shatyry joq. Eden taqtaılary tutas sypyrylyp alynǵan. Terezeler jaqtaýlarymen joq, tek syrtyna klen­ka kerilip qaǵylǵan. O, toba, mundaı da bolady eken dep júregin ustaıdy. Iá, ómirde bári bolady, sonyń ishinde osyndaı da jaǵdaı bolatyndyǵyn bilip júrý artyq etpeıdi. Basqalarǵa sabaq bolsyn dep baıandap otyrmyz muny, aǵaıyn. Saq bolaıyq. Qurǵaq sózge senbeıik. О́mirge sergek qaraıyq. Nemquraıdy bolmaıyq. Aleksandr TASBOLATOV.