Uıǵyr teatry sahnasyndaǵy «Qozy vá Baıan»

«Álemniń basqa birde-bir elinde balamasy joq, tek bizdiń memlekettiń qamqorlyǵynyń arqasynda quryldy dep maqta­natyn ulttyq teatrlardyń sahnasynda qazaq dramatýrgteriniń shyǵarmasy sahnalana ma, jalpy osynsha etnos ómir súrip otyrǵan ortaq qoǵamnyń janǵa batatyn jaı-kúıi, ózekti máselesi ózge teatrdyń sahnasynda qalaı kórinis taýyp júr?» degen másele árkimniń-aq kókeıinde turatynyn jasyra almaımyz. Ár etnostyń dástúrli mádenıetin damytý ulttyq jáne mádenı saıasattyń mańyzdy bólshegi bolyp, úkimet janashyrlyǵyn sezinip otyrǵan sahna ujymdaryna osy saýaldy joldaǵanymyz sol edi, Qudys Qojamııarov atyn­daǵy respýblıkalyq memlekettik akademııalyq uıǵyr mýzykalyq komedııa teatry birden jańa spektakl premerasynyń kórermeni bolýǵa shaqyra qoıdy.

Respýblıkalyq memlekettik akademııalyq uıǵyr mýzykalyq komedııa teatrynyń 90 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Ǵabıt Músirepovtiń «Qozy jáne Baıan» pesasy qaıta sahnalanypty. Qazaq ulttyq dramatýrgııasy men uıǵyr teatry arasyndaǵy ǵasyrǵa jýyq ýaqyt jalǵasyp kele jatqan shyǵarmashylyq baılanystyń jańa kezeńdegi damý deńgeıin kórýge múmkindik beretin spektakldiń tarıhy biz oılaǵannan da tym tereńde jatqany tebirendirmeı qoımady.

Ǵ.Músirepovtiń «Qozy Kór­pesh – Baıan sulý» peasasy Uı­ǵyr teatrynyń sahnasynda 87 jyl boıy úzdiksiz júrip otyrǵan. Bul – spektakldiń úshinshi már­te jańalanýy. Mahabbat týraly qazaqtyń uly dastany sıýjeti ja­ǵynan «Láıli – Májnún», «Tahır men Zýhra», «Ǵarip pen Sanam», «Júsip pen Zylıha» sııaqty áıgili ańyzdarǵa jaqyn. Pesa tarıhyna qysqasha sholý jasasaq, 1937 jyly «Qozy Kórpesh pen Baıan sulý» shyǵarmasy Qazaqstanda alǵash ret Uıǵyr teatrynyń sahnasynda qoıylǵany qarapaıym kórermen túgili, kásibı óner zertteýshileriniń ózine tosyn derek bolýy múmkin. Tuńǵysh ret uıǵyr teatrynyń sahnasynda, uıǵyr tilinde tusaýy kesilgen pesa tek osy premeradan keıin ǵana elimizdiń ózge teatr­larynda qoıyla bastaıdy. Bul týraly Ǵabıt Músirepov teatrtanýshy ǵalym, professor Ahmetjan Nasyruly Qadyrovqa bergen suhbatynda bylaı deıdi: «...1936 jyly men Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi janyndaǵy óner bólimi­niń meńgerýshisi boldym. Biraq shyǵarmashylyq uıymdardyń basshysy bola tura, ózime senip tapsyrylǵan respýblıka teatr­laryna óz shyǵarmalarymdy usynýǵa, qoıǵyzýǵa quqyǵym bolmady. Men 1936 jyly «Kórpesh pen Baıan sulý» tragedııasyn jazyp bitirdim, biraq avtor retinde aty-jónimdi kórsetpeı, «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» tragedııasyn Shymkent, Semeı jáne Uıǵyr teatrlaryna joldadym. Men Uıǵyr teatrynyń talantty ujymyn D.Asımov pen A.Sadyrovtyń «Anarhan» atty ǵajaıyp spektakli arqyly jaqsy biletin edim. Uıǵyr teatrynyń sol jyldardaǵy bas rejısseri Vıktor Ivanovıch Dıakovty shaqyryp onyń qolyna pesany ustattym. «Ujymǵa shyǵarmany oqyp ber, unasa qoı», dedim. «Qozy Kórpesh pen Baıan sulý» tragedııasy uıǵyr teatry ujymyna qatty unaǵany sonshalyq, akterlerdiń biri Danııar Iаhıarov bir túnniń ishinde pesany uıǵyr tiline aýdarǵan. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» gazeti 1937 jyly qańtarda jazǵan. Únemi shyǵarmashylyq qýaty bo­ıyna syımaı júretin rejısser V.I.Dıakov pesany teatrdyń repertýaryna engizip, bir jyldan keıin, ıaǵnı 1938 jyldyń naýryzynda, Muhtar Áýezov ekeýmizdi spektakl kórýge shaqyrdy. Qoıylymnan keıin qyzý talqylaý boldy. Men avtor retinde ún qatpaı otyrdym. Teatr ujymy tragedııa avtoryn Muhtar Áýezov dep eseptegen ǵoı. Spektakl sońynda sahnaǵa kóterilgen Muhtar Omarhanuly spektakl týraly óziniń shynaıy oı-pikirimen bólisti. Ol akterlik, rejısserlik sheberlik, mýzyka, bı óneri jaıynda sóz qozǵady. Rejısser V.Dıakovqa, kompozıtor Dmıtrıı Masýsınniń mýzykasyna óte joǵary baǵa berdi. Sóz sońynda Muhtar Omarhanuly meni sahna tórine shaqyryp, «Sizder tamashalaǵan ǵajaıyp spektakldiń, shyǵarmanyń avtory – Ǵabıt Músirepov!» dep meni kópshilikke jarııalady (Kadyrov A.N.«Ýıgýrskıı sovetskıı teatr» 43-bet).

Sol 1938 jyldan bastap «Qozy Kórpesh pen Baıan sulý» tragedııasy Uıǵyr teatrynyń repertýaryn­daǵy úzdik qoıy­lymdardyń bi­rine aınalady. Respýblıka teatr qoǵamdastyǵy biraýyzdan «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» qoıylymyn teatrdyń iri tabysy, uıǵyr óneriniń damýyndaǵy keleshek jetistiktiń alǵashqy habarshysy, teatrdyń ósý kórsetkishi» dep baǵa beredi. El ishindegi kórkemónerpazdardyń eńbegimen jandanyp, bıik kásibı deńgeıdi baǵyndyrǵan Uıǵyr teatry­ «Qozy Kórpesh pen Baıan sulý» spek­taklinen keıin «Qyz Jibekti» sahnalap, óz tarıhynyń jarqyn betterin qazaq klassıkasynyń jaýharlarymen tolyqtyra túsedi.

Qodardyń rólindegi Nýrı Tohtanov sulý Baıanǵa mahabbatyn moıyndatý úshin qandaı qıyndyqtan da qaımyqpaıtyn qushtar ǵashyqtyń keıpinde kóri­nedi. Áýelde uıań, ıbaly kórinip, sheshýshi sátte qaısar qyzǵa aınalatyn Baıannyń rólin Qazaq KSR-niń halyq ártisi Sálıma Sat­tarova somdaǵan eken. «Biregeı óner tulǵalarynyń somdaýymen 87 jyl buryn uıǵyr teatrynda sátti sahnalanǵan «Qozy men Baıan» spektaklin HHI ǵasyrda teatry­myz­dyń jańa býyn akterleri, jańa rejıssýramen jańasha úlgide, qaıta jańǵyrtyp sahnalap otyr», deıdi Uıǵyr teatrynyń kórkemdik jetekshisi ári spektakl rejısseri Farhadbek Qanafın.

Kezinde jyly qabyldanǵan, biraq keńestik ıdeologııa qaly­by­nyń ishinde quıylyp, «túri ulttyq, mazmuny sosıalıstik» atanǵan keıbir qoıylymdardyń ózegindegi ıdeıa eski sarynnan ajyratylyp, jańa kezeńmen úndes pishin tapty. Keı pesalar búgingi ýaqyt talap etken teatr áleminiń tynysyna qaraı formalyq jaǵynan jańalandy. F.Qanafın belgili epostyń ıdeıasyn saqtaı otyryp, óz ultynyń nusqasynda basqa qyrynan jańalaǵanda, Ǵabıt Músi­repovtiń «Qozy vá Baıan» spek­taklinde qazirgi zamanaýı teatr baǵyttarynyń biri – perfor­mans janrynyń elementteri qol­da­nylyp, kórermenge tartý etildi.

Sebebi eldiń kóptegen teatryn­da sahnalanǵan bul pesa­nyń she­shimin shyǵarmashylyq zań­dylyǵyna oraı basqalardy qaı­talamaı, qazirgi zaman talaby­na saı jáne Q.Qojamııarov teatrynyń ózine tán bolmysyna oraı rejısser F.Kanafın men qoıýshy sýretshi R.Mýsaev ekeýi ssenografııalyq turǵyda ózgeshe súrleý izdedi. Qazirgi jastardyń «klıptik oılaý ereksheligine» oraı qoıylym shıryǵa túsken yrǵaqqa quryldy. Spektakl­diń kıim úlgileriniń sýretshisi Aqmaral Mýsaeva qoıylym ereksheligin eskere otyryp, keıip­­kerlerdiń kostıýmin búgingi kezeńge saı sıntezdelgen úlgimen ázirlegen. Pesany uıǵyr tiline Muhtarjan Jýmarov aýdarǵan, mátin boıynsha Gýlbahar Nasırova keńesshilik jasaǵan. Qoıylym mýzykasyn Q.Qojamııarov atyn­daǵy respýblıkalyq memlekettik akademııalyq uıǵyr mýzykalyq komedııa teatrynyń basshysy, QR eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor Dılmýrat Baharov pen kompozıtor Karımjan Gazıev arnaıy jazdy. Rejısser bul qoıy­lymda performanspen qatar, Bertolt Brehttiń «epıkalyq ­teatr» baǵytynyń elementte­­rin paıdalandy. Performans qoıy­lym akterlerden ózine tán sahnada ǵumyr keshý tásilin talap etedi. Sonymen qatar qoıylymda plastıkalyq etıýdter qoldanyldy. Qoıylymnyń horeografııalyq kórinisterin bas baletmeıster Ajarbývı Halımova sahnalady.

– Qazaq ádebıetiniń máńgilik ómirsheń týyndysynyń uıǵyr teatrynyń sahnasynan kóri­nýin úlken jańalyq retinde qa­byl­daımyn. Ǵ.Músirepovtiń shoqty­­ǵy bıik shyǵarmasyn uıǵyr halqy­nyń mádenıeti­men qabystyra, osy ulttyń mine­zine, temperamenti­ne baǵyttap jasaǵan dúnıe eke­ni bir kórgen­nen baıqalady. Dekorasııasy úılesimdi, mýzykasy oqıǵamen úndesken, árbir akter oıyny­nyń boıaýy qanyq, kostıýmderi kelis­ken monýmen­taldy kesek týyndy bolyp shyq­qan. Rejısserdiń aıtqysy kelgen oıyn zal­daǵy kórermen zerek kóńilmen oqyp otyrdy dep oılaımyn», deıdi M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq teatrdyń rejısseri Elik Nursultan.

Qoıylym sońynda sahna tó­rine shaqyrylǵan qonaqtardan M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq drama teatr­dyń kórkemdik jetekshisi, Qazaq­stannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimov, teatr dırektory Erkin Jýasbek jáne Qazaqstannyń halyq ártisi Roza Rymbaeva kópshilikti premera­men quttyqtap, qazaqtyń uly klas­sıginiń týyndysyn ǵasyrǵa jýyq ýaqyt uıǵyr tilinde sóıletip, ult­tyq ádebı muranyń rýhanı quna­ryn baıytyp kele jatqan ujymǵa shyǵarmashylyq tabys tiledi.

ALMATY