Mańdaıly aqyn Maraltaı

Maraltaı... onyń ár jańa óleńi shyqqanda qara nóser sabalaǵan tuńǵıyq túnde jarq ete túsken naızaǵaı sekildi, meni oqys eleń etkizedi. Mundaı sezim mende sırek... óte sırek kezdesedi. Sebebi, aqyn kóp, óleń de kóp, sonyń bári typ-tynysh býlyǵyp júrgen marǵaý kóńildi qozǵaı berse, qane? Maraltaı jap-jas ǵumyrynda: Aıadaı ǵana aınalyp bolmas jasymda: Túlkini kórgem máz bolyp kúlgen mıyqtan, Qanshyqty kórgem qorqaýlarmenen uıyqqan, Qartaıǵan shaqta qııadan qulap óletin Qyrandy kórip, kózinen sumdyq kúı uqqam. Bulbuldy kórgem kókekter úshin uıalǵan, Esekti kórgem tulpardan ozyp syı alǵan. Megejin kórgem aqyldy týǵan biregeı, Qaryzǵa surap taýyqtan tıtteı mı alǵan. Borsyqty kórgem qarny men moıny bir bitken, Qandendi kórgem pilderdi úrip úrkitken. Kúleıin desem, kózimnen qanym tamady-aý, Qarǵalar áli oınap júr kókte búrkitpen, – dep júregi talyqsyp, qany qaraıyp, aqsha men boq dúnıege aryn satqan toǵyshar qoǵamnan toryǵady ýhilep. Al, men bolsam, Karl Markstiń: «Onı (dengı) prevrashaıýt vernost v ızmený, lıýbov v nenavıst, nenavıst v lıýbov, dobrodetel v porok, porok v dobrodetel, raba v gospodına, gospodına v raba, glýpost v ým, ým v glýpost... Onı predstavlıaıýt soboı vseobshee smeshenıe ı podmený vseh vesheı, to est mır navyvorot, peretasovký ı podmený vseh prırodnyh ı chelovecheskıh kachestv!» – deıtin sózin qanymdy ishke tartyp, surlanyp otyryp eske alam. Karl Marks osy oıyn «aqsha bılegen qoǵamda bári satylady, bári satylyp alynady» dep kúńirene tolǵaıdy. Búginde osy sózdi tek aqyndar ǵana... kóp aqynnan bolmysy bólek Maraltaı aıtyp júr. Judyryqtaı júregi qansyraǵan qolamta, talyqsytqan naz-nala, ózegin órtegen zar-zapyran... turlaýsyz dúnıeni byt-shyt qylǵysy keledi, dármeni joq. Sózin uǵar kimi bar? Ar-ujdan taptalyp jatyr. «Bal» dep ishkeni «ý» bolyp shyǵady. «Tań» dep qushaq jaıǵany «qap-qara» túnek tún. «Gúl» dep emirengeni betin jyrtqan «tikenek». «Taý» dep júrgeni ánsheıin bir «tóbeshik». «Elim» dep keýde qaqqandar qaraqan basy men mansabynyń quly. Al bul Maraltaı bolsa: A, darıǵa, Batar Kúnge batatyn, Ant eteıin atar tańǵa atatyn. Kúlli Álemdi tizerleter aldyńa – Myna Menmin, aınalaıyn, Otanym!   Qater tónse qazaq deıtin ulysqa, Qalamymdy aıyrbastap qylyshqa, Seniń qanyń meniń qanym bolǵan soń, Eń birinshi men kirermin urysqa.   Men týǵanmyn – Er Muhammed ólgen kún. Men bolmasam, júregińdi emder kim?! Haq Muhammed aıtyp ketken keshegi: Keledi dep… Kelgen aqyn, sol – Menmin! – dep dún-dúnıeniń ıesi ózi sekildi, bár-bárin eleń etkizip, danany da, shalany da oılandyra tabyndyryp, jan-jaǵyn qaǵyp-silkip, dúr silkindiredi. Tek... tek qana jalyn sharpyǵan óz aýzyna qaratady. Qur ásheıin qosaqta júrgen kóp aqynnyń biri bolsa, oǵan eshkim de qaramas edi, ne deseńiz de, bul Maraltaı jaryq dúnıe, adamdar nazaryn ózine bultartpaı buryp otyr, eriksiz. Osy aıbyny, osy qaıratymen: Bir ǵajap rýh ǵaryshtan kelip, Dushpanmen babam alysqan dedik. Súıemdeı jerge súıegin bergen Arystar týyp, namystan ólip.   ...Tarpań tulǵaly, kisi beıneli Babalar búgin túsime enbeıdi. Solardan qalǵan júrek qoı mynaý – Júregim nege kisinemeıdi? – dep rýhty demep, osy rýhpen «qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan» altyn zamandy jaınatqysy keledi. Osylaısha býlyǵyp, óz dilimen ózi arpalysyp, beıopa jalǵannan óz ornyn tapqysy kelip, ǵazız basyn taýǵa da, tasqa da soǵyp: Mendeı-aq súısin, qoǵamyn súıse kim eger, Qoǵamyń azsa, aıtpaı-aq bárin bile ber. Qudaıdyń, átteń, qýaty joq qoı qolymda, Pendeniń bárin paıǵambar etip jiberer, – dep  daýyldy kúni aspandy teýip, kúrkiregen Kúnge dúleı akkordtaryn jalǵap jibergen Bethoven sekildi bulqan-talqan bop búlinedi. Osy bir sózderine qarap, Maraltaıdy ózinen burynǵy eshbir aqynǵa shákirt etkim kelmeıdi. «Menmin» deıtin aqynnyń kóleńkesine zárý de emes. О́z bolmysymen týa salǵan bir bitim. Súleımendeı ań men qusqa zar aıtyp, О́z basymdy óz jyrymmen qaraıtyp, Opat bolyp oty sóngen ǵalamdaı, Janǵa dárý bir sáýleni taba almaı. Oılarymdy jınaı almaı shashylǵan, Men Ýaqyttyń ótip baram qasynan, – dep, óz mezgilinen ozyp bara jatqan sırek qubylys ol. Maraltaıdyń dili men diti myna bir jaıdy eske túsiredi: On bes-on altyǵa endi ǵana ilikken Bethoven sol kezderde ataǵy jer jarǵan Mosartqa kelip: – Sizden dáris alam! – deıdi, esh búgejektep, qymsynbaı. Mosart tákappar minezben: – Improvızasııa jasap kórshi, – deıdi, onsha mensinińkiremeı. Bethoven aı-shaıǵa qaramaı roıal klavıshasyn sýdaı sapyryp, aǵyl-tegil áýez tókkende, ózin-ózi toqtata almaı, alasura shalqıdy. Improvızasııada eshkimge des bermeıtin Mosart esi shyǵyp, onyń asaý arynyn zorǵa... zorǵa tejeıdi. Keıin Mosart sımfonııanyń uly atasy Gaıdnǵa: – Myna Bethoven dúnıeni tań-tamasha qaldyrýǵa kelipti! – dep jaǵasyn ustap, tabyna sóılepti. Búginde sol Bethoven Gaıdn, Mosart sımfonızmin klassıkanyń ekstazyna kótergen jalǵyz qudiret! Maraltaı da myna dúnıeni tańǵaldyrýǵa kelipti. Onyń: Qudaı – Kókte, Men – Jerdemin, Jerdegi – Qalamymda taǵdyrymnyń kermegi. Mańdaıyma turyp qalǵan aǵyp kep Ǵasyrlardyń aıǵyz-aıǵyz órnegi. Kermeginde keshegimniń zári bar, О́rnegimde ómirimniń zary bar. Bozdar bolsa, men bozdaıyn botadaı, Júregimde arýana eldiń qany bar, – deıtin sózin qaı aqyn aıtyp kórdi eken? О́zi jaza almaǵan osy sózdi Maraltaıdyń ózine qımaı, nebir aqyn ishqusa bop jylaǵan da shyǵar ishinen. Bul – sol Maraltaı! Poezııa keńistiginde janyp turǵan bir juldyz – osy Maraltaı! Sonaý Gete men Maqtymuly, Lermontov pen Abaı, Qasym men Muqaǵalılar «aıtsam» degen keı sózdi Maraltaı aıta alatyn sekildi. Bul oǵan Táńir men Taǵdyr amanaty! Maraltaıdyń júgi jeńil júk emes, óte... óte aýyr júk. Kóretin mehnaty men azaby da alda áli. Bethoven: «Qasiret kep esigińdi qaqsa, esigińdi ash ta, jaǵalasa tús! Qalaıda jeńip shyq!» – deıdi. Osy minez Maraltaıda da bar. Sheginbeıdi. Jeńile qoımaıdy. Berilmeıdi de. Táni álsirese, rýhy zor. Bethoven ekeýi jaryq dúnıeni tańǵaldyra, tabyndyra kelgen bir bolmys! Olaı bolsa, qalyń qazaǵyna, qabyrǵaly oqyr­manyna jastaıynan súıikti aqyn bolyp, Maral­taı atymen tanylǵan qazirgi qýaty kemel, shyraq­ty shaıyrymyz Maraltaı Ybyraevtyń «Qarataý ǵazaldary» jyr jınaǵy ádebıet salasyn­daǵy eli­mizdiń eń joǵary marapat-syılyǵyna ábden laıyq­ty dep sanaıtyn abzal pikirimdi qosamyn. Aq jol, aınalaıyn!.. Ilııa JAQANOV, jazýshy, sazger