As atasynyń suraýy qıyn bolady...

Taý men dalada tamyrdaǵy qan búlkilindeı bolyp tolassyz aqqan sýdyń mol shaǵynda atam qazaq «Sýdyń da suraýy bar» depti. Ol kez­de ol sózge kim kóp mán bere qoı­dy deısiń? Taý men tasty qaq jarǵan ózen men bulaq azaımastaı kóringen. Qazir ǵoı sol tartylǵan bulaqty, azaıǵan ózendi, keneresi ke­mi­gen kóldi kórgende, «E, suraýsyz eshteńe joq eken ǵoı, quısań aǵa beredi deıtin, súzilmeıtin sý da tapshy bola bastady», dep júrgenimiz. Endi ǵana qadirin bilip, qaıtpek kerek dep biz ǵana emes, tórtkúl dúnıe sý máselesin jappaı qozǵap jatyr. Bul sýsyz ómirdiń bolmaıtynyn dáıekteıdi.

Adamzat qoreksiz ómir súre almaıdy. Odan ózgeniń bári aldamshy, bir jalt etkende ol kózdiń qurty bol­ǵanmen, keıin jurtqa qaldyryp ketedi. Sol qorekti zattardyń ishin­degi ulysy as atasy nan bolyp esep­teledi. Onyń qasıeti de, qadiri de bólek. О́zge taǵam bir­de jaǵyp, birde jaq­pasa, babalary­myz «Nan adamdy buz­baıdy» degen eken. Bul da aıdaı aqıqat. Nannyń qudireti týraly aıtylatyn qaǵıdaly áńgimelerdiń astarynda úlken mán-maǵyna, oıyńa túıip, sanańda ustaıtyn taǵylym-tanym óte mol. Bir ańyzda egis basynda júrgen dıqannyń tóbesine oq jylan qadala bergen kórinedi. Jalpaq ketpenin tóbesine qoısa, ony da tesip ótip ketipti. Es tappaǵan jurt jeti shelpek pisirip, ony dıqannyń tóbesine qoıǵanda oq jylan taıqyp ketipti. Bul da as atasy nannyń qası­etin uqtyrsa kerek. Osy as atasynyń qadirine, ásirese, qala­da turatyn sáýletti úılerdiń tur­ǵyndary jetip júrmiz be? Bul suraqtyń jaýabyn izdeý barysynda álgi záýlim úılerdiń aýlasyndaǵy qoqys tógetin jáshikterdi tóńirek­te­genimizde as atasynyń túr-túrin kórdik. Týralǵan nandy bylaı qoıyp, «Nannyń qoqymyn basýǵa bolmaıdy!» dep otyra qalyp qoqymdy teretin qaıran ájelerimizdiń obal-saýapty alǵa ozdyrǵan kisiligi bizge ju­ǵysty bolmaǵany ma? Álde bul son­daı ata men ájeniń zamanǵa qa­raı «jańaryp» ketýinen be eken? Tur­ǵyn­darmen tildesseń, «beretin mal joq, qańǵybastar alar, ıt pen mysyq jeıtin shyǵar», dep alaqandaryn jaıa­dy. Únemdep alyp, ysyrapshylyqqa jol bermeý týraly oı aıtsań, oǵan da keltiretin dálelderi, dáıekteri, ýáj­deri, úıip-tóger syltaýlary jetip- artylady. Qazaqqa táńirim jermen birge baı­lyqty da bergen. Qazirgi shalqyǵan dáý­­let te sol baılyqtyń baq, baqyt bo­­lyp oralýynyń bir kórinisi desek ja­­ra­sar. Biraq anaý qıly zamandarda sol baılyq barymtada ketip, nebir qa­siretti ultymyz ben jurtymyz kó­rý­­deı-aq kórdi. Qaıtalap aıtaıyq, qa­­zirgi tirlik jaqsy. Degenmen, bes saý­­saq­tyń birdeı emestigi sekildi, ha­­lyqtyń báriniń tórt qubylasy tú­gel deı almasaq kerek. Bir úzim nan­nyń qadirin bilip otyrǵandar joq emes, bar. Ol qalada da, aýylda da kez­­desedi. Nannyń ysyrapshylyǵy bar­­lardan shyǵyp jatyr. Olar toq­ty­q­tyń ashtyǵy degen sózdi esten shy­ǵarmaǵan jón. Tipti keıbir ker aýyz­dar nandy shópten shyqqan deıdi. Shóp topyraqtan ósedi, adam da to­py­raqtan jaralǵan demeıtin be edi? Dáýlettilerden qalǵan qoqystaǵy nandy qalaı qorǵaımyz? Qazir sol qoqys janyna plastık ydystardy bólek jııa­tyn arnaıy tor jáshikter ornatyp, syrtyna eskertpeler jazyp qoıdy. Al nan qaldyqtaryn salatyn arnaıy oryn belgilep, jınap alý jaǵyn oı­lastyrsaq, qalaı bolar eken? Buǵan qosa, as atasynyń qadir-qasıetin uq­ty­ratyn túrli is-sharalardy qolǵa alyp, ulttyq uǵymdarymyzdy qaýlap ósip kele jatqan urpaqtyń boıyna si­ńirsek degen oıdy da ortaǵa sala ketsek deımiz. Kóptegen sheteldik das­tarqanyna nan qoımaıdy. Al biz nansyz tamaq ishpeımiz. Ende­she, sol nannyń qasıetin uǵyp, ysy­rap­­shylyqqa jol bermesek eken. Ysy­rap­shyl­yqty joıýdyń jolyn jurt bolyp oı­lastyrsaq ta artyq bolmas edi. Bul arada nandy qymbattatý arqyly osy­ny durys jolǵa qoıamyz deıtin sáý­e­- ­geıler de tabylyp qalýy múmkin. Biz keıbir azamattardyń nan qasıetin tú­sinbeýiniń kesiri ózgelerge, ásirese kem tirlikte kún keship jatqan otbasy­laryna tımeýin qalar edik. Nandy nó­pir etkender únemshildikti úırenip, asyp bara jatsa, turmysy tómen ot­ba­sylaryn qamqorlyqtaryna alyp, qa­raılassa, halyqtyq is qalypqa tú­seri haq. Meıirim men shapaǵattyń al­tyn uıasy qazaq jurtynda bolǵany arǵy-bergi tarıhty shyn kóńilmen paraqtaǵan jannyń sanasyna sáýle bolyp quıylary sózsiz.

Súleımen MÁMET,

«Egemen Qazaqstan»