16 Maýsym, 2017

Júıeli jumys júıkeni juqartpaıdy

141 ret kórsetildi

Bıylǵy oqý jyly da aıaqtaldy. Jyl boıy kóp másele kóterildi. Muǵa­lim jaıy da qozǵaldy. Oqý­lyq­tyń oı-qyry, bary men joǵy talqyǵa tús­ti. Onyń júıesiz tustary týraly ashy da, ashyq ta aıtylyp jatty. Til tóńi­regindegi túıt­kilder de jan-jaqty tilge tıek bol­dy. 

«Balamasy joq, jegi qurt – jem­qorlyqtan qorǵan», dep on jyl­dan asa «qolpashtaǵan» UBT da ózge­riske ushyrady. Úshtildilik, onyń ishinde aǵylshyn tilin oqytý, muǵa­lim­derdi qysqa merzimde ázirlikten ótkizý jaıy da nazardan tys qalmady. 
Sóıtip, toǵyz aıdy artqa tastap, oqýshylardy úsh aılyq demalysqa ji­berdik. Endigi kókeıde turǵan bir másele: «Aldaǵy oqý jyly qalaı bas­talady, qandaı ózgerister kútip tur, aıtylǵan syndar eskerile me, nátıjesi bola ma, oqýlyqtaǵy túıtkil túzele me?». Osy sekildi suraqtar kimniń de bolsa aldynan shyǵary haq.
Árıne, reforma óz nátıjesin berip jatsa jaqsy. Kerisinshe ózgelerdiń úlgisin óz memleketimizdiń ereksheligin eskermeı, ulttyq mentalıtetimizdi elemeı, jańalyq dep japsyra salýdan, aqıqatyna júginsek, utqanymyz onsha kóp bolmasa kerek. Sodan da shyǵar ár-alýan pikirdiń óris alyp jatqany. 
Jalpy, azattyǵymyzdy alǵaly beri bilim salasy reformadan kóz ashpaı keledi. Onyń oń nátıjesi de, osy qa­laı deıtin tustary da bolmaı qalǵan joq. Kemeldikke bet alǵan urpaqtyń bilim nárin alýyna septiginen góri, keri áseri tıgeni kóp. Ony búgip qalyp qaıtemiz?! Aldaǵy oqý jylynda ondaı olqylyqtardy oń nıetpen oılastyrsaq, oń sheshimin tapsa, nur ústine nur bolary aqıqat.
Mundaı ıgilikti jumysta birinshi oılastyratyn is: muǵalim bedelin ıaǵnı, mártebesin kóterý jaıyn alǵa ozdyrsaq, qanekı. Reformany iske asyratyn, jańalyqty jalǵastyratyn, eń bastysy, balaǵa bilim beretin muǵalim ekeni beseneden belgili. Muǵalim alańsyz ju­mys istese, bireýge táýeldilikten qu­tylsa, ol urpaqqa bar zeıinimen den qoıyp, saýatty da sanaly, bilimdi bolyp shyǵýyna jol ashady. Táýeldilik sózi − qarjy jaǵynan, baspanadan olqylyq kórmese, páter jaldaýdan qutylsa sóıtip, aýqatty otbasy balalarynyń aldynda bıik tursa degen oıdan týyp otyr. Qazir muǵalimge aılyq tóleýdiń ártúrli joly bekitilgen. Onyń bastysy, birinshi jumys ótili,  sanaty, qoǵamdyq jumysqa qatysýy, taǵy basqa qyrlary eskeriledi. Aıtalyq, 38-40 saǵatpen eki aýysymda jumys isteıtinder 200 myń teńgeden asa aılyq alady. Mundaı kóp saǵat muǵalim jetpeıtin jerde bolmasa, basqa bilim oryndarynda, ásirese, aýyldy jerde 18-20 saǵattyń ózin bólip, eńbek etip júrgender qanshama?.. 
Mektep tabaldyryǵyn jańadan attap, jumys bastaǵan jas mamandar 40-50 ári ketse, 60 myń teńge aılyq alatyn kórinedi. Synyp jetekshiligine tólenetin bir aıdaǵy aqy 45-50 myń teńgeni quraıdy eken. Bul qaı jyrtyqqa jamaý bolady? Keıbir azamattardyń toıyp ishetin túski asyna áreń jetedi emes pe? 
Osy arada myna bir oıymyzdy da ortaǵa sala ketsek deımiz. Búgin­gi­deı qyryq qubylǵan zamanda synyp jetekshisi týraly arnaıy már­tebe be­kitilse, kádimgideı qarjy qaras­ty­ryl­sa ol balamen, ata-anamen tikeleı jumys istep, oqýshylar arasyn­daǵy át­tegen-aılar bolmas pa edi? Eger bul oryn­dalmaǵan kúnniń ózinde, synyp jetek­shisine tólenetin qarjyny alda aıt­qanymyzdaı kóbeıtse, ustazdar alakóz  bolmaı, kóp saǵat alýǵa umtylmaı, bilim men tárbıeni ushtastyryp júrgizer edi. 
Iá, biz kóbinde bilim berý máselesin aıtamyz da tárbıeni qaǵys qaldyryp qoıamyz. Bul balanyń betimen ketýine ákelmeı qoımaıtynyn kórip te, estip te, kýá bolyp ta júrmiz. Osy máseleni ál-Farabı babamyz: «Tárbıesiz berilgen bilim qumǵa quıǵan sýmen birdeı», dep aıtyp ketkenin ár kez eske ustaı bermeıtinimiz ókinishti-aq. Al ótken ǵasyrda Ulybrıtanııanyń premer-mınıstri bolǵan Ýınston Cherchıll: «Mektep muǵalimderiniń qolyndaǵy bıligin premer-mınıstrler tek armandaı alady», depti. Bul muǵalimdi qurmetteýdiń, onyń eńbegin baǵalaýdyń, bedelin kóterýdiń bir ádemi kórinisi dep bilemiz. Bir kezderi bizde de muǵalimge degen iltıpat erekshe bolǵan. Mektep bitirgenderdiń kóbi muǵalim bolýdy ańsaıtyn. Búgingi túlekterdiń arasynan muǵalim bolam deıtinder birli – ekili shyǵa ma, shyqpaı ma, ol jaǵy jumbaq. 
Aýyldyń búgingi tutqasy da, zııa­lysy da muǵalim qaýymy. Árıne, tutqa dep otyrǵan muǵalimniń bári de kir­shiksiz, bilimi ushan-teńiz desek, artyq aıtqandyq bolar. Aralarynda aq qaıyńǵa bitken bez sekildi jandar da kezdesedi. Olardyń da aıtary baryn bilemiz. Biraq urpaq taǵdyryn qolyna senip tapsyrǵan adamnyń, teris basýǵa qaqysy joq. Áıtpese, Ota­nymyzdyń uly men qyzynyń obalyna qalmaý kerek. 
Sonymen, aldaǵy oqý jyly bıyl­ǵydaı súreńsiz sózderden qutylyp, aı­tylǵan syndardan qorytyndy shyǵyp, jurt tilekteri oryndalyp, júıkeni juqartyp júrgen júıesizdikten arylyp, rýhanı jańǵyrý tusynda ádemi úrdispen bastalsa, balalarymyzdyń shyraıy kirip, bilimdi tereń meńgerip, báseke básinde urpaq ta, ult ta utylmas edi.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Qanat Taımerdenov jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 17:39

TúrkPA-nyń ataýy ózgeredi

Parlament • Keshe

Almaty joldaryn sý basty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar