01 Qyrkúıek, 2017

Kóshedegi kóńilsiz kórinister

329 ret kórsetildi

Qurbym ekeýmiz kólik ishindemiz. Kóshe keptelisinde qaptaldasa tura qalǵan júrgizýshige kózim túsip ketti. Júregim dir ete qaldy. Qurbyma:

– Qarashy, –  dedim. – Astapyralla, ne túr mynaý? Qurbymnyń túsi buzylyp ketti. – Túý, júregim ushty ǵoı, óziń kórip qoıa salmadyń ba? Ne pále bolyp barady, júzi qandaı qorqynyshty, eshteńeden taıynatyn adam emes qoı mynaý.

 

Ekeýimizdi de shoshytqan jaıt kólik júrgizýshiniń keıpi edi. Kóliktiń ashyq turǵan terezesinen murtsyz qoıylǵan usaq buırasy pyshyrlap turǵan qaýǵa saqaly men basyna kıgen qara taqııasynyń syrtyn oraǵan sáldesi, otyrysy bári jıylyp ortadan oqshaý kórinetin adamnyń susty júzin odan saıyn úreıli kórsetedi. Júregiń qaǵyp, myna otyrystyń soıy tipten bólek eken, shynymen neden taıynady, Alla saqtasyn degen oıdyń jetegine qurbym ekeýmiz birdeı dendep enip ketkenbiz.

Aıaldamada 20 jastyń ar jaq, ber jaǵyndaǵy jigit tur. Aıaly qara kózinde jumsaqtyq, álde bir jylylyqtyń sónbegen shoǵy bar. Qulaqqabyn kıip, úndemeı turǵanynyń ózinde qazaqy mádenıetten tálim alǵany bilinedi. Biraq dál osy jas jigit úshin alańdadym. Nege deısizder me? Onyń nurly júzin­de kinárat bar ma? Joq. Tek jańa te­bin­dep kele jatqan saqaly bar eken. Aqyryn barlap jigittiń bas-aıaǵyn sholdym. Balaǵy. Iá balaǵy qandaı eken? Joq, short kesilmegen, biraq djınsy shalbardyń balaǵy tobyqqa deıin túrilip tur. Saqaldyń uzarýymen birge bir kúni short kesiletin balaqtyń túri. Taǵy da júrek shym ete túsken. Myna bala stýdent pe eken? Ata-ana, týǵan-týysy alysta ma eken? Áıtpese balanyń osy keıpinen-aq álde bir yqpaldyń áseri barlyǵyn túsiner edi ǵoı. Qudaı-aý, mynaý qutqarýǵa bolatyn bala ǵoı. Júzindegi jylylyǵy, avtobýsqa otyraıyn dep júgirgen úlken kisi jaqyn kelip qalǵanda soǵyp ketpeıin dep turyp qalǵandaǵy uıań jymıysy jas jigittiń tym ásire ketip qalmaǵanynan habar bergendeı kórindi.

Al kóshede kele jatyp aldyńnan qarsy jolyqqan qysqa balaqty, qaýǵa saqaldy jigitterdiń kózderi birtúrli, júzderi sýyq. Áli namaz oqıtyn adamnyń júzinen kórinetin, ishki áleminen tógilip turatyn rýhanı jylylyq, meıirim men jumsaqtyq uıalaǵanyn kezdestirmedim. Qatygezdeý kózqaras ańǵarylady. Áne bir móıildeı qap-qara kóılekter kıgen, júzin tumshalap alyp bala ertip kele jatqan kelinshekterge de toqtala qaraýǵa júreksinesiń. Meılinshe senimdi, tek ózderiniń ǵana týra jolmen kele jatqanyna kúmánsiz kózqarastaǵy adamnyń jetegindegi balanyń keleshekte kózqarasy, paıymy, dúnıetanymy qalaı bolady degen oıdan arylýyń qıyn. 

Kóshedegi kórinister kóńilge túrli keleńsiz oı tastaıdy, alańdatady. О́tkende jýrnalıst Gúlmarııa Barmanbekova óziniń áleýmettik jelidegi paraqshasynda mynadaı jazbasyn jarııalady. «Búgin bir sumdyq jaǵdaıdyń kýəsi boldym! Taksı toqtatyp turǵanmyn. Kenet dóńbekteı landkrýzer kelip tura qalǵany. Mine saldym. Rólde – eńgezerdeı qazaq jigiti. Seldir saqaly qyp-qyzyl. – Oıbaı balam-aý, saqalyńdy boıap alǵanyń neń? – deppin ǵoı sasqanymnan. – Boıaý emes, qyna ǵoı. Sahabalar saqalyn boıaǵan, biz de boıaımyz, – demesi bar ma əlginiń. Ishim qylp ete qaldy. Əlgi «sələfıt» degen sumdyǵyńnyń dəp ózi bolyp júrmesin! Qudaı-aı, qaıdan ǵana otyryp edim myna qurǵyrdyń məshınesine! Ne de bolsa qoryqqanymdy bildirmeýge tyrysyp, oıyma kelgen sózdi tilge tıek ete berdim. Əńgime Islam qundylyqtaryna jalǵasty. 

– Sharıǵatqa qaıshy kelmeıtin ulttyq salt-dəstúrge qarsy emespiz. 

– Sonda qazaqtyń qaı salt-dəstúri sharıǵatqa qaıshy keledi eken?

– Mysaly, səlem salý.

– Səlem salýdyń nesi sharıǵatqa qaıshy? 

– Adam Allahtyń aldynda ǵana ıilýi kerek, adamǵa emes.

– Adam adamǵa ıilip, izet kórsetse onyń nesi aıyp?

– Joq bul shırk! – dep ári qaraı júrgizýshi ekeýi arasyndaǵy áńgimeni jazypty. Ras, saqalyn qynamen boıaýshylar da, sálemdi Allaǵa serik qostyń dep shırkke jatqyzatyndar bar. Biraq olar aıaldamada turmaıdy, astaryna mingeni esik pen tórdeı qymbat kólikter... 

Dástúrmen qııýlasqan, adal, aram, obal, saýapqa negizdelgen babalar usta­nyp kelgen qasıetti ıslam dini – dińimiz edi. Tipten, namaz oqymaǵannyń ózinde bir Haqtyń barlyǵyna ıman keltirip, júreginde Alla esimin qasterlep júrgen halyq bizdiki sopylyq jol dep bas-taryn shulǵyp, transta otyryp zikir salǵandardy kórgende shoshyp ketti. Mynaý qandaı sopylyq dep. Jalpy, qudaıǵa ásire, tym fanatızmmen berilýdiń bul da bir kórinisi bolar dep. Odan murtsyz saqal qoıyp, dástúrdiń bárin bıdǵat pen shırkke jatqyzatyn taǵy bir top shyqty. Qazirgi kúni olar qarasyn úlkeıte túsýde. Al qalyń qazaq balasy qaırańda qalyp, sý izdegen kemeniń ústindegi jolaýshydaı osharylyp, qaı jaqtan tolqyn kelip baǵytymyzdy túzep, dittegen jerimizge aman-saý, bútin qalybymyzda jetkizer eken dep dúrbi salyp jan-jaǵyna qarap tur.

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar