29 Jeltoqsan, 2017

Eńbek mıgrasııasy

8604 ret kórsetildi

Sońǵy jetpis jyldan beri álem­de barynsha beleń alyp kele jat­qan iri qubylystardyń biri, ol – álemdik kóshi-qon máselesi. Eger 1960 jyldary álemde 3,2 mln mıgrant bar dep eseptelse, 1995 jyly bul kórsetkish 35 mln adamǵa jetip úlgerdi. Iаǵnı 35 jyldyń ózinde ǵana 10 eseden astam kórsetkishke óse tústi. 

Eger sońǵy derekterge kóz salsaq, osy qarqynnyń áli kúnge deıin jalǵasyp kele jatqandyǵyn kóremiz. BUU Ekonomıkalyq jáne áleýmettik máseleler jónindegi departamentiniń 2013 jyldyń qyrkúıegindegi málimeti boıynsha álemdegi mıgranttar sany 232 mln adamǵa jetse, 2017 jyly 258 mln adamdy quraǵan. Sóıtip ǵasyr basyndaǵy (2000 jylǵy) kórsetkishtiń ózinen 49 paıyzǵa ósken. Eger 2000 jyly mıgranttardyń álem halqyndaǵy úles salmaǵy 2,8 paıyzdy qurasa, 2017 jyly ol 3,4 paıyzǵa jetip otyr.

Qazirgi kúni halyqaralyq deń­geı­de eksporttyq-ımporttyq opera­sııalardyń úsh túri beleń ala túsýde. Onyń birinshisi men ekinshisi taýarlar men qyzmetterge qatysty bolsa, úshinshi túrine naq osy halyqaralyq jumys kúshteriniń qozǵalysy, ıaǵnı halyqaralyq eńbek mıgrasııasy kirip otyr. Sóıtip qazirgi kúni memleketter bir-birine taýarlar men qyzmetterdi ǵana emes, jumys kúshterin de eksporttaı bastady. Sarapshylardyń paıymdaýynsha, eksporttyń osy úsh túriniń ishinde olardy jibergen elge eń paıdalysy eńbek kúshteriniń eksporty eken. Máselen, Halyqaralyq valıýta qorynyń málimetteri boıynsha, eger taýarlar eksportynan túsetin naqty paıdanyń kólemi orta eseppen 20 paıyzdy, qyzmetter eksportynan túsetin naqty paıdanyń kólemi 50 paıyzdy quraıtyn bolsa, jumys kúshi eksportynyń paıdasy bulardan anaǵurlym mol kórinedi. Osyǵan mysal retinde Iýgoslavııa jaǵdaıyn alyp qarastyraıyq. О́tken ǵasyrdyń sekseninshi jyldary osy el ár jyl saıyn taýarlar men qyzmetterdiń eksportynan 10 mlrd dollar kiris qaratyp kelgen. Osydan túsken naqty paıdanyń kólemi shamamen alǵanda 2,5 mlrd dollardy quraǵan. Al, jumys kúshiniń eksportynan atalǵan elge jylma-jyl 3,5 mlrd dollar qarjy quıylyp otyrǵan. Sonymen qatar ıýgoslavııalyqtar óz eline oralǵan kezde taǵy osynshama qarjyny qaltasyna salyp ákelgen. Sóıtip Iýgoslavııanyń eńbek kúshin eksporttaýdan túsiretin jyldyq paıdasy taǵy da eki ese ósip, 7 mlrd dollardy quraǵan. 

Taǵy bir mysal. О́tken ǵasyrdyń sekseninshi jyldarynyń sońyna taman Egıpet eli Sýes kanalyn paıdalanýdan jylyna 970 mln dollar, týrızmnen 600 mln dollar paıda taýyp tursa, basqa elderge baryp jumys istep jatqan azamattarynyń aýdarymdarynan 3 mlrd dollar paıda qaratypty. Al Iemen Respýblıkasynda osy el emıgranttarynyń jibergen salymda­rynyń kólemi eksporttyń basqa túrlerinen túsetin qarjydan 30 ese asyp túsken. 

Sońǵy jyldary bizdiń Qazaq­stannyń da halyqaralyq eńbek kúsh­teriniń qozǵalysyna belsendi túrde tartyla bastaǵandyǵyn baıqaýǵa bolady. Máselen, osy ýaqytqa deıin bizdiń elimizge kórshiles О́zbekstan men Qyrǵyzstan eliniń azamattary kóptep kelip jumys istese, bıylǵy jyly óz elimizdiń adamdarynyń shetelderge ketý oqıǵasy beleń aldy. Máselen, 2017 jyldyń on aıynda elimizge 11 900 adam turaqty turýǵa kelse, 28 200 adamnyń syrtqa ketkeni málim boldy. Ketken adamdardyń 5 myńǵa jýyǵy – ınjenerler, 2700-i – ekonomıster, 1700-i muǵalimder bolyp shyqty.
Sarapshylar eńbek jasyndaǵy qajetti mamandyq ıeleriniń ketýi el ekonomıkasy úshin úlken shyǵyn ekendigin aıtyp otyr. О́ıtkeni olardyń ósip-jetilýine, mektep pen joǵary oqý oryndaryn bitirýine edáýir qarjy jumsalǵandyǵy belgili. Mine, osy jumsalǵan qarjy endi basqa elderdiń ıgiligine jumys isteıtin bolady.

Degenmen taıaqtyń eki ushy bar ekendigin de esten shyǵarmaǵandyǵymyz abzal. Osy ketken adamdardyń birazy damyǵan elderge baryp jumys istep, jaqsy tájirıbe jınaqtap, kúni erteń Qazaqstanǵa qaıta oralýy múmkin. О́ıtkeni damyǵan elderde jalaqy joǵary bolǵanymen, olardyń eńbek naryǵynda básekelestik te kúshti. Al Qazaqstan bolsa, áli tolyq ashylmaǵan múmkindikterdiń eli. Jaqsy bilim men tájirıbe bolsa, bizdiń elimizde áli ıgerilmegen baılyq kózi ushan-teńiz deýge bolady. 

Suńǵat ÁLIPBAI,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar