Rýhanııat • 14 Maýsym, 2018

Qazaq dastarqany

1103 ret kórsetildi

Qazaqtyń baıtaq dalasyndaı aq dastarqany, sol dastarqanǵa qoıylǵan tabıǵı taǵamdary, kirshiksiz kóńili, qaıtsem údeden shyǵamyn dep quraq ushyp, quldaı júrýi – bul ózge jurttarda kezdese bermeıtin bir álem. 

Jaǵalasqan jahandanýdan da, taıtalasqan saıasat degen «saldaqydan» da Qytaı qorǵanyndaı qorǵaıtyn, jasyndaı jarqyldap ótken Maǵjan Jumabaevtyń: «Eldiń eldigin saqtaıtyn – ádebıeti, tarıhy, jol-joralǵysy» deýi tegin bolmasa kerek. Buryn qazaq taǵamdy talǵammen ishpeıdi dep, keıbir «sáýegeıler» aıtsa, sanamyzǵa sáýle túsirgendeı qabyldap, bas­qanyń asyna bas qoıyp, bas ıe berippiz. Endi qarasaq, qazaq taǵamy talaıdyń tilin úıirip, tańdaıyna tatyǵan tusta, ózgeni qoıyp ózi­mizde barymyzǵa bas ıip otyrmyz.

Arǵy tarıhqa oı jibersek, ejelgi qazaqtyń et, sút taǵamdarynyń erekshe tatymyn, al ózen jaǵalaǵandardyń balyq aýlap kún kórgenin arheologııalyq qazbalar kezinde tabylǵan málimetter rastap otyr. Sózimiz jalań bolmas úshin naqty dáıekke júginer bolsaq, jylqyny alǵash qolǵa úıretken baıaǵy alyp atalarymyz ekeni belgili. Dastarqannyń sáni ǵana emes, berekesi sanalatyn qymyzdy da birinshi ret sol babalarymyz baptapty. Oǵan Saryarqadaǵy Botaı mádenıetin zerttegen ǵylymdar eńbegi mysal bola alady. 15 myńnan asa qysh kózelderiniń synyqtaryn qurastyryp qaraǵanda, ishinen bıe sútiniń qaldyǵyn tapqan. Ony 2009 jyly Anglııa oqymystylary maqul­­dap, bıe sútiniń juǵynyn búgingi qy­myzben salystyrǵanda – kóp aıyrmashylyq joq degen baılamǵa kelgen. Olar bul baılamyn alǵa tarta otyryp, qymyzdyń otany Qazaq eli degen pikirdi ǵalymı turǵyda dáıektep te bergen.

Qazaq dastarqanǵa qoıǵan árbir taǵamdy qasıetti sanaǵan. Bul úı dámine de, túz dámine de ortaq bolǵan. Dastarhannan attap ketýdi – qasıetsizdik dep bilgen. Bir aıaqtan as iship satqyndyq jasaǵan pendege nazalansa «dám-tuzym atsyn» degen. Dastarqan jaıǵanda adamdy alalaýdan aýlaq bolǵan. Alty jasar bala da, alpystaǵy abyz da ilgeri – keıin otyryp, bir dastarqannan dám taratqan. Bul ulttyń tektiligin, kisiligin, kishiligin tanytatyny sózsiz. Tekti adam baı, kedeı demeı, jaıylǵan dastarqandy kıeli, tastap ketýge bolmaıdy dep uqqan.

Bir jaýgershilik zamanda myqty batyr bastaǵan sarbazdar jortyp kele jatyp, kedeıdiń úıine kez bolypty. Sarbazdardyń alǵa ozbaq nıetin ańǵarǵan batyr shańdatyp óte shyǵýdy ábes sanap, tizgin tartyp, qarasha úıge túsipti. Kedeıdiń áıeli alaqandaı dastarqanyn jaıyp dám-tatýy onsha bolmasa da sýly-sýan qara kójesin qonaqtaryna usynypty.

Batyr qara kójeni aldyna alyp, odan keıin qylyshyn qynabynan sýyryp, tizesiniń astyna qoıypty. Sarbazdar «Qylysh qynaptan shyqsa bas ketýshi edi», dep úreılenip qalypty. As ishilip, qylysh qynapqa salynyp, syrtqa shyqqan soń, bir sarbaz: «Bas ketpeı, qylysh qynapqa salyndy...» depti batyrǵa kúmiljip. Sonda batyr kedeıdiń jary dastarqanyn jaıyp, baryn bergenin, ony túsinbeı qorsynyp aq nıetine daq túsirgen bireý tabylsa, onyń basy ketetinin aıtypty. «Sender qylyshtan qorqyp kóje ishseńder, men basymdy kedeıdiń iltıpatyna, onyń alaqandaı dastarqanyna ıip, bergen kójesin súısinip ishtim» depti.

Qazaq shamasy jetse dastarqanyn jupyny etpeýge tyrysqan. Burynǵy ájelerimiz kádeli sybaǵany, kemi bir kesken qazyny, jal-jaıany, un ishinde ustap, synyq qurtyn, bir shaqpaq qantyn, ózge de dámdisin sandyǵynyń túbine saqtaǵan. Ondaǵysy, qonaǵym rıza bolsyn degendik edi. Qonaqty qut, onymen birge qyzyr keledi, urpaǵyma baq qonady dep erekshe baǵalaǵan. Alla Taǵalanyń: «Paıdalanyńdar, ishińder, jeńder. Biraq ysyrap qylmańdar» degen ósıetin buljytpaı oryndaǵan.

Bul kúngi dastarqan – san túrli. Ulttyq taǵamnyń qatary ózgelerdiń barymen tolyqty. Dáýlettilerdiki ústeldiń «qabyrǵasyn» qaıys­tyrady, asta-tók, ishkenniń, jegeniń artta, ishpegeniń aldyńda degendeı. Dastarqan jaıyp shaqyrǵan úıge barý, barmaý jaǵy, kimderdiń bolatyny – ol da úlken másele ekeni jáne bar. Naryqtyń tól balasyndaı orta tap pen qaltasy juqa, qalt-qult etkender ózinshe tirlik jasaıdy. Kópten qalmaıyn, ul-qyzymdy jasyt­pa­ıyn dep nesı kiredi, qal-qadirinshe dastarqan jasaıdy. Artynan sol nesıeni qalaı tóleımin dep júrip, kúıbeńdeýmen kúni ótedi. Bergenshe myrza bolyp, keıin alqymyńnan alatyn bank­terge 5 mıllıon adam qaryz kórinedi.

Bútin qazaqtyń dastarqany men búgingi zamannyń dastarqanyndaǵy bir aıyrmashylyq, ol – keıde jónsiz ysyrapshylyqqa jol beriletini der edik. Dastarqan básekesin qyz­dyrǵan jerde ysyrapshylyq kóp bolyp tur. Toıdy qoıyp, as berip, quran oqytqan kezde, jas-kári demeı astatók dastarqan ja­ıyp, onyń murty buzylmaı qalatyn jaılar bolyp jatady. Osy jerde danyshpan Abaıdyń: «Aqshany adamshylyqpen tabatyn adam az. Biraq adamshylyqpen tapsa da, ony adamshylyqpen jumsamaıtyn adam óte az», degen sózi oıǵa orala beredi. О́mirden ozǵan adamǵa tıetini, bári jetedi dep dastarqanǵa qoıǵan taǵam túri emes, saýatty oqylǵan Quran duǵasy kórinedi.

Endeshe, azat eldiń ulttyq dastarqany degen uǵymdy qalyptastyryp, bul salada halyqtyq qalybymyzdy kórsetsek utylmas edik. Bulaı deýimizge sebep, elimizdiń qalasy men dalasynyń biraz ashanasyn ózge jurt adamdary alyp, dastarqan jaıyp júr. Bizdiń ónimnen jasalǵan sol dastarqandaǵy taǵamǵa kóbimiz tamsana, bas qoıatynymyz bar. Osyndaı úrdisti ulttyq taǵammen qazaq dastarqany degen ataýmen áli de jaınata tússek ózimiz toıǵandy qoıyp, álem jurtynyń nazaryn ózimizge aýda­rar edik. Bul da ultymyzdy tanytýdyń bir joly bolar edi. Qazaqtyń tabıǵı taza taǵamy, as-sýy qazirgideı barys-kelis mol zamanda abyroıymyzdy asyrary anyq.

Súleımen MÁMET,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar