29 Maýsym, 2018

Mektep oqýshylaryn tamaqtandyrý máselesi ózekti

343 ret kórsetildi

Sonymen taǵy bir oqý jylyn aıaqtadyq. Oqýshylar demalysqa shyqty. Úmitin úkilegen túlekter synaq tapsyrýda. 11 jyl alǵan bilimi sarapqa túsip, ata-ana men ustazdardyń, ózderiniń de taban aqy, mańdaı teriniń óteýi tarazylanady. 

Bir jyl ishindegi bilim berýdegi jetistikter men keıbir olqylyqtar, muǵalimderdiń aılyq aqysy, áleýmettik jaǵdaıy alqaly jıynda aıtylyp, qalamgerler qaýymy da, jýrnalıster de oı-pikirlerin bildirip jatty. Oqý jyly aıaqtaldy dep eki-úsh aı arqany keńge salǵanymen, jańa oqý jylynyń máselesi erteń aldan shyqpaı qoımasy anyq. Onyń ústine bıyldan qalǵan «sarqyt» ta az bolmasa kerek. Árıne, keıbir derekter qaǵazda ádemi jazylǵanymen, atqarylý barysynda qıyn túıini, qym-qıǵash jumystary áli de aldan shyǵary anyq. Qazirdiń ózinde birinshi synypqa bala qabyldaýda dabyr-dúbir kóp. Kim balasyn nashar mektepke bergisi keledi?.. Árıne, daryndy oqýshylar bilim alatyn altyn uıada oqytýǵa tyrysady. Kóbiniń zaty qalaı demeı, atyna júgiretini de ras. Nazarbaev zııatkerlik mektebinen basqa jerde bilim baǵdary birdeı, tek pánderdi tereńdetip oqytatyny bolmasa, bárinde de oqýlyq pen standart bir júıege negizdelgen. Jaqsy delinetin lıseı men gımnazııaǵa keler bolsaq, onda dástúrli oqý júıesi zamanaýı bilim berýmen ushtastyrylyp, basshysy da, basqasy da birlikke uıyp, ásirese mekteptiń jany, tiregi sanalatyn ustazdar qaýymy «Bizge jurt balasyn senip tapsyryp otyr. Endeshe sol senimnen shyǵýǵa tıistimiz», deıtin shyn mánindegi mamandyq ıeleri toptastyrylǵan. Olar áleýmettik jaǵdaıyn ekinshi kezekke ysyryp qoıǵan – naǵyz el patrıottary. Iá, ondaı mekteptiń kemi joq, bári túgel, ustazdardyń qaltasy toq deı almasaq kerek. Elimizde muǵalim alatyn aılyqtyń kóp emes ekeni jurtshylyqqa málim. 

Jańa oqý jylyndaǵy taǵy bir problema oqýlyqqa qatysty der edik. Alǵashqy bir-eki aı kóleminde mınıstrlik pen jergilikti jerdegi basshylar arasynda bul biraz kelispeýshilikterge arqaý bolyp jatady. Bul jyl saıyn qaıtalanyp júrgen jaıt. Aǵylshyn tilinde sabaq beretin mamandardy qaıta daıyndaý jumysy júrgizilý ústinde. Oǵan mıllıardtaǵan teńge bólinýde. Tıisti mekemeniń ýájine sensek, bıyl aǵylshyn tilinde bilim berý kádimgideı artatyn kórinedi. Quptaýǵa turarlyq is. Biraq qysqa merzimde daıyndalǵan mamandardyń sapasy qandaı degen kúdik kóńilden keter emes. 
Eń kúrdeli másele, mektepte bilim alyp júrgen qazaq qyzdarynyń kıim úlgisi, naqtylaı tússek, oramal salyp kelý jaıyna qatysty daý-damaı týyndap keledi. Bıyldyń ózinde ondaǵan qyz sońǵy toqsandarda mektep tabaldyryǵyn attaı almady. Mundaı jaǵdaı altyn belgige úmitker oqýshynyń da basynan ótti. Jalpy, qazaq halqy qyzyn ulyndaı erkeletip ósirgen jurt edi. Qutty qonysyna qondyrǵanǵa deıin úkilegen bórik kıgizip, oramal taqqyzbaǵany tarıhtan belgili. Bul sekildi túıitkili bar isterdi balalar demalysta júrgende sheship almasa, kúzde taǵy bas aýrýyna aınalmaı qoımaıdy. 

Mektep ashanasyna qatysty ár alýan pikirler de birazdan beri kóterilip keledi. Ásirese oqýshylarǵa arnalǵan taǵamnyń sapasy men bólinetin qarjy týraly jıi aıtylyp júr. Bul buryn qarapaıym halyqtyń oıy dep kelsek, endi halyq qalaýlylary da ún kótere bastady. Senator Birǵanym Áıtimova «100 teńgege ne ishýge bolady?» deı kelip, «Sońǵy jyldary mektep ashanasynyń máziri kóńil kónshitpeıdi. Talaptarǵa saı emes. Jergilikti bilim basqarmalary tender ótkizerde as máziriniń 100 teńgeden aspaǵanyn qalaıdy. Sonda 100 teńgege ne ázirleýge bolady?» deıdi. Shynynda, kún saıyn órship bara jatqan qymbatshylyq kezinde 100 teńgege ne alýǵa bolady? Bir ǵana mysal, bir ýaqytta 20 teńge turatyn nan qazir 120-130 teńgege jetti. О́zge taǵam túrleriniń de baǵasy qymbattaý ústinde. Tamaq qýatty bolmasa, balanyń oıy men boıy qalaı ósedi? Onsyz da keıbir ul qyzdarymyzdyń dene bitimi qorashtanyp bara jatqany baıqalady. Osy kúni el ıgiligine delinetin jumystyń oryndalýy tenderge telingen. Tender degenimiz – naryq talabyna saı, az aqshamen kóp jumys tyndyrý kerekke saıady. Mektep ashanasynyń mázirin daıyndaıtyndar bala kóńilin az aqshamen rıza ete ala ma? «Bárin qatyramyn» dep tenderde jeńip shyǵyp, odan keıingi jerde sapasyz ónimnen tatymsyz tamaq ázirlese, ol keıde oqýshylardyń ýlanyp qalýyna aparsa – muny aldyn ala oılastyrý kerek sekildi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasyndaǵy: «... biz bilimge bólinetin bıýdjet shyǵystarynyń úlesi jóninen álemdegi eń aldyńǵy qatarly elderdiń sanatyna qosylyp otyrmyz. ...Jastarymyz basymdyq beretin mejelerdiń qatarynda bilim árdaıym birinshi orynda turýy shart. Sebebi qundylyqtar júıesinde bilimdi bárinen bıik qoıatyn ult qana tabysqa jetedi», degen sózderin buljytpaı oryndasaq, qane. 

Jalpy, mektep ashanasyna qyzmet kórse­te­tin adam urpaq taǵdyryn bıznesten joǵary qoıa ma, álde tabys tabýdyń jolynda júr me, degendi este ustaý kerek-aq. Osy arada, keıbir óńir men qalada ár balaǵa bólinetin aqshaǵa kelsek, Astanada 1 men 4-synyp oqýshylary 320 teńgege tegin tamaq ishedi eken. 5-11-synyp oqýshylarynyń arasynda, tek áleýmettik jaǵdaıy tómenderge ǵana jaǵdaı jasalǵan. Al óńirlerge kelsek, keıbir oblystar tegin tamaq berýdi toqtatqan. Al tamaq beretin jerler 170 – 230 teńge kóleminde ár balanyń jas shamasyna qaraı qarastyrý ústinde eken. Qalaı desek te, mektep ashanasynyń máselesin bir júıege keltirý ýaqyt talaby bolyp tur. Basty maqsat – urpaqtyń densaýlyǵy bolýy tıis. 

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar