Aımaqtar • 27 Qyrkúıek, 2018

Tarazda Shyńǵys Aıtmatovtyń mereıtoıy toılandy

702 ret kórsetildi

Áıgili jazýshy, qyrǵyz halqynyń uly perzenti Shyńǵys Aıtmatovtyń týǵanyna bıyl 90 jyl tolyp otyr. Ataqty qalamgerdiń shyǵarmalary álemniń kóptegen tilderine aýdarylyp, basyldy.

Jazýshy óz shyǵarmalarynda qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq taǵdyrdy jyrlap, qazaq dalasynda ótken kóptegen oqıǵalardy sıpattaıdy. Sonyń ishinde Shyńǵys Aıtmatov úshin Jambyl óńiriniń orny bólek. Kezinde Lýgovoı mal dárigerlik tehnıkýmynda bilim alǵan jazýshy óz estelikterinde Áýlıeata óńirin erekshe iltıpatpen eske alady.

Shyńǵys Aıtmatovtyń mereıtoıyna oraı kórshi Qyrǵyz elinen Qyrǵyzstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi, jazýshy Sultan Raev bastaǵan azamattar Jambyl óńirine keldi. Qurmetti qonaqtardy Taraz qalasynyń shyǵys qaqpasynan Jambyl oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Dúısenáli Byqybaev bastaǵan óner ujymy qazaqy saltpen qarsy aldy. Meımandarǵa jergilikti azamattar Áýlıeata jeriniń dámin usynyp, qurmet kórsetti.

Osy kúni Jambyl oblystyq orys drama teatrynda atalǵan teatr akterleriniń qatysýymen Sultan Raevtyń Shyńǵys Aıtmatovtyń «Ǵasyrdan da uzaq kún» romanynyń ınssenırovkasy negizinde jazylǵan «Naıman ana» naqyldama dramasy qoıyldy. Dramanyń qoıýshy-rejısseri Qyrǵyz Respýblıkasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Sh.Aıtmatov atyndaǵy Jastar syılyǵynyń ıegeri, Halyqaralyq «Jańa kıno» kınofestıvalindegi «Azamattyq erligi úshin» nomınasııasynyń dıplomanty Nurlan Ábdiqadyrov jáne qoıýshy-sýretshi Rahat Saparalıeva. Atalǵan dramany Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary Erqanat Manjýov, oblystyq jáne qalalyq ákimdikterdiń ókilderi men tarazdyq qalyń kópshilik arnaıy kelip tamashalady. Bul kúni zalda ıne shanshar orynnyń bolmaýynan da Jambyl jurtshylyǵynyń zańǵar jazýshyǵa degen qurmetin kórýge bolǵandaı edi.

 Jazýshynyń mindeti adam tabıǵatyn ashyp kórsetý, zaman beınesin boıamasyz beıneleý, adamzat úshin apatty nárseni eskertý desek, Shyńǵys Aıtmatov «Naıman ana» shyǵarmasynda adamzat úshin eń aýyr qasiret máńgúrttikti beıneledi. Jalpy, máńgúrttik túrki kezeńinde qaraqytaılardyń tutqynǵa jasaǵan áreketi bolyp esepteledi. Esinen aıyrylǵan, aqylsyz máńgúrt qaıdan shyqqanyn, óziniń kim ekenin bilmeıdi. Ol óz qojaıynynyń sózinen basqa eshkimdi de tyńdamaıdy. Máselen bul shyǵarmada Dónenbaıdyń uly Jolaman máńgúrtke aınalady. Al Naıman ana óz ulyn taýyp, úıine qaıtarǵysy kelgenimen, ol anasyn tanymaǵandyqtan óz eline barmaıdy. Tipti sol máńgúrt qojaıyndarynyń «ol seniń basyńdaǵy kepeshti sheshýge keldi» degen jalǵan sózine bola óz anasyn óltiredi.

Bul qoıylymda Shyńǵys Aıtmatov shyǵarmasynyń ón boıyndaǵy osynaý adamzattyq tragedııa aıqyn ańǵarylyp turdy. Sahnany silkindirgen drama shóleıttegi Orta Azııanyń totalıtarlyq eldimekeni, temir jol boıyndaǵy tirshilikti sıpattaýdan bastaldy. Sonymen qatar, shyǵarmadaǵy Borandy beket, Saryózek, el, mıfologııalyq keńistik, Jer planetasy men onyń tóńiregindegi aǵash sııaqty birneshe keńistikter qoıylym qýatyn arttyra tústi. Sonymen qatar, sahnadaǵy eki jaǵy da tikenekti symmen qorshalǵan, adamzatqa beımálim mıfologııalyq álemniń kórinisi de kópshilikti tańdandyrdy deýge bolady.  Onyń bir jaǵynda Uly ǵylym men bilimniń Uly ustazy bolsa, ekinshi jaǵynda ata-baba zańyn ustana otyryp kúneltýge tyrysyp júrgen adamzat bar. Sahnada ejelgi halyqty túp-tamyrymen joıý maqsatynda Saryózek dalasyna aýyz salǵan jýanjýan (qaraqytaı) taıpasynyń tutqyndardy adam tózgisiz azaptaýy ashyq beınelengen. Soǵystyń zardabyna qaramaı, máńgúrt ulyn qutqarý úshin jaýdyń dalasyna aıaq basqan ananyń balaǵa degen mahabbaty kórermendi beı-jaı qaldyrmady. Adamdyq qasıet pen pasyq oıdyń arpalysyna qurylǵan bul drama rejısserdiń tosyn sheshimderimen erekshelenip, akterlerdiń oınaý sheberlikterimen ushtasyp jatty. Naıman ana rólin somdaǵan Galına Sokolovanyń ónerine halyq tánti boldy. Al dramanyń mazmunyn arttyrǵan Evgenıı Orlovtyń somdaýyndaǵy Edige beınesin naǵyz óner sheberligi deýge de bolatyndaı. Sonymen qatar, sahnada óner kórsetken Beknazar Izbasarov, Danııar Kenjebekov, Tımýr Romanıýk, Sanjar Botbaıbek, Marına Prosalovıch, Elmıra Aqqulıeva, Nuǵaısha Ibadildaeva, Ádilet Qulmyrzaev, Elena Kozachenko sııaqty ónerpazdardyń da ónerine kópshilik súısindi.

Qoıylym bitken soń sahnaǵa Dúısenáli Byqybaev shyǵyp, Sultan Raev bastaǵan aıyr qalpaqty aǵaıyndarǵa alǵysyn bildirdi. Qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq jazýshynyń mereıtoıymen kópshilikti quttyqtap, halqymyzdyń jón-joralǵysymen qurmetti qonaqtarǵa syı-sııapat kórsetti. Jambyl jerinde sahnalanǵan drama týraly, jalpy qazaq halqy týraly Qyrǵyz Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi, jazýshy Sultan Raev óz oıymen bólisti. «Qasıetti Naıman ana beınesi óz ultynyń temirqazyǵy. Shyńǵys Aıtmatovtyń «Ǵasyrdan da uzaq kún» romanynyń ınssenırovkasy 1998 jyly jazylyp, Bishkek qalasyndaǵy «Tuńǵysh» teatrynda qoıyldy. Bul shyǵarmaǵa Shyńǵys aǵamyzdyń ózi joǵary baǵasyn bergen bolatyn. Men Shyńǵys aǵamyzdyń janynda kóp júrdim. Qazaqtyń darhandyǵy, keńpeıildigi jaıly kóp estidim. Ol kisi negizinen qazaq pen qyrǵyzǵa ortaq tulǵa. О́z shyǵarmalarynda da qazaq dalasy týraly tebirene tolǵaıdy. Al Lýgovoı maldárigerlik tehnıkýmynda oqyǵan sátterindegi estelikteriniń ózi bir tóbe. Kezinde qazaq Jambyl Jabaev pen qyrǵyz Toqtaǵul Satylǵanovtyń dostyǵy keremet bolǵan. Kenen Ázirbaev atamyz da qyrǵyz jerine jıi kelip turǵan. Sondyqtan da qazaq pen qyrǵyz halqynyń dostyǵyn biz joǵary baǵalaımyz», deıdi jazýshy.

Shyńǵys Aıtmatovtyń «Shoq juldyzdardyń ishinde alǵash tanysqan adamym – qazaq halqynyń uly perzenti, kúlli álem moıyndaǵan jazýshy Muhtar Áýezov bolatyn» degen sózinen-aq onyń qazaqqa degen qaltqysyz qurmetin kórýge bolady. Al «Men Jambyl jaıynda jar sala oı tolǵaǵym keledi» degen júrekjardy sózi halqymyzdyń mártebesin arttyrǵan asyl sóz. Sondyqtan da qazaq pen qyrǵyz barda Shyńǵys Aıtmatovtyń aty máńgi óshpeıdi deýge bolady.

Hamıt ESAMAN,

«Egemen Qazaqstan»

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Revaksınasııa kimniń esebinen júrgiziledi?

Koronavırýs • Búgin, 12:37

Almatyda eki adam esirtkimen ustaldy

Oqıǵa • Búgin, 12:28

Elimizde kedeılik 9 ese tómendedi

Qoǵam • Búgin, 12:08

Aldaǵy úsh táýlikte kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:55

Facebook ataýyn ózgertedi

Álem • Búgin, 10:15

Almatyda qutqarýshylarǵa alleıa ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:00

2228 adam koronavırýstan emdelip shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Búgingi valıýta baǵamy qandaı?

Qarjy • Búgin, 09:28

20 qazanǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:11

Qalalardy qalyń tuman basyp tur

Aımaqtar • Búgin, 09:07

Iаsaýı murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 09:05

Sımfonııalar saltanaty

О́ner • Búgin, 09:04

«Qaırat» chempıondyqtan qur qaldy

Fýtbol • Búgin, 09:02

Qalamgerler qaýyshýy

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Pikirsaıys jeńimpazdary anyqtaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:55

Bas júlde ekeý boldy

Teatr • Búgin, 08:51

Mádenı dostyqty dáriptedi

О́ner • Búgin, 08:50

Jel elektr stansasy salynýda

Aımaqtar • Búgin, 08:48

«Batagóı» baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:46

Jańa sport kesheni ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Tekeliniń granıti: tas ta tabys kózi

Aımaqtar • Búgin, 08:44

Iri ınvestorlar ilkimdi is bastaýynda

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Aqtóbege «jeti oıynshyq» keldi

Qoǵam • Búgin, 08:38

Aýǵanstanǵa qaıtadan un sata bastady

Ekonomıka • Búgin, 08:32

Aýyldy damytýǵa basymdyq berilýde

Saıasat • Búgin, 08:18

Keńeske múshelikke saılandy

Saıasat • Búgin, 08:15

О́rkenıet ózegi – Ulyq ulys

Tarıh • Búgin, 00:35

Uqsas jańalyqtar