Tárbıe • 07 Qarasha, 2018

Myń shaqyrymdyq jol alǵashqy qadamnan bastalady

536 ret kórsetildi

...Nebári bes jasar Meı­ram­bektiń sol bir kúngi kór­gen qııanat-qııameti, kúsh­tiniń ál­sizdiń aldyndaǵy álim­jet­tigi – onyń quı­taqan­daı jú­regine ǵana emes, búkil ómi­rine silkinis, keý­desine ja­nartaýdyń jylt etken shoǵyn tastaǵanyn ol kezde bile qoımaǵan shyǵar...

Onda olar Alataýdyń baý­raıy, Úshqońyrdyń etegine kólbeı ornalasqan Shamalǵan aýylynda turatyn. Búbish apa Meırambegi eki jasqa tol­ǵanda arqa súıer otaǵa­sy­­nan aıyrylyp, artynda úıel­meli-súıelmeli úsh uly­men ańyrap qalady. Shamal­ǵannan kúnkóris qamymen Al­maty oblysy, Jambyl aýdany, Úńgirtas sovhozynyń Aqdala bólimshesine kóship kel­genimen, jesirliktiń, je­tim­diktiń qıyndyǵy bul otbasyn aınalyp óte qoımaıdy. Shıetteı bala-shaǵa eken, joq­­­shylyq kórip otyr ǵoı dep, qol ushyn bergender de, je­sir, jetimekter dep men­sin­beı, muryn shúıirip qyr kór­setkender de boldy-aý. 

Mal baqqan adam biledi, qoı­dy kóktemde qyryqqannan keıin kúpkige túsiredi. Sodan aýyldaǵy bar maldy kúpkige aı­daýdy Búbishke tapsyrady. Ol kúpkińiz aýyldan on bes shaqyrymdaı. Álimjettik emes pe, nebári bes-aq qoıy bo­la tura, árqaısysynda elý shaq­tydaı qoıy bar aýyldas­tary bes júz basqa jýyq bir otar qoıdy aldyna sal­­syn. Tek jany ashyǵan kór­­shisi ǵana kóterem esegin beredi. Qaıtsin, balalary qoıdy jaıaý jalpylap aıdap aparǵany óz aldyna, qıyn­dyqtyń kókesin sodan keıin kórsin. Anasy esekpen bir jaǵynda júrgenimen, jan-jaqqa jamyraǵan qoıdy jınap, aıdaýda Meırambektiń esi ketedi. Ketpeı qaıtsin, kún­­niń ystyǵy, shól qys­qa­­ny bar, bir kúnde otyz sha­qyrymdaı júrý bes jasar ba­lanyń silesin qatyrady. Zoryqqany sonsha, úıge ke­le­simen ystyǵy kóterilip, esi­­­nen tanyp qulap túsedi... 

Aıta berseń mundaı qıyn jaǵ­daılar olardyń basynan kóptep ótken. Jolbarys óz jarasyn ózi jalap jazatyny sııaqty baıǵus ana taǵdyryna nalyp, momyndyǵynan tepe­rish-qaqpaılar kórip, sher she­men kókiregi ýdaı ashyǵan shaǵynda, pysyldap uıyqtap jatqan qulynshaqtaryna qa­rap, «osy altyndarym aman bol­sa, áli-aq erjetip, biz de adam qataryna qosylarmyz» de­gen úmit otyna jylynatyn. 

Meırambek on jyldyqty ın­­ternatta jatyp, oqyp bi­tirdi. Onda da úıge kelse kı­­­noǵa baryp, láńgi teýip, ve­lo­sıped minip, ákesi shashy­nan sıpap, mańdaıynan ıis­keıtindeı, bolmasa basqa ba­la­lar sııaqty «papalap» erkeleıtindeı jaǵdaı bol­ǵan joq. Býyny bekip, topshysy qataıǵan shaǵynda Meı­rambek óz taǵdyry tek­ ózi­niń qolynda ekenin tú­si­ne­di. Tulparlyǵy taı kezinen bilingen bala kúshpen qýatty qaı­sarlyǵynan alady. En­di tek bilimmen dostasý qajet­tigin tastúıin túısinedi. Mek­­tep­­ti bitirgen soń tek áý­let­tegi, aýyldaǵy emes, qo­ǵam­daǵy ádiletsizdikke, ozbyr­lyqqa qarsy shyǵatyn, sony ádil sheshetin qyzmette bolsam dep armandap, zańgerlik mamandyqqa túsýdi maqsat etip qoıady. Ol úshin senetin «kó­kesi», «aqshasy» joq, tek mek­tepti altyn medalǵa bi­tirý. 

«Jaı muǵalim habarlaıdy, jaqsy muǵalim kórsetedi, uly muǵalim shabyttandyra­dy», degen qaǵylez, zerek ba­­­­la­nyń bolashaǵynan úmit kút­ken sol kezdegi Úńgirtas mek­tep-ınternatynyń meń­gerýshisi Jalǵasbaı aǵaıy ba­­lanyń betin qaqpaı, qaıta qa­nattandyryp otyrdy. Ba­lań jigit degenine jetip, mek­tepti altyn medalǵa bi­tir­genmen, aldynan taǵy da ádiletsizdik shyqsyn. QazMÝ-dyń zań fakýltetine tap­syrǵanymen, bir sabaqtan tórt qoıyp, konkýrstan ót­­peı­di. О́zinen tómen ba­ǵa alǵan úmitkerlerdiń jo­ly bolǵanyn kórgendegi al­qymǵa tyǵylǵan óksigin aıt­pańyz. Biraq, ózine senimdi jigit taýy shaǵylǵanmen, al­ǵa umtylyp aýyldaǵy plem­zaýyt­qa jumysshy bolyp kiredi. Áskerden kelgen soń Tal­­dyqorǵandaǵy zań tehnıkýmyn qyzyl dıplomǵa bi­tirse de, alǵan betinen qaıt­paı­tyn qaısar jigit armanyna satqyndyq jasamaı, tek be­­sinshi ret barǵanda QazMÝ-dyń­ zań fakýltetine oqýǵa tú­sedi. 

– О́mirde qıynshylyq kó­rip, jalǵyz sheshemizdiń etegi­nen ustadyq, – dep anasyn es­ke alady búginde alpysty al­qymdaǵan jigit aǵa­sy. – Biz­de tek «ákemizden jas­­taı qal­sa da, kúıeýge shyq­paı barlyq ómirin balalaryna arnaǵan ana­myzdyń aıt­qan sózin, bergen tárbıesin aqtaıyq» degen oı boldy. Ananyń meıirimi ól­­sheý­ge kelgen be. Álemniń ja­ry­ǵyn syılaǵan anasyna degen qurmeti, mahabbaty Meı­ram­bekte bir sát úzilgen emes. Bir ókinishi, áttegen-aıy – ómir­­den erterek ketkeni. 

Meırambek zańgerlik eń­bek jolyn Almaty oblysy Qas­keleń aýdandyq halyq sotynda sot oryndaýshysynan bastap, onda on jyl isteıdi. 1994 jyly Almaty Kólik pro­kýratýrasynda stajerden bas­tap, Bas prokýratýra­da, Ádilet mınıstrliginde, sot salasynda da ártúrli deńgeı­degi qyzmetter atqarady. Bú­ginde Almaty oblysy so­ty­­­nyń tóraǵasy. «Myń sha­qy­rymdyq jol – alǵashqy qadamnan bastalady» deıdi qytaı oıshyly Lao Szy. Meı­rambek osy óz bıigine qa­­dam­dap, árbir salanyń bar­lyq baspaldaǵynan ótip jetti. О́ıtkeni, ony ómir­diń yzǵarly qara sýyǵy qa­taıtty. Ol kez kelgen jeńis qıyndyqsyz kelmeıtinin túısindi. «Je­tek­­tep salǵan tazy túlki al­mas». О́z bilimi, talpynysy men talanty, ynta-jigeri, qaı­sarlyǵy, jankeshti eńbegi ony tórge shyǵardy. Dúnıede sat­paıtyn bir nárse bolsa, ol – ma­mandyq, oǵan adaldyq eke­nin bildi. 

Qaı zamanda da bı bolý, bılik aıtý ońaı bolmaǵan. Eger «Búgingi sýdıa qandaı bas­­ty qasıetterimen erek­shelenýi kerek, úlgili sot qan­­­­daı bolýy kerek» degen saýal qoıar bolsaq, bir Meı­rambektiń boıyndaǵy bol­mys-bitiminen, kúndelikti ózin ózi damytyp otyratyn daıyndyǵynan, bilim-bi­lik­tiliginen bekemdep jaýap ta­­­­basyz. Árıne úlgili sot – úl­­­gili sýdıadan shyǵady. Ol­ qaı ýaqytta úlgili bolady,­ onyń sheshimderi zańnyń talaptaryna saı bolǵanda, úkimderi buzylmaǵanda. Son­daı-aq sýdıanyń jeke ba­synyń qasıetine, oı órisine de kóp baılanysty. О́mirde kó­rip júrgenimizdeı, túrli dárejedegi sýdıalar bar. She­­shimdi jaý shapqandaı sýdy­ratyp oqyp shyǵatyndar da kezdesip qalady. Al Má­keń bolsa ár istiń baıany­na,­­ sheshimine qaraı óz mi­nez­-qulqyn rettep otyra­dy. О́ıtkeni shyndyq – kóp,­ aqıqat – jalǵyz. Ásire­se al­dynda baskeser, qaty­gez ja­ýyzdy, lańkesti kórgen­de sesimen, aıbarymen tuı­ǵyn­daı túıilip, sastyrady. Demek, tórelik aıtyp, adam taǵdyryn, ómirin sheship otyr­ǵan qazynyń, bıdiń óziniń de júrse – júrisi, sóılese – sózi myǵym bolǵany abzal. Birde Alataýyna tartqan minezine sa­lady. Keıde eshkim kótere ber­meıtin kesek minezimen týra tartyp, týra sóılep, bir­de qatty, birde jumsaq aı­tatyny bar. 

On jyldan astam sotqa tórelik jasaǵan basshynyń qarym-qabiletiniń bederlene tú­setin tusy – onyń utqyrly uıym­dastyrýshylyǵynda. Ju­­mysqa kiriskende ja­py­­ryp isteıtin eren qaıratty­ly­­ǵy,­ suń­ǵylalyǵy – qyzmet­ker­le­riniń qaısysynyń qo­ly­nan qandaı is keletinin, daıyn­dyǵyn, izdengishtigin, adam­gershiliginiń qaı deń­geıde ekendigin ishki barome­tri­men sezinip otyrýǵa kómek­tesedi.

Eń bastysy – mektepti qa­­zaqsha bitirse de, eki tilge bir­deı jorǵalyǵy. Qaı til­ge salsań da urshyqtyń ji­bin tar­qatqandaı. Al sheshen­digi óz aldyna. Maqaldap, ta­­ýyp sóıleıtin aýzy dýaly, sózi ýáli sheshen bı­ler­ Meırambekteı-aq bol­ǵan shyǵar. «Oqymasa – oı toqyraıdy» degen,­ kitap­ty ómirlik serigi et­keni – ózi­ne qazynany, jan­ azy­ǵyn ki­­­tap­­tan tabady,­ aqyl­dyń ke­nin sodan izdeıdi. Son­dyq­tan da shyǵar, sózge degen qurmeti joǵary, ási­rese sáý­leli sózge. Sony ás­pet­tep­ jınap, áspettep jet­kizedi. Ol jaǵynan rýhanı­ baı adam. Oǵan qosa fe­mı­­danyń tarlany, zań ǵy­lym­­darynyń doktory, professor M.Taımerdenovtiń sa­raptamalyq oı-tolǵamdary jáne praktıkalyq tájirı­be­siniń úsh ǵylymı kita­bynda aıqyn kórinis tabýy, medıasııalyq bıler­ so­ty konsepsııalyq zert­te­­me­­leriniń negizin qalaý­shylardyń biri bolýy, son­daı-aq sot tóreliginiń kó­keıkesti taqyrybyna júz­degen ǵylymı maqalasy, us­­­­­taz­dyqqa da ýaqyt taýyp, Tal­­­dyqorǵandaǵy Jetisý mem­­lekettik ýnıversıtetiniń zań fakýltetinde dáris oqýy – búgingi jańashyl, saýatty za­manaýı sýdıanyń bolmysyn asha túsedi. 

3-dárejeli memlekettik ádi­let keńesshisi, ómirlik us­­­ta­zy Bolat Sembın aǵa­myz­dyń: «Meırambek sa­ýat­­ty zańger ǵana emes, ha­lyq­­aralyq dárejedegi sot jú­ıe­­sin qurýdaǵy, óziniń pi­kiri bar bilikti qoǵam qaı­rat­keri. О́mirge degen talpynysy, erin­beı eńbektenýi ǵylymda da jańalyqtar ashýǵa múm­kindik berdi. Buǵan ózim kýá bol­­ǵan doktorlyq dıssertasııasyn qorǵaǵanda otandyq, eýro­palyq ǵalym­dardyń aıt­qan pikirleri to­lyq dálel», deýi kóp jaıt­ty ań­ǵartsa kerek. 

Uzaq jyldar osy sala­da qyzmette bolǵandaǵy taǵ­dyr­dyń tartqan syıy shyǵar, jaq­­sy adamdarǵa kezikti. «О́z oıy, óz pikiri bar bala eken, mynadan birdeńe shyǵady» dep ilip alǵan aǵalarynyń jaqsylyǵyn, jaryǵyn kóp kórdi. Búginde dos-aǵalary Bolat Sembın, Ońlasyn Ju­ma­bekov, Marat Nurbekov, Bek­tas Beknazarov, Qaırat Mámı, Igor Rogov, Georgıı Kım esimin qurmetpen atasa, «aǵasy bardyń jaǵasy bar» degen, óziniń aǵalyq tár­bıesin, qamqorlyǵyn kór­setip, qanatynyń astyna alǵan Bolat Ábishulyna, Petr Prokovevıchke asqan yqy­lasyn bildirip, solarǵa bir rahmetin jetkizýdi azamat­tyq, baýyrlyq paryzy sanaıdy. 

Búginde Meırambek óz­ otba­synyń ǵana emes, Taı­merde­novter áýletiniń oq ót­­pes qorǵany, jel ótpes or­­many. Úlken baýyrlary Se­rik pen marqum Qaırattyń jar jaǵyna pana, kún jaǵyna saıa boldy. 35 jyl birge qol ustasyp kele jatqan qudaı qos­qan qosaǵy Kúláshi osy áý­letke altyn bosaǵa bolyp bekip, baǵyn da, saǵyn da­ kótere bildi. Kórikti qyz, maqtan tutar úsh ul ákeldi. Anasynan keıingi eń jaqyn adamy, tileýlesi, tileýqory bola bilip, atqa mingen aza­matynyń abyroıyn, parasatyn bıiktetýge kúsh saldy. 

Sýdıa bolý bar da, sýdıa bolyp qalý bar. Otyz jylǵa jýyq ómirin osy salaǵa arnap, irgeli tájirıbe jınaqtap, ony ǵylymmen ushtastyryp, óz­ mamandyǵynyń bıigine shyqqan bolmysy bólek bolat minezdi jan búginde aqyryn jú­rip, anyq basady. Onyń kóp jylǵy ádilet, sot jáne qu­qyq qorǵaý júıesindegi qajyrly eńbegi «Parasat» ordenimen, «Qurmetti sýdıa» ataǵymen, kóptegen medaldarmen atap ótildi. Quqyqtyq memleket qurý jolyndaǵy qazaq zańgerleriniń, bı-sý­dıa­­­larynyń ishindegi tegeý­rindi, tuǵyrly tulǵa­syna, ny­­sanaly júırigine aınalǵan bú­gingi bizdiń keıipkerimiz Meırambek Taımerdenov ómir­ mektebin de, zańdy da áli oqyp, toqyp keledi... 

Gúlzeınep SÁDIRQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

PIK pen MIB-tiń «shaıqasy»

Qazaqstan • Keshe

Plastık qaptamanyń álegi

Ekologııa • Keshe

Kólikqumarlarǵa arnaldy

Ekonomıka • Keshe

Qymbat em-dom qoljetimdi

Medısına • Keshe

О́lke táji – О́leńti

Aımaqtar • Keshe

Aqshoqyda arqar atqan...

Aımaqtar • Keshe

Jastarǵa janashyr joba

Qoǵam • Keshe

Týrıster qyzyǵatyn ólke

Týrızm • Keshe

Uqsas jańalyqtar