Suhbat • 14 Mamyr, 2019

Gózel Quljabaeva: Kógaldandyrý isine bólingen qarjy tıimsiz jumsalady

Qalany kórkeıte túsýdiń bir tetigi – talǵammen júrgizilgen kógaldandyrý isi. Eger bul sharýa tıimdi uıymdastyrylsa, megapolıstiń mıllıondaǵan qarajaty únemdeletini anyq. Aryqtardy arnasyna buryp, taqyr jerdegi týǵan aýylyn adam tanymastaı ózgertken Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń qurmetti professory Gózel Quljabaevany áńgimege tartqan edik. Kásipker tórt jyl buryn Almaty oblysy Kerbulaq aýdanynyń Basshı aýylynda elimizdegi alǵashqy taqyryptyq «Abaı baǵyn» otyrǵyzdy. Basshıge barǵanymyzda, búkil Qazaqstannyń kóbelegi Quljabaevanyń aýylyna ushyp barǵandaı áser qaldyrǵan-dy. Búginde onyń demeýshiligimen bul óńirde 2 gektar jerde qaraǵaıly baq, 7 gektarda kókterek ormany, halyq ártisi Nurǵalı Núsipjanovtyń qurmetine otyrǵyzylǵan 5 gektar alma baǵy, 10 gektarda «Batyr analar» saıabaǵy qosa jaıqalyp tur. Aýyldyń mektepteri botanıkalyq baqqa aınaldy.

Aınash ESALI

– Gózel Álipbekqyzy, quzyrly mekemeler júrgizetin kógaldandyrý jumysyna bólinetin qarjynyń kóp jaǵdaıda tıimsiz jumsalatynyn aıtyp júrsiz. Mine, taǵy da kóktem shyqty, kóshet egý jumystary bastaldy...

– Qalada kógaldandyrý isi júrmeı jatyr dep aıtýǵa bolmas. Biraz jumys atqarylýda. Alaıda meni qynjyltatyny, onyń keıde tym tıimsiz júrgiziletini. Qala isine kılige berýge mende mursha da joq. Biraq kózge kórinip turǵan qatelikterdi kórgende, aıtpaı tura almaısyń. Kezinde Almatydaǵy ál-Farabı dańǵyly plastmassadan jasalǵan gúldermen bezendirilgeni durys emestigin aıttyq. Ekinshiden, Almatydaı shahardy jasandy gúldermen sándeý adamǵa estetıkalyq áser syılamaıdy. Máselen, osy kúnderi ál-Farabı dańǵylyna kashtan aǵashtary, ıaǵnı attalshyn otyrǵyzylyp jatyr. О́te ádemi aǵash, biraq erteń onyń jańǵaqtary men japyraqtary kóshege túsedi, eziledi. Jyldam júrip kele jatqan kólikterdiń áınegine soǵylady. Bul ońasha, shetke otyrǵyzylatyn aǵash qoı. Bul dańǵyldyń boıynda jaqsy talǵammen kóshet egilgen jerler de bar. Mysaly, Seıfýllın dańǵylymen shektesetin tusynan bastap Nazarbaev dańǵylyna deıin sary jáne qyzyl bóriqaraqat (barbarıs) otyrǵyzylǵan. Biraq az. Kóshelerge qolǵa túskenin aralastyryp, toǵaı sııaqty egýdiń qajeti qansha edi?!

– Shyrsha, qaraǵaılar da otyrǵyzylyp jatyr ǵoı?

– Arasy tym jaqyn. Qaraǵaıdyń arasyna 6 metr qaldyryp otyrǵyzsań da, ósken soń birine-biri kedergi keltiredi. Onyń ústine ál-Farabı dańǵylynyń dál ústinen joǵary kerneýli sym ótip jatyr, qazirdiń ózinde aǵashtardyń basy symǵa tıer-tımes bolyp tur. Bul qaraǵaılardyń túbinen kúndiz-túni mashına aǵylyp jatady, erteń-aq tómen jaǵy typ-tıpyl bolady. Qýrap qalýy ábden yqtımal. Nemese, óse kele joldy jabady.

Tender degen bále boldy... Kógaldandyrý isi kirpishin qalaı beretin qurylys emes. О́z mamandary aınalysý kerek. Kishkentaı bala da ómir boıy besikte jatpaıdy, eseıedi, úlken kereýet kerek. Aǵashtar da sol sııaqty. Mundaı kóshelerdiń boıyna kópjyldyq, jaz boıy gúldeıtin alasa butalar, raýshan gúlder, ıtmuryn, forzısııa otyrǵyzylǵany durys.

Áıtpese egilgen aǵash qýraıdy, ne qaıta kóshirip jatady. Mundaı jaǵdaı jıi qaıtalanady. Sodan «aıtqannyń aýzy jaman, jylaǵannyń kózi jaman» bolyp shyǵa keledi. 20 jyl boıy úzdiksiz kógaldandyrý isimen aınalysyp kele jatqan soń, kózge uryp turǵan kemshilikterge beıjaı qaraı almaısyń.

– Qalany kógaldandyrý isine qatysty qoǵamdyq keńes qurý kerek dep júrsiz...

– Qalalyq bılikke jaltaqtamaıtyn balamaly uıym kerek. Kezinde osyndaı uıym qurylsa, qosylaıyn dep suranǵanmyn. О́ıtkeni bilgenimmen, qatelikterimmen, tájirıbemmen bóliskim keldi. Kózge uryp turǵan kemshilikterge kúızelgen kezderim kóp boldy. Bizde áli de kógaldandyrý mádenıeti damymaǵan. Keıde qalamyzǵa kelgen sheteldik qonaqtardan uıalasyń. Osy qaladaǵy ortalyq kóshelerdiń boıynda plastık ydystarǵa birjyldyq gúlder egiledi. Ne qadasań da kókteıtin Almaty úshin bul tıimsiz. Germanııa sııaqty dáýletti memleketterdiń ózi olaı istemeıdi. Asfalttalǵan jer, tastyń ústi bolmasa, olar ydysqa gúl otyrǵyzbaıdy. Tipti shyrshany ydysqa egip qoıady. Vertıkaldy kógaldandyrý isinde qanshama qatelikter ketip jatyr.

Byltyrǵa deıin Abaı, ál-Farabı dańǵylyna egilgen júzdegen, myńdaǵan plastmassa ydystardaǵy gúlder óte úlken shyǵyn. Ony keptelispen jaǵalasyp júrip, qaıta-qaıta sýarý qajet, jyl saıyn jańadan otyrǵyzý kerek. Júzdegen adamdar ony egedi, kútip-baptaıdy. Sol plastmassalardyń astynda daıyn jer tur ǵoı. Soǵan nege gúldeıtin, sándi butalar, jyl ótken saıyn japyraǵy jaıqala túsetin kópjyldyq gúlderdi otyrǵyzbasqa?! Almatynyń topyraǵy qunarly.

– Álemniń ár túkpirindegi gúlder jármeńkesinen túrli kóshet, gúl tuqymdaryn tasyp júrsiz. Eger ózińiz osy qalanyń kógaldandyrý salasynyń basshysy bolsańyz, qandaı aǵash eger edińiz?

– Men basshy bolsam óıter edim, búıter edim degim joq. Biraq kózge uryp turǵan, shyǵynǵa batyryp jatqan, nátıjesi kóńil kónshitpeıtin kemshilikterdi óz basymnan ótkergenmen salystyramyn. Mysaly, Rozybaqıev kóshesiniń boıyna qyzyl japyraqty úıeńki, akasııa aǵashtaryn aralastyryp ekti. Bul álem-jálem kıingen adam sııaqty áser qaldyrady. Negizinen qyzyl japyraqty úıeńkini toptap ekse jaqsy ósedi jáne ádemi kórinedi. Sol sııaqty Kóktóbeniń tómengi bókterine túrli gúldeıtin butalar otyrǵyzyldy. Talǵam joq, alabajaq kórinedi. Gúldeýi de ártúrli, qyrqylýy da ártúrli, biri gúldeıdi, biri gúldemeıdi. Toptap, kózge kórinetindeı tústerdi úılestirip, landshaftyq dızaınmen ekkende týrısterdiń de kóńilinen shyǵar edi.

Mysaly Rozybaqıev pen Gagarın qıylysyndaǵy alaqandaı jerge qaraǵaı men talshyn óte jıi, qatar otyrǵyzyldy. Talshyn ósip, qazir qaraǵaıdy jaýyp qaldy.

Buryn men betonnan úlken tasbaqa quıdyryp, sony balalar oınaıtyn alańǵa ishine qum toltyryp qoımaqshy bolǵanmyn. Qarap tursam, balalar betonǵa betin jaraqattap alatyn túri bar. Sodan onyń ishine ydystardaǵy gúlderdi salyp, syrtqa qoıǵyzǵanmyn. Qazir qala sol tasbaqalardy kóshirip, ishine shyraıgúlder (petýnıa) otyrǵyzypty. Qalanyń kógaldandyrý isi bizdiń temir órmekshilerdi qaıtalap, ústine taǵy da sol shyraıgúldi ekti. Bul sýyq kórinetin jándikter, oǵan topyraqqa órmelep ósetin jataǵan sedýmdar otyrǵyzǵanda ǵana áserli kórinedi.

Ál-Farabı dańǵylynyń áýejaıǵa bara jatqandaǵy oń qaptalynyń bári taýdyń bókteri, sol jerlerdi óte ádemi paıdalanýǵa bolady. Ol jerge soldattar sııaqty úsh túıeni sapqa turǵyzdy. Túıeni tanıtyn adam, janýardyń bulaı turmaıtynyn, kóshpen, kerýen bolyp biriniń artynan biri júretinin biledi. Osy kerýendi gúlden de ósirýge bolady. Bul bizdiń sheteldikter júretin eń ádemi, kózge túsetin dańǵyldarymyz.

– Qala bıligi sizdiń Almatyǵa kóktemde jappaı jaýqazyn egýdiń shyǵyny shash- etekten degen sózińizdi qaperge alǵan syńaıly?

– «Jaýqazynnyń otany – Qazaqstan» dep májilis te uıymdastyrdyq. Mońǵolııa men О́zbekstanda da qyzǵaldaq ósedi, biraq suryptary men sany jaǵynan bizdiń qyzǵaldaqtarǵa jetpeıdi. Qazaqstanda qyzǵaldaqtyń 36 tabıǵı túri bar. Qyzǵaldaqty egý – baryp turǵan shyǵyn, kúzde tuqymyn egedi, kóktemde kóshelerge qadap shyǵady. Tez gúldep, tez solady. Eger onyń tuqymyn tonnalap ózimiz óndirip otyrsaq, túsinýge bolar edi. Gollandııadan tasylǵan, orasan mol qarajatqa satyp alynǵan qyzǵaldaqtardy nege egemiz?

– Meni sizdiń aldyńyzǵa alyp kelgen de osy saýaldar. Bıyl kóktemde kóshege bir- jyldyq gúlderdi otyrǵyzý qaıta bastaldy...

– Árıne, ádemi gúldeıtin birjyldyq gúlderdi azdan ǵana tıisti jerine, saıabaqtarǵa eksin. Al uzyn kóshelerdiń boıyna nebir alasa, ádemi gúldeıtin, altyn tústes, alajapyraqty, appaq bolyp gúldeıtin kóshetterdi otyrǵyzsa, nátıjesi birneshe jylda kórinedi. Ony pishinge salyp qyrqýǵa keledi. Erte kóktemnen bastap, qar túskenge deıin ádemi kórinedi. Birneshe jylda tamasha landshaftyq dızaın týady. Tapal, jataǵan arshalardyń da neshe túrli, sary, jasyl, altyn tústes, kógildir tústi óte shydamdy, ádemi túrleri jetedi.

– Almatyǵa kez kelgen sándi butalardy egýge bola ma?

– Bizdiń Almatynyń aýa-raıynda óspeıdi degen ósimdik joq. Kishkentaı ǵana sharýashylyǵymdaǵy tek arshanyń toptap egilgen bes túrin kórdińiz ǵoı.

– Osy bizdiń ne qadasań da kókteıtin shahardy basyp ketken kári qaraǵashtardy kórgen týrıster qynjyla tańdanatyny talaı aıtyldy...

– Qaraǵash – dalanyń aǵashy. Onyń dekoratıvti túrlerin qolshatyr sııaqty etip, sýsyz jerlerge egýge bolady. Qaraǵashtar úshin qazirgi qala ákimshiligin kinálaýǵa bolmaıdy. Bul Keńes ókimeti tusynda egildi. Bári qartaıyp tur. Biraq ony butalap, jasartý jumystary der kezinde júrgizilmedi. Dińi shirigen aǵashtar qatty jel turǵanda kólikterge, tipti keıde adamdardyń ústine qulap jatqany sodan.

– Endi osy qaraǵashtardy kesse, shýlap shyǵa keletinder bar...

– Bul úshin aldymen turǵyndarǵa túsindirý jumystary júrgizilýi kerek. Onyń ornyna odan da sándi, tústerin úılestire otyryp sondaı úlken aǵashty birden egýge bolatyn ádister kóp qoı. Biraq bizde jaıylyp ósetin emen, attalshyn sııaqty aǵashtardy jıi egetinin kórgende, qynjylasyń. Birin-biri ósirmeı tastaıtyn aǵashtardy toǵaı sııaqty qatar otyrǵyzady. Toǵaıdyń da óz zańdylyǵy, ósý reti bar. Bul jerde kompensasııalyq kóshet otyrǵyzý degen de bar. Iskerler bir meıramhana salýǵa ruqsat alý úshin belgili kóshelerge tal-daraq egedi. Egip beredi de, qala quzyryna qaldyrady. Oılanyp otyrǵyzylyp, kútimge alynbaǵan soń kóp uzamaı qýrap tynady. Qaraǵaı óte baıaý ósedi, kósheti de qymbat, solar bosqa qýrap qalady. Sol kóshetterdiń birazyn surap alyp, mektepterge aparyp ektik. Oqýshylar udaıy sýaryp júrgen soń, kóktep ketti.

Kezinde Rozybaqıev kóshesiniń boıyndaǵy beton, qaptaǵan vazondarǵa qaraǵaı otyrǵyzylyp jatqanda, bosqa qýrap qalatynyn qala kógaldandyrý basshylyǵyna aıtqanbyz. Kóktep ketse, qaıda solar?!

– Gózel apaı, ózińiz elektrıksiz. Qazir ózimiz de umytqan júzdegen gúlderdiń atyn bilip otyrsyz. Sizdi osy kógaldandyrý isine ne jetektep ákeldi?

– Bastapqyda kógaldandyrýdy bıznes úshin bastaǵanmyn. Keıin Irannan gúl kóshetterin tası bastadym. Sol kezde ırandyqtar «Kaspıonetten» eki tilde berilip jatqan Qazaqstannyń bir aǵashsyz taqyr aýylyn kórip otyrdy da: «Siz osy qaı jerge aǵash otyrǵyzaıyn dep júrsiz?» dep surady. Buǵan qatty namysym kelip, elge jetsem, osy istiń nátıjesin shyǵaramyn, kógaldandyrý týraly úgit-nasıhat júrgizemin dep oıladym.

Kelgen soń qystyń ortasynda «Gúlstan» jýrnalyn ashtyq. Jýrnalıst bolmaǵan soń, onyń jaıyn bilmeımiz. Alty aı boıy shyǵarǵan jýrnalymyzdy Almaty oblysyna tegin tarattyq.

Shetelge bireý teńiz, bireý shúberek izdep barady. Negizi gúl, kóshet ósirýdi Qytaıdan bastadym da, tilderin túsinbegen soń, parsylarmen jumys isteýge sheshim qabyldadym. О́ıtkeni joldasym parsy tiliniń mamany, maǵan aýdarmashy boldy. 5-6 jyl qatarynan qysta osy elden shyqpaı, bir úlken mektepten ótkendeı boldym.

Jurt menen: «Nege gúlderdi sonsha jaqsy kóresiz?» dep suraıdy. Meniń gúldi jaqsy kórýim, suraq qoıǵan adamnyń gúldi jaqsy kórgeninen artyq emes. Meniń artyqshylyǵym, men – óz elimdi jaqsy kóremin, onyń kórkeıgenin, eshbir memleketten kem bolmaǵanyn qalaımyn.