Suhbat • 14 Mamyr, 2019

Gózel Quljabaeva: Kógaldandyrý isine bólingen qarjy tıimsiz jumsalady

939 ret kórsetildi

Qalany kórkeıte túsýdiń bir tetigi – talǵammen júrgizilgen kógal­dandyrý isi. Eger bul sharýa tıimdi uıymdastyrylsa, mega­polıstiń mıllıondaǵan qarajaty únemdeletini anyq. Aryq­tardy arnasyna buryp, taqyr jerdegi týǵan aýylyn adam tanymastaı ózgertken Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń qur­metti professory Gózel Quljabaevany áńgimege tartqan edik. Kásipker tórt jyl buryn Almaty oblysy Kerbulaq aýdanynyń Basshı aýylynda elimizdegi alǵashqy taqyryptyq «Abaı baǵyn» otyrǵyzdy. Basshıge barǵanymyzda, búkil Qazaqstannyń kóbelegi Quljabaevanyń aýylyna ushyp barǵandaı áser qaldyrǵan-dy. Búginde onyń demeýshiligimen bul óńirde 2 gektar jerde qaraǵaıly baq, 7 gektarda kókterek ormany, halyq ártisi Nurǵalı Núsipjanovtyń qurmetine otyrǵyzylǵan 5 gektar alma baǵy, 10 gektarda «Batyr analar» saıabaǵy qosa jaıqalyp tur. Aýyldyń mektepteri botanıkalyq baqqa aınaldy.

– Gózel Álipbekqyzy, qu­zyr­ly mekemeler júrgizetin kógaldandyrý jumysyna bóli­netin qarjynyń kóp jaǵ­daıda tıimsiz jumsalaty­nyn aıtyp júrsiz. Mine, taǵy da kók­tem shyqty, kóshet egý jumys­tary bastaldy...

– Qalada kógaldandyrý isi júrmeı jatyr dep aıtýǵa bolmas. Biraz jumys atqarylýda. Alaıda meni qynjyltatyny, onyń keıde tym tıimsiz júrgi­­ziletini. Qala isine kılige berýge mende mursha da joq. Biraq kózge kó­rinip turǵan qatelikterdi kórgende, aıtpaı tura almaısyń. Kezinde Almatydaǵy ál-Fa­­ra­bı dań­ǵyly plastmassa­dan jasalǵan gúldermen bezendi­rilgeni durys emestigin aıttyq. Ekinshiden, Almatydaı shahardy jasandy gúldermen sándeý adamǵa estetıkalyq áser syılamaıdy. Máselen, osy kúnderi ál-Farabı dańǵylyna kashtan aǵashtary, ıaǵnı attalshyn otyr­ǵyzylyp jatyr. О́te ádemi aǵash, biraq erteń onyń jań­ǵaq­tary men japyraqtary kó­shege túsedi, eziledi. Jyldam júrip kele jatqan kólikterdiń áı­negine soǵylady. Bul ońasha, shet­ke otyrǵyzylatyn aǵash qoı. Bul dańǵyldyń boıynda jaqsy talǵammen kóshet egil­­­­gen jerler de bar. Mysaly, Seıfýl­­­­lın dańǵylymen shek­tesetin tusynan bastap Nazar­baev dańǵylyna deıin sary jáne qy­zyl bóriqaraqat (barbarıs) otyrǵyzylǵan. Biraq az. Kóshe­lerge qolǵa túskenin aralastyryp, toǵaı sııaqty egýdiń qajeti qansha edi?!

– Shyrsha, qaraǵaılar da otyrǵyzylyp jatyr ǵoı?

– Arasy tym jaqyn. Qa­ra­ǵaıdyń arasyna 6 metr qal­dyryp otyrǵyzsań da, ósken soń birine-biri kedergi keltiredi. Onyń ústine ál-Farabı dańǵy­lynyń dál ústinen joǵa­ry kerneýli sym ótip jatyr, qa­zirdiń ózinde aǵashtardyń basy symǵa tıer-tımes bolyp tur. Bul qara­ǵaılardyń túbinen kúndiz-túni mashına aǵylyp jatady, erteń-aq tómen jaǵy typ-tıpyl bolady. Qýrap qalýy ábden yqtımal. Nemese, óse kele joldy jabady.
Tender degen bále boldy... Kó­gal­dandyrý isi kirpishin qa­laı beretin qurylys emes. О́z mamandary aınalysý kerek. Kishkentaı bala da ómir boıy besikte jatpaıdy, eseıedi, úl­ken kereýet kerek. Aǵashtar da sol sııaqty. Mundaı kóshelerdiń boıyna kópjyldyq, jaz boıy gúl­deıtin alasa butalar, raýshan gúlder, ıtmuryn, forzısııa otyrǵyzylǵany durys.

Áıtpese egilgen aǵash qý­raı­­dy, ne qaıta kóshirip ja­ta­dy. Mundaı jaǵdaı jıi qaı­­­talanady. Sodan «aıtqan­­nyń aýzy jaman, jylaǵannyń kózi jaman» bolyp shyǵa keledi. 20 jyl boıy úzdiksiz kógal­­dan­dyrý isimen aınalysyp kele jat­qan soń, kózge uryp turǵan kemshilikterge beıjaı qaraı almaısyń. 

– Qalany kógaldandyrý isi­ne qatysty qoǵamdyq ke­ńes qu­rý kerek dep júrsiz...

 – Qalalyq bılikke jaltaqta­­maıtyn balamaly uıym kerek. Kezinde osyndaı uıym qurylsa, qosylaıyn dep suranǵanmyn. О́ıtkeni bilgenimmen, qatelik­terim­men, tájirıbemmen bólis­kim keldi. Kózge uryp tur­ǵan kemshilikterge kúızelgen kez­­derim kóp boldy. Bizde áli de kógaldandyrý mádenıeti da­­mymaǵan. Keıde qalamyzǵa kelgen sheteldik qonaqtardan uıa­lasyń. Osy qaladaǵy ortalyq kóshe­lerdiń boıynda plas­tık ydys­tarǵa birjyldyq gúl­­der egiledi. Ne qadasań da kók­teı­tin Almaty úshin bul tıim­­siz. Germanııa sııaqty dáý­letti mem­leketterdiń ózi olaı is­temeıdi. Asfalttalǵan jer, tas­­tyń ústi bolmasa, olar ydys­qa gúl otyrǵyzbaıdy. Tipti shyr­­­­shany ydysqa egip qoıady. Ver­­­­tıkaldy kógaldandyrý isin­­­de qanshama qatelikter ketip jatyr. 

Byltyrǵa deıin Abaı, ál-Fara­bı dańǵylyna egilgen júz­degen, myńdaǵan plastmassa ydystardaǵy gúlder óte úl­ken shyǵyn. Ony keptelispen jaǵa­lasyp júrip, qaıta-qaıta sýarý qajet, jyl saıyn jańadan otyrǵyzý kerek. Júzdegen adamdar ony egedi, kútip-baptaıdy. Sol plastmassalardyń astynda daıyn jer tur ǵoı. Soǵan nege gúl­deıtin, sándi butalar, jyl ótken saıyn japyraǵy jaıqala túsetin kópjyldyq gúlderdi otyr­ǵyzbasqa?! Almatynyń topy­raǵy qunarly. 

– Álemniń ár túkpirindegi gúlder jármeńkesinen túrli kóshet, gúl tuqymdaryn ta­syp júrsiz. Eger ózińiz osy qala­­nyń kógaldandyrý sala­sy­­nyń basshysy bolsańyz, qan­daı aǵash eger edińiz? 

– Men basshy bolsam óıter edim, búıter edim degim joq. Bi­raq kózge uryp turǵan, shy­­­­ǵyn­ǵa batyryp jatqan, nátıjesi kóńil kónshitpeıtin kemshilikterdi óz basymnan ótkergenmen sa­lys­tyramyn. Mysaly, Rozy­baqıev kóshesiniń boıyna qy­­zyl japyraqty úıeńki, akasııa aǵashtaryn aralastyryp ekti. Bul álem-jálem kıingen adam sııaqty áser qaldyrady. Negi­zinen qyzyl japyraqty úıeńkini toptap ekse jaqsy ósedi jáne ádemi kórinedi. Sol sııaqty Kóktóbeniń tómengi bók­terine túrli gúldeıtin butalar otyrǵyzyldy. Talǵam joq, ala­­­­bajaq kórinedi. Gúldeýi de ár­­túrli, qyrqylýy da ártúrli, biri gúldeıdi, biri gúldemeıdi. Top­tap, kózge kórinetindeı tús­­terdi úılestirip, landshaf­tyq dızaınmen ekkende týrıs­ter­diń de kóńilinen shyǵar edi. 

Mysaly Rozybaqıev pen­­­ Gagarın qıylysyndaǵy ala­­­qan­daı jerge qaraǵaı men talshyn óte jıi, qatar otyr­­­­ǵyzyldy. Tal­shyn ósip, qazir qaraǵaıdy jaýyp qaldy. 

Buryn men betonnan úlken tasbaqa quıdyryp, sony balalar oınaıtyn alańǵa ishine qum toltyryp qoımaqshy bolǵan­myn. Qarap tursam, balalar be­tonǵa betin jaraqattap alatyn túri bar. Sodan onyń ishine ydys­tardaǵy gúlderdi salyp, syrtqa qoıǵyzǵanmyn. Qazir qala sol tasbaqalardy kóshirip, ishine shyraıgúlder (petýnıa) otyrǵyzypty. Qalanyń kó­gal­dandyrý isi bizdiń temir órmek­shilerdi qaıtalap, ústine taǵy da sol shyraıgúldi ekti. Bul sýyq kórinetin jándikter, oǵan topyraqqa órmelep ósetin jata­ǵan sedýmdar otyrǵyzǵanda ǵana áserli kórinedi. 

Ál-Farabı dańǵylynyń áýe­jaıǵa bara jatqandaǵy oń qaptalynyń bári taýdyń bók­teri, sol jerlerdi óte ádemi paı­dalanýǵa bolady. Ol jerge soldattar sııaqty úsh túıeni sapqa turǵyzdy. Túıeni tanıtyn adam, janýardyń bulaı tur­maıtynyn, kóshpen, kerýen bolyp biriniń artynan biri júretinin biledi. Osy kerýen­di gúlden de ósirýge bolady. Bul bizdiń sheteldikter júre­tin eń ádemi, kózge túsetin dańǵylda­rymyz. 

– Qala bıligi sizdiń Alma­ty­ǵa kóktemde jappaı jaý­qazyn egýdiń shyǵyny shash- etekten degen sózińizdi qaperge alǵan syńaıly?

– «Jaýqazynnyń otany – Qazaq­stan» dep májilis te uıym­dastyrdyq. Mońǵolııa men О́zbekstanda da qyzǵaldaq ósedi, biraq suryptary men sany jaǵy­nan bizdiń qyzǵaldaqtarǵa jetpeıdi. Qazaqstanda qyzǵal­­­daqtyń 36 tabıǵı túri bar. Qyz­ǵaldaqty egý – baryp turǵan shyǵyn, kúzde tuqymyn egedi, kóktemde kóshelerge qadap shy­ǵa­dy. Tez gúldep, tez solady. Eger onyń tuqymyn tonnalap ózi­miz óndirip otyrsaq, túsinýge bolar edi. Gollandııadan tasyl­ǵan, orasan mol qarajatqa satyp alynǵan qyzǵaldaqtardy nege egemiz? 

– Meni sizdiń aldyńyzǵa alyp kelgen de osy saýaldar. Bıyl kóktemde kóshege bir- jyldyq gúlderdi otyrǵyzý qaıta bastaldy...

– Árıne, ádemi gúldeıtin bir­jyldyq gúlderdi azdan ǵana tıisti jerine, saıabaqtarǵa eksin. Al uzyn kóshelerdiń bo­ıy­­na nebir alasa, ádemi gúl­deı­­tin, altyn tústes, ala­ja­pyraqty, appaq bolyp gúldeı­tin kóshetterdi otyr­ǵyzsa, nátı­jesi birneshe jylda kórinedi. Ony pishinge salyp qyrqýǵa kele­di. Erte kók­temnen bastap,­ qar túskenge deıin ádemi kórine­di. Birneshe jylda tamasha land­shaftyq dızaın týady. Ta­pal, jataǵan arshalardyń da neshe túrli, sary, jasyl, altyn tústes, kó­gil­dir tústi óte shy­damdy, ádemi túrleri jetedi. 

– Almatyǵa kez kelgen sán­­di butalardy egýge bola ma?

– Bizdiń Almatynyń aýa-ra­ıyn­­da óspeıdi degen ósimdik joq. Kishkentaı ǵana sharýashy­lyǵymdaǵy tek arshanyń toptap egilgen bes túrin kórdińiz ǵoı. 

– Osy bizdiń ne qadasań da kókteıtin shahardy basyp ket­­ken kári qaraǵashtardy kór­­­­gen týrıster qynjyla tań­­­­­da­natyny talaı aıtyldy...

– Qaraǵash – dalanyń aǵashy. Onyń dekoratıvti túrlerin qol­shatyr sııaqty etip, sýsyz jerlerge egýge bolady. Qaraǵashtar úshin qazirgi qala ákimshiligin kinálaýǵa bolmaıdy. Bul Keńes ókimeti tusynda egildi. Bári qartaıyp tur. Biraq ony buta­lap, jasartý jumystary der kezinde júrgizilmedi. Dińi shiri­gen aǵashtar qatty jel tur­ǵanda kólikterge, tipti keıde adam­dardyń ústine qulap jatqany sodan. 

– Endi osy qaraǵashtardy kesse, shýlap shyǵa keletinder bar...

– Bul úshin aldymen­ turǵyn­darǵa túsindirý jumystary júrgizilýi kerek. Onyń ornyna odan da sándi, tústerin úılestire oty­ryp sondaı úlken aǵashty birden egýge bolatyn ádister kóp qoı. Biraq bizde jaıy­lyp ósetin emen, attalshyn sııaqty aǵashtardy jıi ege­tinin kórgende, qynjylasyń. Bi­rin-biri ósirmeı tastaıtyn aǵash­tardy toǵaı sııaqty qatar otyrǵyzady. Toǵaıdyń da óz zań­dylyǵy, ósý reti bar. Bul jer­de kompensasııalyq kóshet otyr­ǵyzý degen de bar. Iskerler bir meıramhana salýǵa ruqsat alý úshin belgili kóshelerge tal-daraq egedi. Egip beredi de, qala quzyryna qaldyrady. Oıla­nyp otyrǵyzylyp, kútimge alyn­baǵan soń kóp uzamaı qýrap tynady. Qaraǵaı óte baıaý ósedi, kó­sheti de qymbat, solar bosqa qýrap qalady. Sol kóshetterdiń bi­razyn surap alyp, mektepterge aparyp ektik. Oqýshylar udaıy sýaryp júrgen soń, kóktep ketti.

Kezinde Rozybaqıev kóshe­si­­­­niń boıyndaǵy beton, qap­­ta­ǵan vazondarǵa qaraǵaı otyrǵy­zylyp jatqanda, bosqa qýrap qalatynyn qala kógaldandyrý basshylyǵyna aıtqanbyz. Kóktep ketse, qaıda solar?!

– Gózel apaı, ózińiz elek­trık­siz. Qazir ózimiz de umyt­qan júzdegen gúlderdiń atyn bilip otyrsyz. Sizdi osy kó­gal­dandyrý isine ne jetektep ákeldi?

– Bastapqyda kógaldan­dyrýdy bıznes úshin bastaǵan­myn. Keıin Irannan gúl kóshetterin tası bastadym. Sol kezde ırandyqtar «Kas­pıo­netten» eki tilde berilip jatqan Qazaqstannyń bir aǵashsyz taqyr aýylyn kórip otyrdy da: «Siz osy qaı jerge aǵash otyr­ǵyzaıyn dep júrsiz?» dep surady. Buǵan qatty namysym kelip, elge jetsem, osy istiń ná­tı­jesin shyǵaramyn, kó­gal­dandyrý týraly úgit-nası­hat júrgizemin dep oıladym. 

Kelgen soń qystyń ortasynda «Gúlstan» jýrnalyn ashtyq. Jýrnalıst bolmaǵan soń, onyń jaıyn bilmeımiz. Alty aı boıy shyǵarǵan jýrna­lymyzdy Almaty oblysyna tegin tarattyq. 

Shetelge bireý teńiz, bireý shúberek izdep barady. Negizi gúl, kóshet ósirýdi Qytaıdan bas­ta­dym da, tilderin tú­sinbegen soń, parsylarmen jumys isteýge sheshim qa­byl­dadym. О́ıtkeni joldasym parsy tiliniń mamany, maǵan aýdarmashy boldy. 5-6 jyl qatarynan qysta osy elden shyqpaı, bir úlken mektepten ótkendeı boldym.

Jurt menen: «Nege gúl­der­di sonsha jaqsy kóresiz?» dep suraıdy. Meniń gúldi jaqsy kórýim, suraq qoıǵan adamnyń gúldi jaqsy kórgeninen artyq emes. Meniń artyqshylyǵym, men – óz elimdi jaqsy kóremin, onyń kórkeıgenin, eshbir memleketten kem bolmaǵanyn qa­laı­­myn.
Sońǵy jańalyqtar

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar