Álem • 17 Mamyr, 2019

О́zara seriktestiktiń jańa múmkindikteri

833 ret kórsetildi

Eýropalyq odaq Ortalyq Azııa elderimen áriptestikke qatysty óziniń jańa kózqarasyn aıqyndap, 2007 jyly alǵash ret qabyldanǵan aımaqtyq strategııasyn jańartpaq.

Tarata aıtar bolsaq, Eýropalyq komıssııa men EO-nyń Syrtqy ister jáne qaýipsizdik saıasaty jónindegi Joǵarǵy ókili jańartylǵan Birlesken málimdeme qabyldap, Ortalyq Azııanyń bes elimen tyǵyz áriptestikti kúsheıtýge baǵyttalǵan jańa kózqarasyn usyndy. Bul – Eýropa men Azııanyń ózara sabaq­tastyǵynyń mańyzdy kezeńine jáne aımaqtyq áriptestiktiń jańa qar­qynyna tuspa-tus keledi.

«Ortalyq Azııa árdaıym mańyzdy aımaq boldy: bul onyń tarıhy, máde­nıeti jáne Shyǵys pen Batysty baılanystyrýshy rólimen aıqyndalady. Búgin aımaqtyń strategııalyq mańy­zy ishki jáne aımaqtaǵy oń úrdister men tyǵyz yntymaqtastyqty talap etetin jahandyq qaýip-qaterlerdiń jaǵdaılarynda kúnnen-kúnge artyp keledi. Turaqtylyq pen órken­deý bizdiń Ortalyq Azııamen yntymaq­tastyǵy­myzdyń tiregine, bizdiń elderimizdiń múddesin kózdeıtin turaqty damý men reforma úderisterine qosqan úlesine aınalady», dep atap ótti Joǵarǵy ókil/ vıse-prezıdent Federıka Mogerını.

Osy oraıda EO-nyń Halyqaralyq yntymaqtastyq pen damý jónindegi komıssary Neven Mımısa: «Eýropalyq odaq – Ortalyq Azııanyń jetekshi seriktesi. Jańartylǵan áriptestik arqy­ly biz Ortalyq Azııadaǵy serikte­ster­men yntymaqtastyǵymyzdy aımaqty órkendetý, turaqtylyǵyn arttyrý men ózara baılanystaryn ornatýǵa qosqan úlesimiz arqyly nyǵaıtqymyz keledi», dep málimdedi.

Birlesken málimdeme EO-nyń bola­shaq is-qımyldarynyń eki aspektisine baǵyttalǵan: Turaqtylyqty kózdeıtin áriptestik: Ortalyq Azııa elderiniń ishki jáne syrtqy kúızelisterge tótep berý men reformalardy tıimdi iske asyrý qabiletin arttyrý; О́rkendeýdi kózdeıtin áriptestik: Ekonomıkalyq jańǵyrtýdy qoldaý, turaqty ózara baılanysty ilgeriletý jáne jastarǵa ınvestısııa salý.

 Sonymen qatar EO Ortalyq Azııadaǵy ózara aımaqtyq yntymaqtastyqty damytý maqsatynda ınvestısııa salýǵa, aımaqtaǵy elderdiń arasyndaǵy dıalog pen yntymaqtastyqty arttyrýǵa úles qosýǵa nıetti.

Qazaqstanmen qol qoıylǵan Keńeıtil­gen yntymaqtastyq pen áriptestik týraly kelisimge qosa, EO О́zbekstan jáne Qyrǵyz Respýblıkasymen uqsas kelisimsharttar boıynsha kelissózder júrgizýdi jáne aımaqqa kórsetilgen damý kómek quraldaryn barynsha tıimdi qoldanýdy kózdeıdi.

Eýropa men Azııany ózara baılanys strategııasy men qoldanystaǵy kelisimder sheńberine súıene otyryp, Eýropalyq odaq Ortalyq Azııa elderimen turaqty baılanys ornatý, naryq qaǵıdattaryn saqtaý, ashyqtyq qaǵıdatyna kepildik berý jáne halyqaralyq standarttarǵa negizdelgen seriktestik ornatýǵa nıetti. Ynty­maq­tastyq baǵyttary kólik, energetıka jáne sıfrly baılanystardy, sondaı-aq adamdar arasyndaǵy qatynas­tardy qamtıdy.

Aıta keteıik, 7 shildede Bishkek qala­synda ótetin EO-Ortalyq Azııa mınıstr­leriniń 15-inshi basqosýynda Eýropa­lyq odaqtyń Ortalyq Azııa bo­ıynsha jańa strategııasy resmı túrde jarııalanady dep kútilýde.


Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar