Qoǵam • 04 Maýsym, 2019

Kúrt jıilep ketken ajyrasýlardyń ar jaǵynda ne jatyr?

903 ret kórsetildi

Taıaýda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev twitter-degi paraqshasynda áleýmettik qoldaý sharalary tóńireginde keleńsiz jaıttardyń da beleń alǵanyna nazar aýdaryp, aqsha úshin ajyrasýlardyń kóbeıgenin jazdy. Bul taqyryp «Egemenniń» betinde de kóterilip, ajyrasýlardyń sebep-saldaryna úńilgen saraptamalyq maqalalar jarııalanǵany belgili. Biz osy máselege qaıyra úńilgendi jón kórdik.

Memleket basshysy sol jazbasynda Úkimet pen Prezıdent Ákimshiligine alaıaqtyqqa tosqaýyl qoıý úshin sıfrlandyrý júıesin engizýdi jedeldetýdi tapsyryp, «AÁK – bul muqtaj azamattarǵa beriletin memlekettiń járdemaqysy» ekenin atap kórsetken edi.

«Adam nıetinen tabady» degen sóz aqıqat bolsa kerek. Osydan biraz jyl buryn sy­­ral­­­ǵy kisiler áleýmettik jeńil­­­dik­pen jyldamdatyp pá­ter al­maqshy bolyp, jal­ǵan ajy­­ras­qan bolatyn. Shyn­dap kelgende, olardyń stýdent kezinde ákeleri satyp áper­gen úıleri boldy. Biraq óz at­taryna resimdel­megen soń, aı­laǵa salyp tezdetip taǵy bir páter alyp, jalǵa be­rip qoıyp qosymsha tabys tappaqshy boldy. Aldymen olar árıne, ajyrasty. Áıeli «jal­ǵyzbasty ana» retinde páter­li bolýǵa jaqyndaǵan kezde olar­dyń osy qýlyqtarynyń «sse­narıin» jazysyp, tıisti mekemeler arasyna deldal bolyp júr­gender ekeýiniń biraz jyldan beri tu­ryp jatqan úılerin kúr­deli jón­deýden ótkizemiz dep jı­naǵan búkil qarajatyn alyp, zym-zııa joǵaldy. Al bul kez­de olar zańdy túrde ajyra­syp úl­gergen-di. Paıda tabamyn dep júrgende, kerisinshe, kisiniń qo­lyn­da ketken qomaq­ty aqsha, urys-keris, birin-biri aıyp­taýlar aqy­rynda ekeýin shyndap ajyratty.

Osy arada mundaı aıla Ke­ńes ókimeti tusynda kezdesip otyr­ǵanyn bilemiz. Alaıda, onsyz da óziniń zańdy qujatyna, tıesili nesibesine salaqtaý bolsa da ardan attamaǵan, pıǵyly buzylmaǵan bizdiń qandastarymyz kóp barǵan joq.

Árıne sanany turmys bıleı­tinin eshqashan joqqa shyǵarýǵa bolmas. «Dámetpesten dámetý – to­ryqqannyń saldary...» degen­deı, sońǵy kezde «21 myń teń­gelik ataýly áleýmettik jár­dem­aqy alý úshin ajyrasyp jat­­qandar kóbeıip ketipti. Kári ata-anasymen de irgesin ajyratyp, qaraýsyz qaldyryp ketip jat­qandar da bar eken...» degen áńgime jeldeı esip tur. Bul kóp balaly otbasylar jappaı jalǵan ajyrasýǵa kóshti de­gendi bildirmese de, mundaı keleń­sizdikter oryn alyp turǵanyn joq­qa shyǵarýǵa bolmaıdy.

Keıin de osyǵan uqsas oqıǵalardy ara-tura bolsa da qulaq estıdi ǵoı. Birde kelesi bir tanysymyzdyń balasy men kelini osy ádispen úıli bolsaq qaıtedi degende, shańyraqta otyrǵan shesheleri qandaı qıynshylyq kórse de ashtan ólmegenin, kóshten qalmaǵanyn aıtqan bolatyn.

Osy arada mundaı aıla Keńes ókimeti tusynda kezdesip otyrǵanyn bilemiz. Alaıda, onsyz da óziniń zańdy qujatyna, tıesili nesibesine salaqtaý bolsa da ardan attamaǵan, pıǵyly buzylmaǵan bizdiń qandastarymyz kóp barǵan joq.

Árıne, sanany turmys bıleıtinin eshqashan joqqa shyǵarýǵa bolmas. «Dámetpesten dámetý – toryqqannyń saldary...» degendeı, sońǵy kezde «21 myń teńgelik ataýly áleýmettik járdemaqy alý úshin ajyrasyp jat­qandar kóbeıip ketipti. Kári ata-anasymen de irgesin ajyratyp, qaraýsyz qaldyryp ketip jatqandar da bar eken...» degen áńgime jeldeı esip tur. Bul kóp balaly otbasylar jappaı jalǵan ajyrasýǵa kóshti degendi bil­dir­mese de, mundaı keleńsizdikter oryn alyMáselen, osy kúnderi stan.kz aq­parat agenttigi qazaǵy qalyń ońtústik óńirdegi Otyrar basylymyna silteme jasaı otyryp, «Shymkenttik sottarǵa túsetin ajyrasý týraly ótinishterdiń legi tolastar emes. Kóptegen kóp balaly otbasynyń ajyrasýǵa bel býýynyń sebebi – ataýly áleýmettik kómekti alý degen aqparat taratty.

«Shymkentte kóp balaly analar sot ǵımarattaryna aǵylyp, ajy­rasýǵa ótinish berýde. Al áke­ler memleketten kómekke qol jetkizý úshin balalarynan bas tartyp jatyr. Qaladaǵy Eń­bekshi aýdandyq sotynyń sýdıasy olardyń mundaı áreketiniń se­bebin túsindirip berdi.

«Adamdar ajyrasyp, ákelik­ten bas tartýda. Aptasyna 10-15 ótinish túsedi. Biz olarmen sóı­lesip, kóbisiniń maqsaty ataý­­ly áleýmettik kómekke qol jetkizý ekenin anyqtadyq. Ákelik­ten bas tartý prosesi qaıtymsyz ekenin túsindiremiz. Sonda ǵana jartysynan kóbi ótinishin qaıtaryp alady», deıdi sýdıa Qaırat Iz­basarov» delingen bul habarda.

Sondaı-aq áleýmettik kómek úshin alaıaqtyqqa jol bermeý má­se­lelerine oraı Eńbek jáne ha­lyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıstri Berdibek Saparbaev ta keńes ótkizgeninen el habardar bolyp otyr. Bul jıynda AÁK rásimdeý kezinde alaıaqtyq áre­ketterdi boldyrmaýǵa baǵyt­talǵan birqatar naqty usynys ázirlengen. Rasynda da, ár ba­lanyń óz nesibesi bar ekenin es­kersek, áli de bul ataýly jár­dem­aqyny taǵaıyndaýda pysyq­taıtyn, oılasatyn tustar tabylady.

Qysqasy, keńes barysynda mınıstr Berdibek Saparbaev «El Prezıdenti Qasym-Jomart To­qaev Úkimet pen Prezıdent Ákim­shiligine alaıaqtyqty toq­tatý úshin sıfrlandyrýdy je­del­detýdi tapsyrdy. Bizdiń min­detimiz – ataýly áleýmettik kó­mek taǵaıyndaý kezinde to­lyq zańdylyqty saqtaý úshin bar­lyq múddeli memlekettik organ­dardyń úılesimdi jumysyn qys­qa merzimde uıymdastyrý», dep atap ótti, deıdi mınıstrliktiń bas­pasóz qyzmeti.

Arnaıy keńeste az qamtylǵan azamattarǵa AÁK taǵaıyndaý jáne tóleý, onyń ishinde ótinish berý­shilerdiń járdemaqyǵa bergen málimetteriniń durystyǵyn qamtamasyz etý, memlekettik organdardyń derekter qoryn ózektendirý jáne odan ári ıntegrasııalaý, aýyldyq jerlerdegi baılanys kanaldaryn keńeıtý, sondaı-aq jalǵan ajyrasýǵa jol bermeý sekildi ózekti máseleler talqylanǵan.

Sondaı-aq mınıstrdiń oryn­basar­la­rynyń jetekshiligimen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi ortalyq ap­paratynyń qyzmetkerleri jer­gilikti jerlerdegi barlyq re­simderdiń zańdylyǵyn ba­qylaý úshin óńirlerge baratyn bolyp otyr. Al biz óz tarapymyzdan Úki­met kóp balaly otbasylardy demeýde tek oń­dy, adamgershilikke qurylǵan qa­damdarǵa baratynyna senemiz. О́ıtkeni el – bireý, ósip kele jatqan urpaq – ulttyń ort­aq baılyǵy, ortaq balasy.

Al jalǵan ajyrasýlarǵa keletin bolsaq, belgili dinta­nýshy ımam Nurlan qajy Baı­jigituly: «...Dinimizde qaljyń men oıynnyń aralasýyna qatań tyıym salynǵan tustar bar. Olar – áýeli adam taǵdyryn tál­kek etetin amaldar. Solardyń al­dyńǵy tizbeginde neke, ajyrasý jáne ýáde tur. Nekelilerdiń qan­daı maqsatta bolsyn ajyrasýdy oıǵa alyp, aýyzǵa túsirýi Jarat­qannyń ashýyn keltirip, aspan álemin dúrliktiredi, shaıtandy qýantady. Jasyryn neke qııý kúná bolǵany sııaqty, syrt kóz úshin ajyrasý da haram is. Oınaımyn dep ot basyp, jary janynda bol­sa da ózin jalǵyzbastylyqqa bu­ǵattaǵan adam túbinde soǵan urynady. Nıet pen tilek aýyzdan shyqqannan keıin atylǵan oq­taı, duǵa bolyp ózine qaıtady. «Perishteler áýmın dedi» degen osy! Osyndaı kózboıaýshylyqpen adamnyń basyna dúnıe bitse de oǵan ol baqyt ákelmeıdi, úrim-butaǵyna darymaıdy. Sondyqtan bolar, jeńildiń asty, aýyrdyń ústine jaılanǵan keıbireýler belgili bir múddesin júzege asyrý úshin zańdy belden basyp, basqa da adamdardyń aqysyn moınyna júktep jatqandyǵynan ózderi beıhabar. Osy jolmen kelgen dúnıe men mal-múlik kimge de bolsyn qasiret. Sebebi aılaker aldanǵan adamǵa zorlyq-zombylyq kórsetip, aqysyn jegen bolady. Al ol aqynyń suraýy bar», deıdi.

Sóz sońynda aıtarymyz, bul maqala áleýmettik kómek alý úshin jurt­tyń bári jalǵan ajyra­syp jatyr degendi bildirmese de, muqtajdyqtan oryn alyp otyr­ǵan oqıǵalardyń bar ekenine kóz­di jumyp qaraýǵa bolmaıtynyn ańǵartady. Degenmen járdemaqy taǵaıyndaýǵa ketken túıtkilder sarapqa salynyp, tarqatylyp, táýelsiz eldiń besiginde terbetilgen árbir ba­la nesibesiz qalmaıtyndaı she­shimder qabyldanatynyna se­neıik.

Týǵan bala da óser, je­timder de jetiledi. Al ýaqytsha ıgilik úshin ımandy satyp, otbasyn oıynshyqqa aınaldyrmaıyq. Shańyraqtan qasterli, bosaǵadan bıik, aýyzbirshilikten joǵary ne bar, aǵaıyn?!

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Suıytylǵan gaz baǵasy óspeıdi

Qoǵam • 01 Shilde, 2022

Uqsas jańalyqtar