Shańyraǵymyz shaıqalmasyn!

Jalpy búliktiń  tamyr jaıa bas­taǵanyn ańǵarý adamdardyń suń­ǵylalyǵy men ańǵarympazdyǵyna baı­lanysty. Abaıdyń sózimen aıt­qanda, «júrektiń kózi» barlar ańǵara alady. Iаǵnı, búlik-fıtna tuman basqan bıik taý sııaqty, ony kórmeı qalýyńyz ábden múmkin. Bul másele jaı­ly Hýzaıfa deıtin ǵalym «Búlik-fıtna aqıqat pen jalǵandy aıyra almaıtyn adamdarǵa keledi» depti. 

Kóp jaǵdaıda búlikke búlikqumar adamdar ilesedi. Bul jaıly ıbn Qaıym degen kisi: «Kezdeısoq nemese kúmándi bastamalardyń artynan erip júrgen adamdardyń aqyly men bilimi óte álsiz dep aıtýǵa bolady. Aıaǵynda nyq turatyn, aqyl-danalyǵy bar adam kóringen bastamalardyń artynan ere bermeıdi. Júrekteri álsiz, aýytqyp turatyn adamdardy jalǵan nárse qyzyqtyryp, ózine tartyp turady», degen eken.

Sóıtip adamdar asyǵystyq tanytyp, kúmándi bastamalarǵa erip ketedi de, tynyshtyqtan aıyrylady. Adam aıaǵyna nyq turyp, asyǵystyq tanytpasa jáne kúmánsiz durys sheshimder qabyldasa, sol qoǵam, sol orta, sol qaýym, sol memleket naǵyz jetistikke jetedi.

Abaı atamyz óziniń 14-shi qara­sózinde: «Osy jurttyń kóbiniń aıtyp júrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoıyp júrgen kisileriniń bári – pálege, jamanshylyqqa elirtpek úshin, birin-biri «aıda, batyrlap!» qyz­dyryp alady da, artyn oılatpaı, azǵyratuǵyn isi» depti. Babamyzdyń osy paıymyn qazirgi kún ahýalyna qaraı tápsirlesek, áleýmettik je­lilerdegi «tıse terekke, tımese bu­taqqa» baǵyttalǵan aıqaı-súreń, bú­gingi ómirine razy-qosh emes ásire «batyrlar» áreketi sóz joq «aıda, batyrlatýlar». Basqa eshteńe emes. Sóıtip aıda batyrlatamyz dep júrip «jamanshylyqqa bir eligip ketken soń, boıyn jıyp alyp keterlik qaırat qazaqta kem bolady» (Abaı).

Mysaly, sońǵy kezderi aqparat kózderinde jarııalanǵan maqalalarǵa pikir bildirý alańy (kommentarıı jazatyn jer) aqıqatty julmalaıtyn qasapqa aınaldy. Iаǵnı, bul is shyn­dyqty kólegeılep qaýymnyń mıyn shaı­qap jatyr. Mıy shaıqalǵan qa­ýym­nyń – shańyraǵy da shaıqalady.  Mysaly, uıyp bara jatqan aırandy sát saıyn shaıqap tursa, qaıtedi. Uıymaıdy. Irip sarysýǵa aınalyp ketedi. Dál osy sııaqty tynysh ómirdi qaı­ta-qaıta shaıqaı berse, ol da irıdi. 

Osy oraıda jazbamyzǵa tuzdyq bolar­lyq myna bir támsildi keltir­ge­nimiz jón sııaqty. Ertede dáýletti adam qul satatyn bazarǵa baryp, asa symbatty, som deneli qulǵa kózi tú­sedi. Baǵasy da arzan. Satýshy aıtady: «Mynaý on adamnyń jumysyn jalǵyz atqaryp, bir adamnyń tamaǵyn jeıdi. Aıyby – búlik uıymdastyrýdyń qas sheberi, eger qoryqpasańyz alyńyz», deıdi.

Arada birneshe jyl ótken soń áýlettiń ishki jaıyna qanyqqan qul búlikti bastaıdy. Baıdyń kórikti, ıbaly, ımandy jas áıeli bar eken. Biraq bala tappaǵan. Baı uzaq saparǵa attanady. Osyny paıdalanǵan qul áıelge kelip: «Hanym, baıekeń basqa áıel izdep ketti, jas toqal almaqshy, ony menen basqa eshkim bilmeıdi» dep kólgirsıdi.

Jas áıel qapalanyp jatyp qalady. Qul qaıta kelip: «Hanym, budan shyǵatyn jol bar, siz maǵan senińiz, men sıqyr oqýyn ıgergen janmyn, búgin kúıeýińiz keledi, ol uıyqtaǵanda qasyna bildirmeı ba­ryp, úsh tal saqalyn kesip alyp maǵan berińiz, men sıqyr jasap ony ketpeıtin eteıin» deıdi. Áıel kónedi.

Baı sapardan oralady. Qul aldynan shyǵyp eńireıdi: «Baıekem-aı, qaıran baıekem, sen joqta áıeliń bir jigitpen kóńil qosty, olar seniń kózińdi joıýǵa serttesti. Búgin túnde uıyqtaǵan bolyp saq jatyńyz, áıe­lińiz sizdi baýyzdaýǵa keledi» deıdi. Baı sener-senbesin bilmeı, ańtarylyp ne bolsa da baıqap kórmekke tósegine qısaıady. Uıyqtaǵan bolyp ala-kóleńkede baqylap jatady. Áıeli qolyn­da ótkir kezdigi bar kirip keledi. Py­shaǵyn jalańdatyp, týra tartady. Baı «qap, bálem» dep atyp turyp, onyń qo­lyndaǵy pyshaqty julyp alyp, áıeldi baýyzdap jiberedi.

Osylaı búlik bastalady. Áýlettiń shyrqy buzylady. Kúnde ólim. Kóp adam qazaǵa ushyraıdy. Muny kim uıym­dastyryp júr eshkim bilmeıdi. Sýyq habar jan-jaqqa taraıdy. Jo­­ǵaryda quldy satqan adam pále­­­niń qaıdan shyqqanyn sezedi de, ádeıi­lep kelip, álgi quldy óltiredi. Ha­lyqty jınap, «senderdiń bereke-bir­likterińdi buzyp, kóp adamnyń óli­mine sebepker bolǵan mynaý adam» deı­di. Sonda baryp halyq esin jıǵan eken.

Abaı atamyzdyń: