Rýhanııat • 02 Shilde, 2019

Qaıtalanbas qoltańba

271 ret kórsetildi

Qylqalamnyń qudireti yqylymdy tiriltedi, óshkendi jandyrady. Búginde esimi elge tanymal sýretshi Amanat Nazarquldyń shyǵarmashylyǵy kóne túrki sarynyn qaıta jandandyrǵan, qıly zamana belesterin, adamzattyń damýyna aıryqsha áser etken tulǵalardyń kelbetin aıshyqtaǵan kórkem bir álem deý­ge bolady.

Áýlıeata topyraǵynda dúnıe­ge kelip, Almaty kór­kemsýret ýchılıshesin, odan V.Sýrıkov atyndaǵy Máskeýdiń burynǵy memlekettik aka­demııalyq kór­kem­sýret ınstıtýtyn támam­da­ǵan talant ıesi óziniń ózgeshe álemi arqyly kór­kemdik keńis­tikti baıyt­ty. Qylqalam shebe­riniń «Qor­­qyttyń úsh bulaǵy», «Baba­lar rýhy», «Úsh grasııa», «To­mırıs», «Túngi jolaýshy», «Araldy ańsaý» atty týyndy­lary qazaq kórkemsýret óne­­­riniń ozyq úlgileriniń biri deý­ge bolady. Talant ıesiniń óner týyndylary Qazaqstan Res­pýblıkasynyń Tuńǵysh Prezı­­denti Nursultan Nazar­baev, Máskeý meri Iýrıı Lýjkov syn­dy saıası qaıratkerlerdiń de jeke kolleksııasynda saqtaýly tur. Al Amanat Nazarquldyń «Zaratýshtra», «Taýdaǵy qyz», «Táńiri», «Qus» sııaqty týyn­dy­­larynyń ózin talant tabı­ǵılyǵyn, qııal qudiretin kór­setetin dúnıeler deýge bolady.

Jalpy, shynaıy talanttyń boıyndaǵy batyldyqtyń ózi áýeli ultynyń baryn baǵalap, tarıhyn, joǵyn túgendeýden bas­talady. Áıtpese qurǵaq qııaldyń, ar­zymas armannyń bolashaǵy bulyńǵyr, taǵdyry solqyldaq bolmaq. Amanat Nazarquldyń shy­ǵarmashylyǵy oryndalý stıli jaǵynan bólek, aıtar oıy jaǵynan batyl. О́ziniń qalamyn ishki jáne syrt­qy dúnıemen teń baılanys­tyratyn, tabıǵı talantyna qo­sa táýekeli arqyly dúnıeniń tórt qubylasyn birdeı kóretin qýat­qa ıe. Sondyqtan da onyń shyǵarmashylyǵynyń negizgi ózegi túpsiz qııal emes, babalar rýhyn qaıta jańǵyrtýǵa bet alǵan batyl kózqarastyń ıesi retinde kórinedi.

Amanat Nazarquldyń shyǵar­ma­­­shy­­lyǵy árdaıym halyqtyń nazarynda deýge bolady. Ol ár­ jyldary respýblıkalyq já­ne halyqaralyq kór­melerge qa­ty­syp, júldeli oryndarǵa ıe bol­ǵan sýretshi retinde belgili. Al 2001 jyly Astana qalasynda ja­ńadan ashylǵan Qazirgi zaman mýzeıinde, 2002 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Mádenıet ortaly­ǵynda jeke kórmeler ótkizip, shyǵarmalary halyqtyń shynaıy yqylasyna ıe boldy. Bıyl asqaraly alpystyń bel­esine kóterilip otyrǵan Ama­­nat Nazarqul ózi dúnıege kel­gen Taraz topyraǵyna arnaıy kelip, shy­ǵarmashylyq esep berdi. Jýyrda Jambyl ob­lystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń uıym­dastyrýymen oblystyq kórme zalynda Elbasy Nur­sultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵ­dar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dala­nyń jeti qyry» atty maqa­la­lary jáne «Týǵan jerge týyńdy tik!» aksııasy aıasynda belgili sýretshi-monýmentalıst, Qa­zaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi Amanat Nazarquldyń «Kún Shy­ǵystan» atty jeke shy­ǵar­­mashylyq kórme keshi ót­ti. Jıynǵa Áýlıe­ata óńirine bel­gili sýretshilermen qatar, óner­súıer qaýym da kóptep qaty­syp, talant týyndylaryna rıza­shy­lyq­taryn bildirdi.

Kórmege sýretshiniń qyryqqa tarta grafıkalyq jumystary jáne maıly boıaýmen jasalǵan «Kún Shyǵystan», «Kentavr su­lýymen», «Katarsıs» sııaqty, sonymen qatar basqa da monýmentaldy týyndylary qoıylyp, kóp­tiń qyzyǵýshylyǵyn týdyr­dy. Kórme ataýynyń óziniń só­rege qoıylǵan týyndylar se­kil­­di erekshelenip turǵanyn aıta ketý kerek. Bul rette Amanat Nazar­­quldyń da óz aıtary bar. Jal­­py, ǵalamdyq deńgeıdegi alyp­tardyń tirshilik týraly fı­lo­­sofııasy Kúnniń Shyǵystan shy­ǵa­tynyn dáleldeýge qu­ryl­ǵan. Iаǵnı, dúnıege taralatyn nur ataýly shyǵystan bastalady.

Talant ıesiniń taǵdyry, jal­­py shyǵarmashylyq joly kimdi de bolsyn qyzyqtyrmaı qoımaıdy. Máselen, sýret salý ala qaǵazdy shımaılaý emes, kerisinshe bekzat óner eke­nin uǵy­n­dyrýda Ama­nat Nazar­qul­dyń ustanǵan us­tanymy bólek. Ol bizben suh­batynda barlyq óner­diń bala­lyqpen baılanysty ekenin aıtty. «Meniń sýretshilik qasıetim erte oıandy. Es bilgen sátimnen bastap meni sýret óneri ózine baýrap aldy. Sýretti bes jasymnan bastap sala bastadym. Áıtpese maǵan sýretshi bolý úshin eshkim de baǵyt bergen emes. Áli esimde, úshinshi klasta oqyp júr­genimde aǵam Talǵat óskende kim bolatynymdy suraǵanda, sýretshi bolatynymdy aıtyp jaýap bergenmin. Alǵash ret kópfıgýraly «Aman­geldi Imanovtyń qazaq halqyn kóteriliske shaqyrýy», «Maıdanǵa» degen kompozısııa saldym. Sonymen qatar, bala kúnimnen jylqynyń sýre­tin salýǵa qushtar boldym. Sóı­tip arada jyldar ótip, arman alǵa jeteledi. Almaty, Más­keý sııaqty iri qalalarda bilim alýǵa múmkindik týdy. Túrli taqy­rypta sýret saldyq. Al búgingi kórmege keıingi úsh jyl­da salǵan týyndylarym qo­ıyl­dy. Munda kóne túrki tarıhyna qatysty kóptegen dú­nıeler bar. Tarıh tulǵalar arqyly jasalady. Máselen, ál-Farabı, Edil batyr, Qorqyt, Sul­tan Beıbarys sııaqty uly tulǵalar bizdiń tarıhymyz. Tarıhymyzdy, sonymen qatar ta­rıhı tulǵalarymyzdy keıingi ur­paqqa tanytý maqsatynda bir­qatar jumystar jasadym. Endi osyndaı sıkldar boıynsha taǵy da kóptegen jumystar atqarý jos­parda bar», deıdi Amanat Nazarqul.

Qashanda týǵan jerine tý tik­ken, dúnıege kelgen jerin ju­maq sanaıtyn azamattyń aby­roıy da asqaq bolmaq. Al, týǵan topyraqqa etken eńbek, ol úshin tókken ter zamanalar men dáýir­lerdiń aldynda da erlik bolyp qala bermek. Sýretshi Amanat Nazarquldy kópshilik músinshi retinde de jaqsy biledi. Bul turǵyda onyń qoltańbasy Taraz qa­la­synda da qalyptasqan. Kó­ne shaharda Amanat Nazar­qul­­­dyń avtorlyǵymen 2013 jy­ly qoladan Tóle bı eskert­kishi turǵyzyldy. Eńseli es­kert­­kishtiń ashylý rásimine ta­raz­dyq jurtshylyqpen bir­ge Elbasy Nursultan Nazar­baev ta qatysqan bolatyn. So­ny­men qatar 2016 jyly Ta­raz qa­lasynda Qazaqstan Respýb­lıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyl­dyǵyna oraı «Gúldengen Qazaq­stan» atty arhıtektýralyq me­morıal ashyldy. Búginde bul nysandardyń bári de Taraz qa­lasynyń sáýlettik kelbetin arttyryp turǵan týyndylar qatarynda.

Amanat Nazarqul árbir týyn­­dysynda qazaq halqynyń ta­rı­hyn, mádenıetin, salty men dástúrin dáriptep júr­gen sýretshi. Ulttyń uly kó­shin zamanaýı óner túrinde ha­lyq­qa usynǵan qaıratker. Má­se­len, ol stýdent kezinde áı­gili jazýshy Shyńǵys Aıtmatov­tyń shyǵarmalaryn erekshe jaqsy kórip oqyǵanyn, keıin qalam­gerdiń ózimen dıdar­lasyp, aralasqanyn aıta­dy. Jyl­­dar ótken saıyn jazýshy­nyń tulǵalyq bolmysy sý­retshiniń kóńil túkpirinde iri­lene túsken. О́zi de «Aq sharshy» kartınasynda dúnıeni Aıt­­matov dúnıetanymy turǵy­synan baǵamdap, búgingi zamanaýı ǵylym men keshegi ótken tarıhtyń arajigin ózinshe kór­kem beınelegisi kelgenin áńgi­meleıdi. Sonymen qatar «Dala muńy» grafıkalyq kompozısııa­synda uly dalamyzdyń kórki men kıesi bolyp sanalǵan kıik janýarynyń taǵdyryn beı­neleıdi. Sol arqyly ómir men óner­diń túrli quby­lys­taryn ózara qabystyrýǵa áreket jasaıdy.

Sýret óneri sheksiz múmkin­dikterdi kórsetetin kórkem álem.­ Munda eń áýeli taǵdyr bar.­ Al taǵdyrdyń qaı kezde­ de týra joldy tańdaıtyny bel­­­gili. О́nerdiń bekzat rýhy ómir­diń ózindeı shynaıylyqty talap etedi. Qylqalam ıesiniń qaıta­lanbas qoltańbasy ulttyń uly tarı­hyna qosylǵan eńbek bolyp qala bermek. Sheberdiń qolynan shyqqan shyǵarmanyń da shyndyǵy mol, aqıqaty aı­qyn, maqsaty bıik bolmaq. Ǵalam men adamnyń taǵdyry jaıly parasat bıiginen kóz salǵan sýret­shiniń syıy onyń týyndylarynda tunyp tur.

 

Jambyl oblyshamıhy

 

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar