Kez kelgen máseleni keshendi túrde sheshý kerek

 Azamattardy qabyldaý sharasyna jergilikti atqarýshy bılik­­tiń ókilderi, oblystyq bas­qarma­lar­dyń, memlekettik meke­me­ler­diń jetekshileri qatysty.

Prezıdent kómekshisimen kez­de­sip, ózderin mazalap júr­gen máse­lelerdi kózbe-kóz aıtyp, sony­men qatar Memleket bas­­shysy­na ótinish-tilekterin tikeleı jetkizýge nıet bildirgen oblys turǵyndarynyń qarasy mol boldy. Aıta ketetin bir jaıt, aryzyn aıtqan azamattardyń basym kópshiligin baspana máselesi tolǵandyratyn bolyp shyqty.

Biri uzaq jyldardan beri kezekte tursa da, arman qylǵan páterge qol jetkize almaı kele jatsa, endi biri eńbek­aqysynyń azdyǵynan ıpote­ka­lyq nesıeniń alǵashqy jarnasyn tóleı almaı pushaıman bolyp júr eken.

Temirtaý qalasynyń turǵyny Sholpan Ábilova, Qaraǵandyda tu­­ratyn Álııa Rymbaeva, Juldyz Dostaeva, Aıtbala Álim­­baeva, Rakesh Hasenova jáne basqa da azamattardyń bas­pana muqtajdyǵy týraly kóz­diń jasyn tógip aıtqan ótinish­te­rin muqııat tyńdaǵan Aıda Ǵalymqyzy qamkóńil jandardy sabyrǵa shaqyryp, «Men sizderdiń problemalaryńyzdy jaq­sy túsinemin. Degenmen, dál osy jerde otyryp, sizderge kómek­tesemin dep qurǵaq ýáde bergim kelmeıdi. Nege deseń­iz­der, jyldar boıy páter keze­gin­de turǵandardyń, kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylardy ysyryp tastap, olardyń quqyǵyn taptaýǵa bolmaıdy. Sondyqtan sizder qazir elimiz boıynsha iske asyryla bastaǵan «Baqytty otbasy», «Nurly jer» sııaqty mem­lekettik baǵdarlamalarǵa qa­ty­sýlaryńyz kerek. Bul tarap­ta sizderge zań aıasynda múm­kin bolǵan kómektiń bári kórse­ti­le^­tin bolady. Sizder kóter­­gen máselelerdi hattamaǵa tir­ke­tip, tıisti oryndar aldyna árqaı­sysy boıynsha naqty min­­det­ter qoıylatyn bolady», dedi.

Qabyldaý barysynda temir­taý­lyq turǵyndar erekshe bel­sendilik tanytyp, metallýrgter qalasynda qordalanyp qalǵan má­selelerdi jipke tizip aıtty. Osy máselege oraı, Prezıdent kó­mekshisi Temirtaý qala­syn­da­ǵy áleýmettik, turmystyq, eko­logııalyq jáne basqa da kún tártibinde ótkir turǵan prob­lemalardy tereń zerttep, ke­shendi túrde sheshýdi oblys bas­shylyǵyna tapsyratynyn jet­kizdi.

Prezıdent kómekshisimen kezdesýge múmkindigi shekteýli jandar, asyraýynda múgedek nemese aýyr dertke shaldyqqan balalary bar analar da kóptep keldi.

Al Qaraǵandy turǵyndary Aıman Dúskenova arbadaǵy múge­dek balasyn, Samal Mánji­bae­va serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan balasyn emdeýge ­ma­te­rıaldyq kómek surady.

Aıta ketý kerek, azamattardy qabyldaý barysynda týyndaǵan suraqtar, kóterilgen máseleler boıynsha tıisti memlekettik organ­dardyń qyzmetkerleri óti­nish ıelerine qolma-qol jaýap berip nemese zań turǵysynan qajetti aqyl-keńes kómegin kór­setip otyrdy. Bul rette qala ákimi Nurlan Áýbákirovtiń suraq­tyń basym kópshiligi baspana máselesine tirelgendikten, áńgi­me­ge jıi aralasýyna týra keldi.

Qabyldaýǵa Qaraǵandynyń Kúngeı shaǵyn aýdanynan bir top turǵyn shaǵym aıta keldi. «Biz turatyn aýdanda jol joq, jaryq pen sý tartylmaǵan. Bala­la­rymyz 5 shaqyrym jerdegi mektepke jaıaý barady. Mine, osy máseleler qansha aıtsaq ta, uzaq ýaqyttan beri sheshimin tap­paı keledi», dep muń shaqty olar. Prezıdent kómekshisi bul shetin máseleni sheshý boıynsha naqty sharalardy júzege asyryp, nátıjesin habarlaýdy qala ákimine tikeleı tapsyrdy. «Qala basshylyǵy atalǵan aýdanǵa baryp, turǵyndarmen jıyn ótkizgeni jón. Máseleniń mán-jaıyna sol jerge baryp, tikeleı kózben kórip, qulaqpen estigende ǵana qanyǵýǵa bola­dy. Sondyqtan Kúngeı tur­ǵyn­daryn­yń turmystyq másele­le­rin eń birinshi kezekte sheshý kerek», dedi Aıda Balaeva.

Prezıdent kómekshisiniń aldyna kelip muń aqtarǵan jan­dar­dyń ishinde medısınalyq qyz­mettiń sapasyna, dári­ger­lerdiń biliktiligine, dári-dár­mek­pen qamtamasyz etilýdegi kemshilikterge syn aıtqandary da kóp boldy. Osy rette Aıda Ǵalymqyzy oblystyq Den­saý­lyq saqtaý basqarmasyna medı­sınalyq mekemelerdegi qyz­metkerlerdi attestasııadan ótki­zip, medısınalyq qamtamasyz etý boıynsha tolyqtaı saraptama jasaý kerektigin tapsyrdy.

Qabyldaýǵa kelgen jan­dar­­dyń arasynda ataýly áleý­mettik kómek­ti qaıtsem alam, ol qan­daı jaǵdaıda beriledi degen sııaqty qarapaıym suraq­tar­dy qoıǵandary da boldy. Buǵan jaýap bere otyryp, Prezıdent kómekshisi turǵyndar arasynda osy baǵyt boıynsha túsinik jumystarynyń keńinen júr­gizil­ýi kerektigin aıtty. «Nur Otan partııasynyń fılıaly, oblys­­tyq, qalalyq qoǵamdyq ke­ńester bul baǵytta qoǵamdyq qabyldaýlar, dóńgelek ústelder uıym­dastyryp, halyqty áleý­met­tik salada bolyp jatqan oń ózgeristermen tanystyryp otyrýy qajet», dep atap ótti Aıda Ǵalymqyzy.

Qabyldaýǵa sońǵylardyń biri bolyp kirgen jergilikti «Arqa aqshamy» gazetiniń bas redaktory Janat Jańqashuly óziniń týyp-ósken Saryobaly aýylynda sý máselesiniń ótkir turǵanyn, uıaly telefon baılanysynyń joqtyǵyn jetkizdi. Sonymen qatar ol qazirgi ýaqytta qazaq baspasóziniń qıyn jaǵdaıdy bas­tan keship jatqanyn aıtyp, qynjylys bildirdi. «Eger jarna­ma­nyń qazaq tilinde berilýi min­dettelse, onda ana tilinde shy­ǵa­tyn gazetter óz kúnin ózi kóre ala­tyn dárejege jeter edi», dedi ol.

Azamattardy qabyldaý rási­miniń aıaǵyna taman Aıda Balaeva osy kezdesý barysynda tur­ǵyndardyń jeke máselesi, olar kótergen problemalardyń bar­ly­ǵy jiti nazarda bolatynyna taǵy da ýáde berdi.

Tańerteńgi saǵat 10.00-den keshki 18.00-ge deıingi ara­lyq­ta Aıda Balaeva ótkizgen qabyl­daý­da 100-den asa adam boldy. Turmystyń taýqymetin tar­typ júrgen jandar tyńdar qu­laq bolǵan soń, ózderin mazalap júrgen máselelerdi tartyn­baı aıtty. Solardyń basym kóp­shi­li­gi tolǵandyrǵan suraqtaryna tolymdy jaýap alyp, qabyldaý bólmesinen toq kóńilmen shyǵyp jatty.

«Negizi, qandaı da bir máse­le­ni jeke alyp qaraǵannan góri ony keshendi túrde sheshýge umtylǵanda ǵana is oń nátıje beredi. El de bizdiń jumy­symyzdy osyndaı ıgi qadam­dar arqyly baǵalaıdy», dep túıin­de­di sózin Aıda Balaeva.

* * *

Jumys saparynyń ekinshi kúni Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń kómekshisi Aıda Balaeva Qaraǵandy oblysynyń ǵylymı jáne shyǵarmashyl zııa­ly qaýym ókilderimen, sodan keıin jastarmen kezdesip, emen-jarqyn áńgime qurdy.

Qaraǵandy ekonomıkalyq ýnıversıtetinde ótken kezdesýge jergilikti JOO oqytýshy ǵalym­dary, teatr ártisteri, BAQ ókilderi, jazýshylar qatysty.

Kezdesýdi ashqan Aıda Balaeva Qaraǵandy qalasyna kel­­­gen jumys sapary jaıynda, ke­shegi kúni turǵyndardy qa­byl­­daý kezinde alǵan áseri men túıgen oılary týraly qysqa da nusqa aıtyp berdi. Sondaı-aq osy kezdesýden ne kútetinin de jetkizdi. «Sizder jurtpen etene aralasyp júresizder: eldiń muńy men tilegin jaqsy bilesizder. Sondyqtan búgingi beıresmı jaǵdaıdaǵy kezdesýde sizderdiń júıelik sıpattaǵy usynystaryńyz ben ótinish-tilekterińizdi tyńdaǵym keledi», dedi ol.

Atalǵan basqosýda alǵashqy­lar­dyń biri bolyp sóz alǵan S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq drama teatrynyń ártisi, Qazaq­­stan­nyń eńbek sińirgen qaı­ratkeri Qaırat Kemalov óner salasyndaǵy birshama máseleler týra­ly aıtyp ótti. Teatr jáne kıno akteri búgingi kúnde osy salada kadr máselesiniń óte ótkir turǵanyn tilge tıek etti. «Qyz­met­­tik baspana bolmaǵan soń, teatr­ǵa jastar kele bermeıdi. Bizdegi eń úlken máseleniń biri osy», dedi Q.Kemalov.

Oblystyq «Ortalyq Qa­zaq­stan» gazeti bas redak­to­ry­nyń birinshi orynbasary Ersin Musabekov jýrnalıs­ter mártebesi týraly máseleni kóterdi. «BAQ ókilderi ne bıýd­jet­tik, ıa bolmasa memlekettik qyz­metke jatpaıdy. Mártebesi bolmaǵan soń, kóp jaǵdaıda esesi ketip júredi. Máselen, jas jýrnalıster ıpotekalyq nesıe alaıyn dese, mártebesi bolmaǵan soń túrli memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysa almaıdy», dedi ol.

Sonymen qatar jergilikti joǵary oqý oryndarynyń oqytýshy-ǵalymdary osy sala­daǵy kún tártibinde ótkir tur­ǵan máseleler jaıyn qoz­ǵa­dy­. Ásirese olar jaǵ­da­ıy ja­sal­maǵandyqtan, jas ǵa­lym­dardyń shetelge ketý úde­ri­si­niń údep bara jatqanyna qyn­jy­latyndyqtaryn jetkizdi. «Bolashaq» akademııasynyń kafedra meńgerýshisi Aqylbek Qabjanov jaǵdaı osylaı jalǵasa beretin bolsa, tipti jastary 50-den asqan ǵalymdardyń ózi shet memleketterge kóship ketýi ábden múmkin degen kúdik aıtty.

Sondaı-aq kezdesýde «Ser­pin» baǵdarlamasy boıynsha oqıtyn stýdentter sanynyń art­ýy jataqhanada oryn jetis­peý­shilik máselesiniń týyndaýyna ákep soqqany aıtyldy. Serpindikterdi oqý bitirgen soń mindetti túrde jumysqa ornalas­tyrý da JOO-larǵa aýyr tıip jat­qan kórinedi. Osy jaıyndaǵy maǵ­lumattarǵa qanyqqan Aıda Ǵalymqyzy «Serpin» baǵdar­la­ma­synyń tuǵyrnamasyn búgingi kún talaby turǵysynan qaıta bir tarazylaýdyń ýaqyty jetkenin aıtty.

Kezdesýdiń sońyna taman Aıda Balaeva oqytýshylardyń jas urpaqty tárbıeleý isindegi róliniń asa mańyzdy ekendigine nazar aýdardy. «Búgingi jas­ta­rymyz bilimdi, mádenıetti jáne rýhanı turǵyda óte baı bolýlary kerek. Jastar oqý-bilimge tartylmasa, jumyspen qamtylmasa, qoǵamdaǵy óz ornyn tappasa, onda mindetti túrde psıhologııalyq daǵdarysqa dýshar bolady. Ásirese aýyldyq jerlerden qalaǵa kelgen jastar qoǵamdyq ómirde áleýmettik tur­ǵyda beıimdele almaı, óki­nish­­ti jaıttarǵa urynyp jatady. Sizder men bizdiń mindet – mun­daı rýhanı quldyraýdyń aldyn alý», dedi ol.

Budan keıin Prezıdent kó­mek­shisi Qaraǵandy qala­syn­da­ǵy Gogol atyndaǵy oblystyq ǵylymı-ámbebap kitaphanasynda úkimettik emes uıymdardyń ókil­de­rimen jáne oblystyń belsendi jastarymen kezdesip, olardyń usynys-tilekterin tyńdady.

Kezdesýde Qarqaralydaǵy M.Ádekenov atyndaǵy kol­ledj­diń stýdenti Dáýren Rahymbek keler jylǵy «Volon­ter^­ler jylynda» erikti­ler­ge memleket tarapynan kóńil bólinse degen tilek aıtty. Sondaı-aq belsendi jastardyń biri, dástúrli ánshi Merýert Bashaı atamekenge oral­ǵan qandastarymyzdyń kún­de­likti ómirde kezdesetin problemalary týraly áńgime qozǵady. Úkimettik emes uıymdardyń ókilderi ózderine memleket tarapynan qoldaý kórsetilgenin qalaıtyndyqtaryn jetkizdi.

Qazaqstan Respýblıkasy Pre­zı­­^­dentiniń kómekshisi – Qa­zaq­stan Respýblıkasy Prezıden­ti Ákimshiliginiń О́ti­nish­terdi qa­raýdy baqylaý bóli­mi­niń meńgerýshisi Aıda Balaeva Qa­ra­­ǵandyda bolǵan eki kúndik ju­­mys sapary barysynda tur­ǵyn­dardyń, zııaly qaýym ókil­de­­riniń, alǵadaı jastardyń aıt­qa­nynan óńirdegi ózekti degen máselelermen birshama tanys boldy dep senimmen aıtýǵa bolady. «Tyńdaýshysy joq sóz jetim» degen. Aıda Ǵalymqyzynyń árbir aıtqan sózdi yqtııatty túrde tyńdap, yqylaspen jaýap bergen kópshiliktiń kóńilinen shyqqanyn joǵaryda aıttyq. Endigi bar úmit Qaraǵandy turǵyndarynyń aryz armany men kótergen máseleleri, amanat etken ótinish-tilekteri jerde qalmaı, atqarýshy bıliktiń, tıisti organdardyń nazaryna iligip, oń sheshimin tabýynda bolyp tur.

Qaraǵandy