Qazaqstan • 17 Qazan, 2019

Mańyzdy salalarǵa qatysty qujattar maquldandy

37 ret kórsetildi

Májilis Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen palatanyń jalpy otyrysy ótti. Jıynda depýtattar áleýmettik-ekonomıkalyq mańyzy joǵary úsh zań jobasyn maquldady.

Tabıǵatty lastaýshylar jóninde aqparat ashyq bolmaq

Otyrys barysynda birinshi kezekte «Aq­paratqa kirý, sheshimder qabyldaý prosesine jurtshylyqtyń qatysýy jáne qorshaǵan ortaǵa qatysty máseleler boıynsha sot ádildigine qol jetkizý týraly konvensııaǵa (Orhýs konven­sııa­sy) Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasymaldarynyń tirkelimderi týraly hattamany ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasy qaraldy. Atalǵan qujattyń jaı-japsary jó­ninde Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev baıandama jasady.

«Osy hattamaǵa qosylý maqsaty Orhýs konvensııasynyń erejelerimen negizdelgen. Aýaǵa shyǵarylatyn, sý men topyraqqa tógiletin qaýipti hımııalyq zattar men lastaǵyshtardyń jyl saıynǵy kólemderin, ónerkásiptik jáne basqa da obektilerden alynatyn qaldyqtar aqparatyn jınaý, óńdeý úshin kadastrlar nemese Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasymaldarynyń tirkelim júıesin birtindep engizý jóninde sharalar qoldanýǵa mindettimiz. Bul tirkelim «aýaǵa, tabıǵatqa qaı nysandar lastaýshy, qaýipti hımııalyq zattardy shyǵaryp jatyr?» jáne «qaı ýaqyt aralyǵynda qandaı kólemde shyǵarylady?» degen suraqtarǵa baılanysty tolyq aqparat beretin bolady», dedi mınıstr.

Qazaqstanda 2018 jyly lastaýshy zat­tar­dyń jalpy kólemi 2,5 mln tonnany quraǵan. «Qazirgi tanda halyqtyń ekologııalyq jaǵdaıǵa qyzyǵýshylyǵynyń ósýine baılanysty, bizdiń elimizde qorshaǵan ortanyń jaı-kúıi týraly halyqty ýaqtyly habardar etý boıynsha jumystar atqarylyp jatyr. Sonyń biri AirKz mobıldik qosymshasy iske qosylyp, oblys ákimdikteri jurtshylyqty aqparattandyrý úshin LED-ekrandar ornatý boıynsha jumys júrgizýde. Osy LED-ekrandarda aýanyń sapasy týraly málimet berilip jatyr. Sonymen qatar atalǵan aqparat biriktirilgen sıpatqa ıe. Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasymaldarynyń tirkelimi sııaqty quraldardyń bolýy halyqqa kásiporyndar shyǵaryp jatqan zııandy zattar boıynsha derekterdi usynýǵa múmkindik beredi», dedi M. Myrzaǵalıev.

Osy atalǵan Tirkelim hattamasy 64 qyzmet túrin jáne 86 lastaýshy zattardy qamtıdy. Atalǵan 64 qyzmet túriniń Qazaqstanda 32 túri jáne oǵan jatatyn 26 lastaýshy zat qamtylady. «Osy Tirkelimdi sıfrlandyrý maqsatynda IýNITAR (BUU oqý jáne ǵylymı-zertteý ınstıtýty) qoldaýymen 10 mıllıon teńgege granttyq qarajat alynyp, veb-portal ázirlendi. Ony Zalaldy zattardyń shyǵarylý jáne tasymaldaý tirkelimi derekterimen tolyqtyrý júrgizildi (100 kásiporyn). Tirkelim veb-portaly tájirıbelik paıdalanýǵa engizildi. Keleshekte osy Tirkelim portalyn Biryńǵaı memlekettik monıtorıng júıesi aıasynda basqa da aqparattyq júıelermen ózara ıntegrasııalaýdy josparlap otyrmyz. Mınıstrliktiń vedomstvolyq uıymymen ázirlengen Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasymaldarynyń tirkeliminiń veb-portaly kelesi jyly paıdalanýǵa beriledi», dedi vedomstvo basshysy.

Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasy­mal­darynyń tirkelimderi týraly hattamaǵa 2003 jylǵy 21 mamyrda Kıevte ótken Orhýs konvensııasy taraptarynyń kezekten tys jınalysynda qol qoıylǵan. Hatta­many ratıfıkasııalaý jáne onyń kúshine enýi lastaýysh zattardyń qorshaǵan ortaǵa shy­ǵaryndylary men tógindileri týraly kóp­qyrly, qurylymdalǵan jáne kompıýter­lendirilgen derekqoryn jasaýǵa, lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasymaldary, tabıǵat paıdalanýshy-kásiporyndar týraly aqparatqa jurtshylyqtyń qolje­tim­diligin keńeıtýge, qalyń buqarany ózderi turyp jatqan aýdandarynyń lastanýy týraly aqparatpen tanystyrýdy qamtamasyz etýge, halyqtyń tabıǵat qorǵaý máseleleri boıynsha sheshimder qabyldaý prosesine qatysýyna yqpal etýge, ekologııalyq aqparattyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik be­redi.

Bul zań jobasyn talqylaý barysynda birqatar ózekti máseleler aıtyldy. Máse­len, depýtat Qýanysh Sultanov halyqtyń eko­logııalyq mádenıetin, sanasyn kóterý úshin naqty jumystar qolǵa alynýy kerek ekenin, sol úshin mınıstrliktiń osy baǵytta tıisti sharalar qabyldaýynyń mańyzdylyǵyn atady.

Qyzý talqylaýdan keıin bul zań jobasy biraýyzdan maquldandy.

Barys-keliske kedergi bolmaýy tıis

Sonymen qatar depýtattar «2003 jylǵy 25 jeltoqsandaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qyrǵyz Respýblıkasynyń Úki­meti arasyndaǵy Memlekettik shekara arqy­ly ótkizý pýnktteri týraly kelisimge ózgeris­ter engizý týraly hattamany ratıfıkasııa­laý týraly» zań jobasyn qarastyrdy. Aıta ke­teıik, 2003 jylǵy 25 jeltoqsandaǵy Qazaq­stan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qyr­ǵyz Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy Mem­lekettik shekara arqyly ótkizý pýnktteri týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattama 2018 jyldyń 17 tamyzynda Nur-Sultanda jasalǵan.

Atalǵan zań jobasy boıynsha baıandama usynǵan Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov: «Qazirgi tańda eki el arasynda 11 avtomobıl ótkizý beke­ti bar, olardyń beseýi kópjaqty halyq­ara­lyq, al altaýy – ekijaqty. Ekijaqty ótki­zý beketteriniń tórteýinen ótetin adamdar men kólik quraldarynyń qarqyny óte tómen bolýy sebepti olar 2010 jyly jabylǵan. Qazirgi kezde jumys istep turǵan jeti ótkizý beketinen jylyna 11 mıllıondaı adam jáne 466 myń kólik quraly ótýde. Sondaı-aq 2018 jyly avtomobıl kóligimen júk tasymaldaý Qazaqstan men Qyrǵyzstan arasynda 43 paıyzǵa artyp, 1,7 mln tonnany qurady», dedi Beıbit Atamqulov.

Onyń aıtýynsha, hattamada «Novo­voskre­senovka» ótkizý beketiniń ataýyn «Sypataı batyr» dep ózgertý kózdelgen. Sonymen qatar Sarytóbe jáne Aýqatty avtomobıl ótkizý pýnktteriniń mártebesin ekijaqtydan «kópjaqty halyqaralyqqa» aýystyrý eskerilgen. Naqtylaı aıtqanda, hattamamen Qyrǵyzstannyń Shý oblysynyń Shý aýdanynda ornalasqan Toqmaq avtojol jáne Qazaqstannyń Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda ornalasqan Sarytóbe avtojol, sondaı-aq Qyrǵyzstannyń Shý oblysynyń Ystyq-ata aýdanynda ornalasqan Keń-Bulyn avtojol jáne Qazaqstannyń Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda ornalasqan Aýqatty avtojol ekijaqty ótkizý pýnktteriniń mártebesin «kópjaqty halyqaralyqqa» ózgertý bóliginde Kelisimge qosymshanyń
2 jáne 3-tarmaqtaryna ózgerister engiziledi. «Bul sharalar óz kezeginde Qarasý jáne Qordaı avtomobıl ótkizý beketterindegi kólik aǵynyn jeńildetýge múmkindik bere otyryp, Qazaqstan jáne Qyrǵyzstan arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq qatynastyń odan ári damýyn jaqsartady. Sondaı-aq Ortalyq Azııa memleketteriniń taýar aınalymyna oń áserin beredi», dedi B.Atamqulov.

Eki el arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtýǵa tıgizer áseri mol máseleler qamtylǵan bul zań jobasyn da depýtattar biraýyzdan qoldap, maquldady.

Sondaı-aq otyrysta «Qazaqstan Respýb­lı­ka­synyń keıbir zańnamalyq aktilerine ońaltý jáne bankrottyq rásimderin jetil­dirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyq­tyrýlar engizý týraly» zań jobasy ekinshi oqylymda qaralyp, maquldandy.

Jalpy otyrys sońynda halyq qalaýlylary birqatar memlekettik atqarýshy organdardyń basshylaryna depýtattyq saýaldar joldady.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar