Rýhanııat • 10 Maýsym, 2020

Áýlıeatanyń ózindik brendin áıgileıtin kezeń keldi

113 ret kórsetildi

Qazaq dalasynyń qaı qıyry da qazynaǵa toly, tarıhqa baı. Elimizdegi eńseli árbir shahar, órken jaıǵan óńirdiń báriniń de ózindik ereksheligi bar. Uly dalanyń barlyq aımaǵynan tirshilikke qolaıly, ómir súrýge tıimdi jaılylyqty kezdestirýge bolady. Sonymen qatar ár ólkeniń ózine ǵana tán, ózgeler qyzyǵa qaraıtyn da brendi qalyptasqan. Máselen, Túrkistan degende birden áıgili Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesi eske túsedi. Kezinde Ámir Temir saldyrǵan alyp keshende ult tarıhyndaǵy uly tulǵalar máńgilik tynys tapqan.

Kóp jaǵdaıda otandyq týrısterdiń de deni sol Túrkistanǵa qaraı jıi baryp, uly arýaqtardyń rýhyna taǵzym etip ári saıahattap qaıtatynyn kórip júrmiz. Al Saryaǵash degende adam den­saý­lyǵynyń kepili bolǵan shıpaly ortalyq jyly­ushyraıdy. Jańaqorǵannyń qara balshyǵy da talaıdyń dertine daýa bolǵany anyq. Sol sekildi Jetisý aımaǵy desek, tabıǵattyń tylsym syryna qanyqtyratyn ataqty «Sharyn» shatqalyn, Almaty desek áıgili «Shymbulaq», «Medeý» keshen­derin, Ulytaý degende uly Joshy han kese­nesin, al Kókshetaýdy eske alǵanda Býrabaıdy aıt­paı qala almaımyz. Árıne munyń bári de qazaq­tyń qasıetti dalasynyń máni men sáni, tarıhy men taǵdyry.

1

Sol sııaqty, jalpy Áýlıeata óńiri degende de kópshiliktiń esine áýeli Qarahan, Aısha bıbi tarıhy týraly tanymdyq rýhanı jádiger oralady. Ǵasyrlar boıy el esinde saqtalyp kele jatqan qos ǵashyqtyń kesenesi de Jambyl óńiriniń aýmaǵynda ornalasqan. Shyǵystyń uly shaıyrlary tamsana jyrlaǵan Talas, budan ózge de Balasaǵun, Qulan, О́rnek, Aqyrtas sekildi kóptegen qalashyq da halqymyzdyń ejelden-aq órkenıet kóshine ileskenin kórsetetin qundylyqtar. Zamanyndaǵy Uly Jibek jolynyń kıesi de máńgilik eldiń bir nyshany. Negizinen, Taraz qalasy týraly sóz bolǵanda, shahardyń eki myń jyldan astam tarı­hynyń bar ekeni qosa aıtylady. Degenmen, dál qazirgi kezde Tarazdyń ózindik brendi qandaı? Jalpy, óńirdiń ózindik brendin qalyptastyrý týrızmdi damytýǵa da jol ashatyn negizgi quraldyń biri. Jambyl oblysynda erekshe tarıhı-mádenı oryndar jeterlik. Ári tabıǵı resýrstarǵa da baı. Alaıda áli kúnge deıin týrızmdi damytýda birqatar kedergiler kezdesip otyr. Birinshi kezekte týrızm salasyndaǵy kadr tapshylyǵy, sonymen qatar avtojoldar sapasynyń nasharlyǵy, jol boıyndaǵy servıs deńgeıiniń tómendigi týrızmniń damýyna kedergi keltiretin máseleler. Atalǵan másele tóńireginde ákimdikte talaı ret áńgime de bolǵan. Jambyl oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev óńirdegi meıramhanalar men kafelerde qyzmet kórsetý deńgeıiniń tómen ekenin, bul  kelýshilerdiń senimsizdigin týdyratynyn aıtqan edi. Sonymen qatar jol boıyndaǵy servıstiń de kóńil kónshitpeıtini aıtylǵan. Máselen, oblystan týrızmdi damytý úshin toǵyz servıstik keshen salý josparlanǵan bolsa, búginde onyń bireýi ǵana Baızaq aýdanynda salynǵan eken. Sondaı-aq oblysta elimizdiń jáne sheteldiń týrısterin tartýǵa qabiletti búgingi zamanǵa laıyq týrızm ındýstrııasyn qurý máselesi tur. Munyń bári de bir kúnde sheshile salatyn sharýa emes. Jambyl oblystyq týrızm basqarmasynyń  basshysy Ǵanı Maılybaevtyń aıtýynsha, bul baǵytta birneshe jobany júzege asyrý josparlanǵan. Bes tilde aýdıo jáne beınegıdteri bar «Taraz tour» mobıldik qosymshasyndaǵy týrıstik nysandar sanyn 200-ge deıin arttyrý kózdelýde. Alaıda qazirgi tańda qosymshadan tek 37 nysandy ǵana tabýǵa bolady. Sondaı-aq Halyqaralyq «Áýlıeata» áýejaıyna Taraz topyraǵy týraly tolyq aqparat beretin smart-dúńgirshekter ornatylady. Atalǵan basqarma tarapynan aýdıo jáne beıne nusqaýlyǵy bar eki qabatty avtobýs jumys isteıtin bolady. Taraz áıgili «2GIS» mobıldi qosymshasyna, ıaǵnı sandyq kartaǵa qosylady. Bul týrısterge basqalardyń kómeginsiz ózderine kerek jerlerdi taýyp, durys baǵyttaǵy avtobýsqa otyrýǵa kómektesedi. Sonymen qatar 200 týrıstik nysanda QR-kodtary ornatylady. Bıyl Aısha bıbi, Qarahan, Babadja-Hatýn keseneleri, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı boı kótergen Kereı men Jánibek eskertkishteri, Aqyrtas jáne Tekturmas etnotarıhı kesheni sııaqty bes tarıhı-mádenı nysanda qaıta jańǵyrtý jumystary bas­talady. Etnoaýyldar salý boıynsha ınvestorlarmen kelissózder júrgiziletin bolady. Munyń bári de óńir týrızmin damytýǵa jasalyp otyrǵan qadam. Alaıda Taraz degende birden eske túsetin, kópshilik kóne shaharǵa sol úshin keletindeı ortalyqtyń, ıaǵnı ózindik brendtiń bolýy qajet. Árıne búginde Áýlıeataǵa týrıster qaı jerden kelse de onyń tarıhymen, mádenı nysandarymen tanysa alady. Biraq týrızmdi naqty damytý úshin áli de qolǵa alatyn dúnıeler bar eken. Máselen, búginde oblys boıynsha tek jeti gıd resmı tir­kelgen. Endi jyl sońyna deıin olardyń sanyn 50-ge jetkizý josparlanyp otyr. Árıne týrızm salasyn damytý maqsatynda atqarylyp jatqan mundaı jumystar jaqsy-aq. Endi talaı jyldan beri sheshilmeı kele jatqan kadr tapshylyǵynan bastap barlyq másele oń sheshimin tapsa, Taraz týrızminiń de ózgelerge tańdaı qaqtyryp, damıtyn kúni jaqyn deýge bolady.

1

Degenmen, óńirge týrısterdi tartý úshin budan ózge qandaı sharalardy qolǵa alý kerek degen saýal týyndaıdy. Bul rette M.H.Dýlatı atyndaǵy Taraz Memlekettik ýnıversıtetiniń rektory Mahmetǵalı Sarybekov joǵary oqý oryndarymen birlese jumys isteý kerektigin jáne bul maqsatqa «Týrızm jáne servıs» kafedrasynyń túlekterin tartý qajettigin aıtady. Shynynda da, eger týrızm mamandyǵynyń túlekterin tartý jumystary qolǵa alynatyn bolsa, bul bir jaǵynan jas ma­mandarǵa tabys kózi, ekinshiden óńirdegi kadr máse­lesiniń de sheshilýine oń yqpal etýi múmkin. «Bul baǵyttaǵy zertteýlerdiń mańyzy zor. Tarazdyń basqa qalalardan ózindik ereksheligin aıqyndaý qajet. Máselen, biz Saryaǵashqa emdelý úshin, Túrkistanǵa uly babalarymyzdyń rýhyna taǵzym etý úshin baramyz. Sol sekildi Tarazdyń da óz ereksheligi bolýy kerek», deıdi Taraz memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Erjan Ámirbekuly. Al «Zolotoı karavan» týrıstik orta­lyǵynyń dırektory Albına Veımer Tarazdyń ózindik brendin qalyptastyrý ishki týrızmniń damýyna septigin tıgizedi dep sanaıdy. Sondaı-aq ol Taraz shaharynyń eki myń jyldyq tarıhy týraly barlyq qazaqstandyqtardyń da bile bermeıtinin aıtady. «Kórshi qalalar, sonyń ishinde eń aldymen Almaty men Taraz arasynda áýe reısterin ashý kerek. Sonymen qatar búginde balalar týrızmi de nazardan tys qalyp otyr. Jambyldyq oqýshylardy tarıhı oryndarǵa aparyp, tanystyrýǵa eshkim de asa den qoıyp otyrǵan joq», deıdi Albına Veımer. Al meıramhanalar men qonaqúıler assosıasııasynyń tóraıymy Aıgúl Aqshalovanyń aıtýynsha, bul rette eger jergilikti qyzmet kór­setý sapasy syn kótermese, týrısterdi dámdi ta­ǵam­dardyń food-festıvalderine tartýǵa bolady eken. Árıne týrızmdi damytýdyń tetigi kóp. Munyń taǵy bir utymdy tusy, Jambyl oblysy «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik jolynyń boıynda ornalasqan.  Bul jolmen kún saıyn myńdaǵan kólik qatynaıdy. Bir sózben aıtqanda, búgingi Jibek joly dese de bolady. Al osy arqyly da týrızmdi damytýǵa, óńirdiń ózindik brendin qalyptastyrýǵa múmkindik bar.

О́tken jyly Taraz qalasynyń ortalyǵynan shyǵystyq úlgide «Kóne Taraz» kesheni ashyldy. Sonymen qatar Tekturmas aýmaǵynan kóne mekenniń sımvoly bolarlyq eńseli «Áýlıeata» eskertkishi boı kóterdi. Munyń syrtynda kóne shahardyń kelbetin arttyrýda qanshama jumystar atqarylyp jatyr. Kóne shahardy qyzyqtap kelýshiler úshin bul da kózge kórinerlik dúnıe. Al ejel­den kele jatqan óńirdegi Qarahan, Aısha bıbi, Tekturmas áýlıe keseneleriniń mańyzy erekshe. Qazaq memlekettiginiń týy tigilip, qazyǵy qaǵylǵan meken de Jambyl oblysynyń aýmaǵynda. Búgingi Shý jáne Moıynqum aýdandarynyń aýmaǵyndaǵy Qozybasy jeri tiri tarıh, shynaıy shejire bolyp qasqaıyp tur. Bálkim, Áýlıeatanyń brendin áıgileýge Qozybasynyń ózi azdyq etpes. Uly babalarymyzdyń izi qalǵan, uly sheshimder qabyl­danǵan mekendi el baratyn, jurt kóretin aımaqqa aınaldyryp qoısa, bul da eldikti dáripteıtin bir joba bolar edi...

 

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

14 mamyrǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:13

«Barystyń» alǵashqy transferi

Hokkeı • Búgin, 08:50

Gala-baletter: bı kórkemdigi

О́ner • Búgin, 08:44

Ǵasyrlardy toǵystyrǵan ǵajaıyp

О́ner • Búgin, 08:40

Kómir baıytý fabrıkasy iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:38

«Án» be, «ún» be?

Rýhanııat • Búgin, 08:36

Jýrnalıst Qasym

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Sóz soıyl: Táýbeli maqal-mátel

Tanym • Búgin, 08:27

Dalalyq órkenıet taǵylymy

Tarıh • Búgin, 08:23

Balaǵa meıirin tókken polıseı

Qoǵam • Búgin, 08:21

Balabaqshanyń joǵynan bary jaqsy

Aımaqtar • Búgin, 08:18

Kásipke baýlý – qasıetti borysh

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Aty-jónimizge abaı bolaıyq

Qoǵam • Búgin, 08:14

Úı ishindegi úılesim

Pikir • Búgin, 08:06

Qoı baqqan ozar...

Aımaqtar • Búgin, 08:03

Halyqaralyq qujattar qabyldandy

Qazaqstan • Búgin, 07:58

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar