Rýhanııat • 21 Maýsym, 2020

Brıýsselde qazaq mádenı ortalyǵy ashyldy

23 ret kórsetildi

Brıýsselde Qazaqstannyń Belgııadaǵy Elshiligi janyndaǵy "Til-Qazyna" qazaq mádenı ortalyǵy óz esigin ashty, - dep habarlaıdy Qazaqstannyń Belgııa Koroldigindegi Elshiligi.

Qazaqstannyń Belgııadaǵy Elshisi Aıgúl Quspan sóılegen sózinde Elshilik Qazaq mádenı ortalyǵy arqyly Qazaqstannyń baı, kóp qyrly mádenıetin jáne tarıhyn nasıhattaýǵa nıetti ekenin atap ótti.

Ortalyqta qazaq tili men ádebıeti páninen sabaqtar, Qazaqstan tarıhy men mádenıeti týraly semınarlar, tipti qazaq qolóneri men qazaq taǵamdary boıynsha sheberlik synyptaryn ótkizý josparlanýda. Sonymen qatar Ortalyqta eki jyl buryn Elshilik qurǵan qazaq bı ortalyǵy óz jumysyn jalǵastyrady. Balalarǵa "Qazaq tili men qazaq ádebıetiniń oqytýshysy - Fılolog" mamandyǵy boıynsha dıplomy bar muǵalim, elshilik qyzmetkeriniń jubaıy Meıirgúl Sabaz úıretedi.

"Bolashaqta biz Qazaqstannan asyrap alynǵan balalardy, sondaı-aq qazaq dıasporasyn mádenı ortalyǵymyzdyń jumysymen tanystyrýdy josparlap otyrmyz. Olar úshin otanymen baılanysyn saqtaýǵa ortalyǵymyz sebepker bolady degen úmittemin.

Til – halyq tarıhy, til – ulttyq qazyna, til – bizdiń namysymyz, arymyz, baılyǵymyz. Ár ult ana tiliniń ózindik ereksheligimen, qalyptasýymen daralanady. Halqymyzdyń ótkeni men bolashaǵy, baǵa jetpes baılyǵy – ana tili. Olaı deıtin sebebimiz, til – halyqtyń ulttyq bolmysy, sáni, keskin-kelbeti, tarıhy.

Mádenı ortalyǵymyz bárimizge ortaq "qazyna" bolady. "Qazynamyzdy" baıytýǵa, kitap qoryn kóbeıtýge, túrli qyzyqty materıaldar izdeýge bárimiz jumyla kirisýimiz kerek. Al, endeshe iske sát!" - dedi Elshi A. Kuspan.

Sońǵy jańalyqtar

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Qylań

Tanym • Keshe

Veterınarlar qartaıyp barady

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar