Rýhanııat • 17 Tamyz, 2020

«Er qazaq»

574 ret kórsetildi

Jýyrda osyndaı ta­qyryppen «Ege­men­niń» ardageri, búgin­de Almatyda turatyn se­­meılik jýrnalıst-ja­zýshy Dáýlet Seı­­se­n­­ulynyń kór­nekti abaıtanýshy ǵa­lym, Memlekettik syı­lyq­tyń laýreaty Qaıym Muhamedhanov týraly derekti kitaby shyqty.

Hakim Abaıdyń 175 jyl­dyǵyna oraı shyǵarylǵan bul kitaptyń «Er qazaq» dep atalatyn alǵashqy bólimi Qaıymnyń ákesi, Alash arys­tarynyń ardaqtysy atanǵan aıtýly halyq aǵartýshysy, belgili mesenat Muhamed­han týraly áńgimemen bas­ta­lyp, Semeıde tý tikken Alash­orda úkimetiniń tarı­hy­men jalǵasady. Bul bó­limde Alash arystarynyń tizesinde otyryp erjetken jetkinshek Qaıymǵa olar­dyń jeke bastarynyń úlgi-ónegesimen áser etken ıgi yqpaly, ásirese solardyń ishinen ákesiniń ini dosy, jas Muhtardyń naqtyly qam­qorlyǵy aıtylady. Bireý biler bireý bilmes, negizi Qaıymnyń Abaıdyń aqyn shákirtteri týraly ǵylymı dıssertasııasy soǵystyń so­ńynda, jasy otyzǵa endi ıek artqanda daıyn bolǵan. Biraq ókinishke qaraı, ony qorǵap shyǵý sol ýaqyt túgili elýinshi jyldardyń basynda qatty qarsylyqqa ushyraǵan. Ǵalym osy eńbegi úshin 25 jylǵa sottalyp, stalındik lagerdiń azaby men tozaǵyna tússe de, ustazy Áýezovti esh­qashan satpaǵan. Sonaý soǵys jyldarynyń aıaǵynda daıyn bolǵan ǵylymı eńbegin arada on tórt jyldan soń, ıaǵnı 1959 jyly ekinshi qaıtara qorǵaǵan. Birinshi bólimde osynyń bári ret-retimen baıan­dalǵan. Elimizdiń aıtýly tulǵalarynyń Qaıym Muhamedhanovtyń eńbekteri týraly aıtqan baısaldy pa­ıymdary  men estelikteri de osy alǵashqy bólimde.

Al ekinshi bólimde avtor­dyń «Qaısar Qaıym» degen atpen eki bólim, úsh kóri­nisten turatyn dramalyq týyndysy oqyrman nazaryna usynylǵan. «Ustaz-ǵalym týraly sóz» dep ata­latyn úshinshi bólimde áriptesimizdiń abaıtanýshy ǵalymmen ár jyldarda «Egemende» jaryq kórgen suhbattary jarııalanǵan. Búkil ǵumyryn asyl Abaıǵa arnaǵan ǵalym ómirden ótken soń onyń esimin qadirlep, aıshyqtaý máselesi de al­dy­men el basylymynda kó­terilgen edi. Qazir sol má­seleler óz sheshimin taýyp, qala ortalyǵyndaǵy basty kóshelerdiń birine Qaıym esiminiń berilýi, osyndaǵy Abaı kóshesiniń boıyndaǵy Abaı kitaphanasynyń janynda ǵalymnyń bıýsti­niń ornatylýy – bári-bári el ege­­mendiginiń arqasy. Halqy bar­da Abaı esimi, Abaı barda Áýezov pen onyń izbasar shá­kirtiniń esimi eshqashan umy­tylmaıdy!

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar