Pikir • 02 Qyrkúıek, 2020

Ár qazaq nar qazaqqa aınalsa, qane!

115 ret kórsetildi

Qazaq ne kórmegen dep keıde kólgirsıtinimiz bar. Kóre berý mindet emes shyǵar. Iá, qazaq kórmedi emes, kórdi. Ony joqqa shyǵara almaımyz. Búgin ondaı jel sózben aqtalam deý aǵattyq. Buryn bárin ózge kórsetti. Tózdik. Kóndik. Táýbe, qaıta jandandyq. Irgeli el boldyq. Oǵan da otyz jylǵa taıap qaldy. Olaı bolsa, ótkendi aıta berýdiń qajeti shamaly. Ár nárseniń jón-josyǵy, orny bolady.

Álem zulymdyǵyn uqpaı, álek bolyp jatqan aty jaman dert aıaq basyp edi, aldyńǵy oıdy aıtatyndar tabyldy. Ol da jón shyǵar. Biraq, qaıtalap aıtamyz, saǵymǵa ketken kemdikti jańǵyrtpaı, órisi keń eldikti aıtsaq, rýhymyz kóterileri haq. Bul arqyly urpaqtyń rýhyn jasytpaı, ózimiz sekildi «úı artynda bireý turǵan joq pa?» degizbeı ósirsek, olar Otan degen uǵymdy, halqym degen qaǵıdany, ultym degen uly jumysty uǵa júrip jetiledi. Tipti jaralǵaly bergi jaqsylarymyzdy jaýhardaı jarqyratyp tizsek, «Al bul – úlken azamattyq, úlken aqylgóılik... Bilgende de, tek óziń bilgenge máz bolmaı, «balańnyń balasynyń balasy bastaǵan jeti urpaǵyn jete bilsin» demekshi, aldymyzdaǵy ardaq býynnyń jıǵan-tergen rýhanı mura­syn artymyzdaǵy bozdaq býynǵa da sol qalpynda buljytpaı jetkize bilsek», (Ábish Kekilbaev) qane.

«Kósh – júre túzeledimen» aıaqqa oralǵy, janǵa jara kemimiz, kórgen­sizdigimiz bolsa, ony ózimizden kórýge tıistimiz. Endigi jerde eshkimge ókpe artýǵa bolmaıdy.

Álemdi álekke salǵan kesel kimdi de bolsa titiretip tur. Alǵash oıyn jolyndaı kórip, «e» degenderdiń eńsesi basylyp, qalaı qutylamyz dep qabaryp qaldy. Keıbir jurttardaǵy apatty zerdelegen tıisti mekemeler jiti qımyl kórsetýde. Odan qaı-qaısymyz da sabaq alýymyz kerek. Qandaı sabaq degenge kelsek, dertke atústi qaramaý, bir bolý, birigý, sózge qulaq qoıý, usynysty qabyldap, saqtyq sharasyna salǵyrt bolmaı, zań talabyn aınalyp ótýge qýlanbaı, tik turý, ózim ǵana aman bolaıyn demeı, ózgeniń de tilekshisi bola bilý – osylaı kete beredi. Imandy is-sharalar uıymdastyrylyp jatyr. Keıbir úlkender bas bolyp, jas býyn júgirip júr. Olardy táńir jarylqasyn deıik.

Alty qurlyqty aıaǵynan tik turǵyz­ǵan syn bizge de mysyq tabandap jetti. Bul kerdeńdep basyp, keýdelep ketken, keýdesine nan piskenderdi táýbesine túsireıin degen táńir taýqymeti me, kim bilsin. Endi daǵdarý emes, osy eldiń ıesi de, kıesi de biz dep jaılaý bolǵan jaǵany, kókteýdeı keńeıip ketken etekti jııatyn syn saǵat týdy. Bul iste ár qazaq qara bastyń qamyn oılap, óter-keter jıǵan dúnıeni oısyratpaıyn degen oıǵa qul bolmaı, dúnıeqońyzdyqqa, paıdakúnemdikke, pendelikke boı aldyrmaı, jurtpen bir bolý qajet.

Alda da aıttyq, endi óz elimiz, qasıetti Otanymyz bar, tileýdi qalaı tilesek te, tek adalynan tilesek, qabyl bolaryna ımanymyz kámil. Biraq sol adal tileý joly, atyń óshkir indet ıirgende ala-qula bolyp turǵany ózekti órteıdi. Adamdar qaıtsek aman qalamyz dep janushyryp júrgende, ardy emes, paıda oılaǵan pendeler zań buzyp, túzý jumysty bas paıdasyna buryp ultty da, jurtty da elep-eskermeı tıynnan teńge, teńgeden «kók qaǵaz» jasaýǵa umtylyp urynyp jatyr. Olardyń bireý emes, júzdep kezdesip jatqany janǵa batady.

Bul qalaı, sebebi ne, erteńgi saldary týraly bir sara baılam qajet-aý degen kúdik kókeıden keter emes. Biz osyn­daı qıyn sátte bar qazaq: jaı kúngi ishtegi qyjyl, syrttaǵy yza, bireý­ge degen kek, ekinshige aıtylar naz ben bazyna ysyrylyp, atalar joly, baba­lar úlgisimen «Ár qazaq – meniń jal­ǵyzym» (S.Adaı) deıtin shyǵarmyz dep edik.

Qaıran halyqshyl qazaqty, bárin demesek te kóbin qarańǵy naryq qara bastyń qamyn oılaýǵa ákelip tiredi. Asyǵystyqtyń aıaqtan aıamaı shalýy osy boldy desek, artyq aıtqandyq emes. Aqıqatynda bul «kesel» keshegi jónsiz jekeshelendirýdiń, negizi shıki oılastyrylǵan, parqy kem naryqtyń, jemqorlar men sybaılastar shep quratyn, túrli jolmen, tobyrlyq nıetpen baılyq jııatyn, jurtty jikke bólip, óz kúnińdi óziń kórge ákeletin kapıtalızm degen qıturqy qoǵamnyń «jemisi» emes pe eken degen oı mazalaıdy keıde. Ol bylaıǵy kezde baıqalmaıtyn edi. Jymysqy dert etekke oralyp, tóske umtylǵanda «syry» ashyla bastady. Qaıtseń de aqsha tap, ózge ólse ólsin, óziń ólme degen sum oıdan týǵan sumdyqtar ár kúni aldymyzdy oraıdy. Budan qutqaratyn – jeri jetetin, baılyǵy ushan-teńiz bar qazaq aty jaman kesel ketkenshe men de syrt qalmaımyn, kópke kelgen náýbet menen aınalyp kete qoıar ma, jurtymmen birgemin dese, tipti túrli saladaǵy áshkerelengen barymtashy-jemqorlar da jasyrǵanyn shyǵaryp bir bolý, jumylý – eldik ıdeıaǵa uıyp, bas qossa eken. Mudaıda tómengini selge, bardy órge súıregen, yntymaqqa uıyǵan ulylyq babalardan, danalardan qalǵanyn esten shyǵarmaıyq. Sonyń arqasynda qazaq qazaq bolyp jer betindegi tirligin jalǵap keledi. Ony bul arada tizbelemesek te tastaǵy tarıh, qaǵazdaǵy aqıqat taıǵa tańba basqandaı kóz aldyńa ákelip tur. Sol úlgini jańǵyrtsaq, qazaq ne kórmegeniniń ornyn, qazaq óz bıligi qolynda turǵanda birige de, judyryqtaı jumyla da alady degen uly uǵymdy keıingi urpaqqa mura etip qaldyra alsaq, olar sony dástúrge aınaldyrar edi. Qazaq eli mundaı qıly kezeńderdi alda da bastan ótkerýi múmkin. Ony jeńýdiń irgetasyn búgin myqty etip qalamaı, qoqaıtyp qoısaq, kórgenniń kókesi sonda bolady. Betin aýlaq qylsyn, ondaı kezge tap bolsa urpa­ǵy­myz ózgeni emes, bizdi aıypty sanary anyq. О́ıtkeni, eldiktiń bas­taýyn­daǵy turǵan urpaq – biz emespiz be? Odan qashyp qutyla almaımyz. Ási­rese eki dáýirde de erekshe kózge túsip, tiz­gin-shylbyr ustaǵandar, zııaly sa­na­tyn­daǵylar alda turǵany anyq.

Iá, ondaı birlik endi qaıda deıtin­der shetinen shyǵar. Daý aıtyp, ıek qaǵa­­tyn­dar tabylar. Biraq, ultty ydy­ra­tatyn júıesizdik «Birińdi, qazaq, biriń dos, Kórmeseń, istiń bári bos» (Abaı) degen ataly sózge toqtamaı jal­ǵa­ssa, ultqa sor, eldikke qaýip-qater bol­maı qoımas. Osynyń bir jolyn izdeý izgilik is, Alash arys­tary tapsyryp ketken jurt jumysy. Ony atqara alma­saq, erteń bizdiń qunymyz kók tıyn bolyp qalady.

Zar etken qaýiptiń aldyna shyǵyp, «áı!» dese aǵa, «barary joq, baılaýy joq, erim qaıtip kún kórer! Bárińniń de náriń joq, elim qaıtip kún kórer...» dese abyz, zııaly sanalyp júrgen sańlaqtar ónege kórsetip ún qatsa, teli-tentek tyıylar, ózim dep ózeýregender, qaltam qalyń, maǵan jalyn dep jalyna qol apartpaı tóbede turǵandar bir arnada toǵysyp, bar qazaq judyryqtaı jumylar degen nıettemiz. Osy qııal sóz shyndyq shyrpysyn tutatyp, úmit ushqyndasa, baı men kedeı jaqyndasyp, Asan men Úsen bólektenbeı, dindegi dilgirlik tynyp, til múkistigine núkte qoıylyp, kóp túıtkil sheshimin taýyp – bar qazaq bir qazaq bolmaq.

Ondaı birliksiz, «Ondaı bolmaq qaıda» (Abaı), dep keri tartyp, keri sóılesek – qaı dertten de qutylý qıynnyń qıyny. Mundaıda alda da eske saldyq, bitispesteı kóringen qaıshylyq ta, sher-shemen de, daý da keıinge qalyp, yntymaqqa tizgin tartpasaq, kózge kórinbeı keletin zulmat baılyǵymyzdy tıynǵa, tıyndy qurdymǵa jiberýi múmkin. Endeshe, ár qazaq «kóppen kórgen uly toı» dep bas baqpaı, esikten syǵalap, terezeden qaramaı, menen keıin de adam bar dep, dúnıeniń qulynan ulttyń qulyna aınalsa, el tileýin, jurt amandyǵyn tilese, urpaqtyń keleshegin esten shyǵarmasa, kúnimdik emes, ómirlikti sanada saralap, «Altyn denem qajy­sa, qajysyn, Alyp tórim ýys­tan ketpesin! Tula boıym shaldyqsa, shaldyqsyn, Tutas ulysym shashylyp ketpesin!» (Shyńǵyshan) dese, bar qazaq nar qazaqqa aınalar edi.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Elimizde 62 myńnan astam bala vaksına aldy

Koronavırýs • Búgin, 10:00

Dollar qaıtadan qymbattaı bastady

Qarjy • Búgin, 09:55

Qazaqstanda karantındik sharalar kúsheıtiledi

Koronavırýs • Búgin, 09:40

Uqsas jańalyqtar