Tanym • 23 Qazan, 2020

Uly dala tarıhy týraly qundy eńbek

460 ret kórsetildi

Búgingi tańda álemniń ár tarapynda, atap aıtqanda AQSh-ta, Kanadada, Ulybrıtanııada, Fransııada, Germanııada, Belgııada, Norvegııada, Shvesııada, Italııada, Reseıde, Túrkııada, Qyrǵyzstanda, О́zbekstanda, Qytaıda, Mońǵolııada nemese ózge de memleketterde ómir súrip jatqan otandastarymyz ben qandastarymyzdyń taǵdyr-talaıy týraly bireý bilse, bireý bile bermeıdi. Olardyń arasynda sheber kásipkerler de, bilim, ǵylym, mádenıet jáne óner qaıratkerleri de, aıtýly ýnıversıtetterde dáris oqyp júrgen ǵalym-professorlar men zertteýshiler de, saýda-ónerkásip salasynyń kásibı mamandary da, qoǵam qaıratkerleri de, medısına salasynyń bilikti mamandary da, ınjener-dızaınerler de, bógde elderde qazaq qoǵamdastyqtarynyń negizin qalap, solarǵa jeteshilik etip júrgen ultjandy azamattar da, biregeı kıim brendine ıelik etip júrgen talant ıeleri de, restoratorlar da, fermerler de, sáýlet óneri men qylqalam sheberleri de barshylyq.

Bul turǵydan kelgende, 2019 jy­ly Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstr­liginiń tapsyrysymen el astanasynda «Káýsar» baspasy jaryqqa shyǵarǵan «Qazaq Álemi» atty suhbat-kitaptyń máni erekshe. О́ıtkeni eki tomnan turatyn atalǵan týyndyda jas kezderinde óner-bilim izdep, álemniń oza damyǵan mem­leketterinde ózderiniń baǵyn synap, biligi men bilimderin jetildirip qana qoımaı, sol memleketterde turaqtap, ómirden óz oryndaryn oıyp alǵan nemese tarıhı obektıvti sebeptermen shet memleketterde týyp-ósip, sonda eleýli tabystarǵa qol jetkizip, álgi elderdiń tól azamattarymen terezesi teń ári básekege laıyqty qandas­tarymyz jaıly edáýir málimetter top­tastyrylǵan.

Mine, sol suhbat-kitapty bir demde oqyp shyǵyp, sondaǵy biregeı daryndy top­tyń ishinen Gúlnar Kendirbaıdyń ózi jaıly málimdegen myna bir aqparaty erekshe áser qaldyrǵanyn jasyrmaımyn: «Men jumyssyz qarap otyra almaıtyn, óte tynymsyz adammyn. Túrli eksperımentterdi, táýekelderdi ózim izdep taýyp júremin, ońaı suraqtardyń kúrdeli jaýaptaryn izdeımin. Qorshaǵan orta men óz ómirimde bolyp jatqan túrli qu­bylystardy túsindirýdiń jańasha ádis-tásilderin qarastyramyn. Úzdiksiz ózim­di-ózim taný ústindemin. Kez kelgen dúnıege kóz juma sene salmaımyn, oı eleginen ótkizip, zerttep-zerdeleımin. Bul ómirimde ǵana emes, jumysymda da maǵan kóp kómektesedi. Meniń búkil ómirim bilim alýmen baılanysty. «Azattyq» radıo­synyń muraǵatynda da jumys istep úl­gerdim. Sol jerde júrgende jaı adamǵa tap­tyrmas aqparattarmen tanys­tym. Tipti, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­tan soń Ot­anyna qaıtýdan qorqyp, sol jaqta qa­lyp qoıǵan keńestik áskerı tutqyn­dar­men de sóılestim...».

1

Sonymen, atalǵan týyndyny tarazylaı kele, tilge tıek bolyp otyrǵan osy maqalany búgingi tańda Amerıka Qurama Shtattarynyń Nıý-Iork qala­synda turatyn, kezinde otandyq tarıh­shy ǵalymdardyń arasynan sýyrylyp shy­ǵyp, olardan oq boıy ozyq ketken irgeli ǵalym ári jahandyq geosaıa­sat sa­la­synyń maıtalman mamany ári Nıý-Iork qalasyndaǵy mártebesi kúlli álemge áıgili Kolýmbııa ǵylymı-zertteý ýnıver­sıte­tiniń professory Gúlnar Kendirbaı esimdi qazaqtyń birtýar qyzyna arnaǵandy jón kórdik. О́ıtkeni bul sheshimge túrtki bolǵan sebeptiń endi biri «Jas qazaq» gazeti men «Azat­tyq» radıosynyń qyzmetkeri Qýa­nysh­bek Qarı esimdi jýrnalıske professor Gúlnar Kendirbaıdyń 2020 jylǵy 8 shil­­dede bergen tushymdy suhbaty bola­tyn.

Deı turǵanmen, Gúlnar Kendirbaıdyń ómir joly men ǵalymdyq bolmys-biti­min eń aldymen onyń bıik nysanaly zertteýleriniń ózegine órilgen elimiz­diń XVI ǵasyrdan bergi tarıhı aqtań­daqtarynyń ashylmaı qalǵan syryn aq­tarýǵa baǵyttalǵan irgeli ǵylymı monografııasy ekeni esh kúmán týdyrmaıdy. Endeshe, endigi áńgimeniń aýanyn da osy baǵytqa bura otyryp órbitelik.

Birinshiden, joǵaryda atalǵan málimet­terden belgili bolyp otyrǵandaı, Gúlnar Kendirbaıdyń dúnıe esigin ashqan qutty mekeni – Almaty qalasy. Sonda orta mek­tepti bitirip, aldymen ál-Farabı atyn­­daǵy Qazaq ulttyq ýnıver­sıtetine (QazUÝ) túsip, odan soń Reseıdiń M.V.Lomonosov atyndaǵy Más­keý mem­leket­tik ýnıversıtetine aýysyp, úzdik­terdiń biri bolyp, sapaly bilim alǵan.

Ekinshiden, Gúlnar Kendirbaı elge oral­ǵan soń, ustazdyq jolyn ál-Farabı atyndaǵy Ulttyq ýnıversıtetinde bastap, ǵylymǵa jete den qoıyp, aspırantýrany Vengrııada támamdap, alǵashqy ǵylymı dıssertasııasyn da sol elde qorǵaǵan. Elge kelgen soń, eńbek jolyn QazUÝ-de qaıta jalǵastyrǵan. Alaıda izdenimpaz ǵalym munymen ǵana shektelip qalmaı, bilimi men biligin jetildire túsý úshin Germanııaǵa attanǵan. Sóıtip, Tıýbıngen ýnıversıtetinde ekinshi dıssertasııasyn qorǵaǵannan keıin, sol elde segiz jyl turaqtap, nemis tilin tereń ıgerýmen qatar, ǵylymı-zertteý jumystaryn da úzbeı jalǵastyra otyryp, óz dıssertasııasynyń negizinde jazylǵan alǵashqy ǵylymı týyndysyn da sonda jaryqqa shyǵarǵan.

Úshinshiden, ǵylymnyń sońyna túsken talantty ǵalym endigi jerde amerıkalyq Fulbright ctıpendııasyn jeńip alyp, Nıý-Iorktegi Kolýmbııa ǵylymı-zertteý ýnıversıtetinde bilimin jalǵastyryp, aǵylshyn tilin jete meńgere júrip tereń tarıhı zertteýler­ge bet burady. Sosyn atalǵan stıpendııa sheńberinde ustazdyqty da qatar júrgizip, sonyń arqasynda stıpendııa merzimi aıaqtalǵan kezde ýnıversıtet basshylyǵynan túsken usynysqa sáıkes, Kolýmbııa ýnıversıtetinde dárisin jal­ǵas­tyrýǵa da, sondaǵy kitaphanada jı­naq­talǵan baı kitap qorlaryn tıimdi paıdalana otyryp, óz otanynyń shynaıy tarıhynyń kómeski dáýirleriniń syryn ashýǵa baǵyttalǵan ǵylymı jumys­tarymen túbegeıli aınalysýǵa da úlken múm­kindikke ıe bolady.

Dál osy tusta oqyrmandarǵa Kolýmbııa ýnıver­sıteti jóninde de az-kem aqparat bere ketsek artyq bolmas. О́ıtkeni bul ǵylymı-zertteý ýnıversıteti óziniń mártebesi jaǵynan AQSh-tyń eń bıik már­tebeli Garvard ýnıversıtetinen keıin­gi ekinshi oryndy ıelenedi. Sosyn bul ýnı­versıtettiń eń áıgili túlekteriniń ishinde «Amerıkanyń negizin qalaǵan atalary» atanǵan birneshe alyp tulǵalarmen qatar AQSh prezıdentteri Teador Rýzvelt, Franklın D.Rýzvelt jáne Barak Obama, sol sııaqty ózge de 29 memlekettiń kósh­basshylary jáne kıno óneriniń aıtýly tulǵalaryna taǵaıyndalatyn «Oskar» syılyǵynyń 29 laýreatynyń, sondaı-aq AQSh-tyń joǵarǵy sotynyń 9 mú­shesiniń esimderi atalady. Tipti, bul ýnı­­ver­sıtet túlekteriniń ishinde onda dáris oqyǵan nemese ǵylymı-zertteý ju­mys­taryn júrgizgen, halyqaralyq Nobel syı­lyǵynyń 94 laýreaty, jýrnalıstıka, ádebıet, poezııa jáne teatr óneriniń shy­ńyna shyqqan qaıratker tulǵalarǵa taǵaıyn­dalatyn Pýlıser syılyǵynyń júzden asa laýreaty, sol sııaqty 20 mıllıarder bar.

Demek, ataǵynan at úrketin bul márte­beli ýnıversıtette ǵylymı-zertteý ju­mysymen aınalysatyn nemese ustazdyq etetin ǵalymdardyń arasynda birde-bir osal tulǵa joq. Endeshe, sol ǵulama ǵa­lymdar shoǵyrynyń ortasynda óz ǵylym pıramıdasynyń shynar shyńyna shyqqan Gúlnar Kendirbaı syndy bilikti tarıhshy ǵalymnyń júrýi kúlli qazaq eliniń zor maqtanyshy deýge tolyq negiz bar. Bul pikirimiz jaı ǵana qurǵaq sóz emes. О́ıtkeni, tilge tıek bolyp otyrǵan qazaq qyzynyń ǵulama ǵalym ekendigin onyń osy 2020 jyly Ulybrıtanııanyń áıgili «Routledge» baspasynan aǵylshyn tilinde jaryq kórgen «Russian Practices of Governance in Eurasia: Frontier Power Dynamics, Sixteenth Century to Nineteenth Century» («On altynshy ǵasyrdan on toǵyzynshy ǵasyrǵa deıingi Eýrazııada ústemdik júrgizýdiń reseılik tájirıbesi: shekara bıliginiń dınamıkasy») atty professor Gúlnar Kendirbaıdyń tómendegi ǵylymı-saraptamalyq monografııasynan taıǵa tańba basqandaı menmundalap tur.

Máselen, Gúlnar Kendirbaıdyń my­na paıymdaryn joǵaryda aıtylǵan pikirimiz­diń naqty dáleli desek, shyndyqtan esh alys ketpeımiz:

– «...Tarıh qashanda ıdeologııalyq yq­palǵa túsedi. Keńes Odaǵynda kóptegen oqıǵa sol kezeńniń ıdeologııasyna saı túsin­dirildi. Bir belgili tarıhshy aıtyp edi: «Keńes Odaǵynda aldyn ala boljap bilý­ge bolmaıtyn dúnıe bolsa, ol – onyń tarıhy».

– «...Kolýmbııa ýnıversıtetiniń kitap­hana­synda jınalǵan jańa derekkóz­derdi paıdalaný múmkindiginen aıyrylǵym kel­medi. Ol jerde túrli tilderdegi, tipti, qazaq tilindegi kitaptar, jýrnaldardyń qory óte mol, olardy Qazaqstannan taba almaısyz. Eger osy jerde alǵan aqparat derekterim bolmasa, ekinshi kitabymdy jazyp shyǵa almas edim. Keńes Odaǵy taraǵan soń tarıh qaıta jazyla bastady. Sol úshin de Batysqa attandym. Sondaǵy ǵalymdardyń Qazaqstan, Ortalyq Azııa, Keńes Odaǵy týraly jazǵan ádil saraptamalarymen tanys­tym. Kezinde olardyń ústinen baqylaıtyn ıdeologııalyq qatań qadaǵalaý bolǵan joq, sondyqtan da ol ǵalymdardyń jazǵandary áldeqaıda obektıvti bolatyn. О́z elimniń tarıhyn túsi­nip, kásibı turǵydan ósý úshin, osy eńbekterdiń barlyǵyn qarap, zerdelep shyǵýym qajet boldy. Bizdiń óńir týraly múlde jańasha kózqarasty kezdestirdim. Sonyń arqasynda, maǵan deıin eshbir qazaq­standyq tarıhshy kórsetpegen derek­ter­ge toly ekinshi kitabymdy jazyp shyq­tym»...

– «...Kolýmbııa ýnıversıtetine «Bola­shaq» baǵdarlamasy boıynsha qazaqtar úne­mi kelip turady. Sońǵy jyldary men óz tobymnan ólkemizdiń tarıhyn zert­teýdi qalaıtyn Qazaqstannan kelgen stý­dent­terdiń kóbeıgenin baıqadym. Olar­dyń ishinde QazUÝ-diń aspıranttary da bar, olarǵa da men jetekshilik etemin. Olar meniń kýrstaryma da qatysty. О́z­ara qazaqsha sóılesemiz. Ulttyq mura­ǵat qyz­metkerlerimen de belsendi serik­tes­piz»...

– «Jalpy, amerıkalyqtar úshin Qazaq­stan burynǵydaı ekzotıkalyq aımaq emes dep aıta alamyn. Jergilikti jastar biz­diń elimizge qyzyǵýshylyq tanytady, olar mádenıet, tarıh týraly kóbirek bil­gisi keledi. Stýdentter ózbek jáne qazaq tilderin úırený kýrstaryn ózderi uıym­dastyrdy... Qazaqtardyń mádenı jetistikteriniń biri – qonaqjaılyq. As úıde dostarymmen jáne týystarym­men birge áńgimelesip otyratyn kezderimdi ań­saımyn. Taýlarymdy saǵyndym, óıtkeni men Almatyda dúnıege keldim ǵoı. Taý­lar meniń qorshaǵan ortam men dúnıe­tany­mymnyń ajyramas bir bóligi bolatyn. Ár adam óziniń ulttyq ereksheligin tek óz halqy úshin ǵana emes, sonymen birge  álem­dik mádenıetti jutańdatpaý úshin saqtaýǵa tyrysýy kerek. Tipti, kishigirim etnıkalyq mádenıetti joǵaltýdyń ókinishi kóp bolady. О́ıtkeni olardyń árqaısysy biregeı jáne ózara birin-biri baıytady»...

– «Routledge» baspasynan jaryq kór­gen monografııam oqyrmandarǵa unaı­dy dep úmittenemin. Ol kitap Qazaqstannyń Reseı ımperııasy quramyna qalaı kirgenin baıandaıdy... Kitapta Qazaqstannyń Re­seı ımperııasyna óz erkimen qosylý tujy­rymdamasyn qaıta qarastyrdym. Dál osy tu­jyrymdamany kezinde keńes tarıhshylary aıtqan, óıtkeni ol tujyrymdama sol kezdegi ıdeologııamen úndes bolatyn. Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin bul má­selege tarıhshylardyń kózqarastary tú­be­­geıli ózgerdi. Sondyqtan men óz kita­bymda bul tarıhı kezeńdi Reseı tarapynan qazaq jerin jaýlap alý da emes jáne qazaq­tar tarapynan Reseı ımperııasyna erik­ti qosylý da emes ekendigin dáleldeýge tyrystym».

Aıtsa, aıtqandaı-aq professor Gúl­nar Kendirbaıdyń Routledge baspasynan Lon­don jáne Nıý-Iorkte 2020 jyly aǵyl­shyn tilinde jaryq kórgen kólemdi ǵylymı monografııasynyń aty da, zaty da óte erekshe. О́ıtkeni monografııanyń avtory – Gúlnara Kendirbaı atalǵan týyn­dysynda qazaq tarıhynyń XVI-XIX ǵasyrlar arasyndaǵy aqtańdaq dáýirlerdiń naqty syryn aıqara ashyp kórsetedi. Monografııadaǵy «Reseıdiń protektorattyq ınstıtýty: bılik pen basqarý úlgileri; Reseıdiń ulys saıasaty»; «Protektorattyq Qalmaq-Reseı qarym-qatynastary»; «Qazaqtardy Reseıdiń qamqorlyqqa alýy»; «Reseı jáne Sın ımperııalarynyń arajiginde»; «Imperııa shebinde» atty bes taraýdyń ózegine órilgen 11 taraýshalarynda elimizdiń joǵaryda atalǵan dáýirlerdegi memlekettigi men tól tarıhynyń búgingi tańǵa deıin kúńgirt te bulyńǵyr bolyp kelgen tustarynyń túıtkildi túıinderin bultartpaıtyn shynaıy ǵylymı derek kózderiniń kómegimen óte dáleldi tarqatady. Atap aıtqanda avtor Reseı ımperııasynyń alyp Eýra­zııa keńistigin mekendegen kóshpeli halyq­tardyń, olardyń ishinde, ásirese, Bókeı Or­dasy Reseıge qosylǵannan bastap, Reseı ımperatorlarynyń Qazaq jáne Joń­ǵar kóshbasshylarymen júrgizgen patro­najdyq jáne protektorattyq saıa­satynyń shynaıy astary men ımperııa­lyq maqsat-múddelerin dáıekti de dáleldi ári ǵylymı irgetasqa negizdeı otyryp, túbegeıli saraptap bergen.

Monografııanyń qundylyǵyn arttyratyn ózge faktorlar da jetip artylady. Máslen, bul týyndyny jazý úshin, profes­sor Gúlnar Kendirbaı 1033 ǵylymı derek kózin tereń zerttep-zerde­legen. Olar­dyń basym kópshiligi shet tilderinde jaryq kórgen, sondyqtan kez kelgen qazaq tildi tarıhshynyń tisi bata bermeıdi. Biraq olardyń bári – qazaq tarıhy úshin aýadaı qajet obktıvti shyndyqqa negizdelgen týyndylar. Má­se­len, amerıkalyq ǵalym Mıhaıl Hodor­kovsııdiń «Reseıdiń dala fronty: otar­lyq ımperııanyń qalyptasýy, 1500-1800» (Michael Khodorkovsky. «Russia’s steppe frontier: the making of a colonial empire», 1500-1800») atty týyndysynda XVII, XVIII, XIX ǵasyrlarda aınalymǵa túskenimen, óte sırek kezdesetin geogra­fııa­lyq kartalar tirkelgen. Sol sııaqty nemistiń ensıklopedıst-ǵalymy, natýralıst ári saıahatshy ári Reseıdiń Sibir jáne ońtústik aımaqtaryna jasaǵan ǵylymı ekspedısııalarymen áıgili bolǵan Petr Sımon Pallastyń (P.S.Pallas) 1775-1801 jyldary Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasyndaǵy Imperator ǵylym akademııa­synan «Mońǵolııa halyqtary týraly tarıhı jańalyqtar jınaǵy» («Sammlungen historischer Nachrichten über die Mongolischen Völkerschaften») atty aıdarmen nemis tilinde jaryq kórgen eki tomdyq týyndysyna engen, sondaı-aq tek qalmaqtar ǵana emes qazaq, jońǵar handyqtarynyń da, Reseı ımperııasynyń da, Orta Azııanyń da, Sın ımperııasynyń da jáne kúlli Eýrazııanyń tarıhyna da tikeleı qatysy bar óte qundy derekter toptastyrylǵan.

Bul monografııanyń eń qasterli qun­dy­lyǵy mynada: professor Gúl­nar Kendir­baı qazaq halqynyń, soltústigimiz­degi kór­shi memlekettiń eń joǵary laýazymdy saıasatkerleriniń bilmestikpen nemese qasa­qana muqatý úshin «qazaq halqynyń eshqashan memlekettigi bolmaǵan nemese olarǵa jerdi biz bergenbiz», dep ótirikti shyndaı, shyndyqty qudaı urǵandaı etip, jalǵan qaýeset taratýshylarynyń aýzyna qum quıatyn tarıhı shyndyqty kóldeneń tarta kelip, óz halqymyzdyń memlekettik saıası bılik júıesiniń de, óz jeriniń de bol­ǵandyǵyn tolyq dáleldeı otyryp, Ábil­qaıyr, Nuraly, Bókeı, Táýke, Esim, Jánibek, Aıshýaq, Abylaı jáne Ýálı syn­dy qazaq handary men sultandary tek syrtqy saıasatta ǵana Reseı ımperııasynyń usta­nymyna júginse, eldiń ishki saıasatyn júrgizýde olardyń Reseı ımperııasyna da, Sın ımperııasyna da múlde táýeldi bol­maǵanyn, ıaǵnı derbes memleketke tán der­bes ishki saıasaty men dıplomatııasynyń bolǵandyǵyn shynaıy ǵylymı irgetasqa negizdeı otyryp, dáleldi de dáıekti sıpattaıdy.

Gúlnar Kendirbaıdyń kóp jylǵy ári tereń de nátıjeli ǵylymı izdenisteriniń negi­zinde, ári halyqaralyq standarttarǵa sáıkes jaryq kórgen atalǵan ǵylymı týyndysy tek tarıhı turǵydan ǵana emes, geosaıasat, geografııa, etnografııa, má­denıet, dıplomatııa jáne lıngvıstıka turǵysynan da óte qundy derekterge toly. Máselen, suńǵyla ǵalym Gúlnar Kendirbaı XVI ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap, XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysyna deıin Reseı ımperııasy men Sın ımperııasynyń kúlli Eýrazııa keńistiginde júrgizgen geosaıasatymen qatar, ózderiniń saıası-ekonomıkalyq yq­palyn da qosa alǵa tarta otyryp, óz bıligine baǵyndyrý nemese ústemdik etý maqsatynda mońǵol, jońǵar jáne qazaq han­dyqtarymen júrgizgen san túrli geo­saıa­­sası jáne dıplomatııalyq aıla-tásil­­derge júgingenin de óte dáıekti ári dáleldi aıqyndaıdy.

Lıngvıstıkalyq derekter demekshi, ǵulama tarıhshy Gúlnar Kendirbaı bul kúnde tilimizdiń sózdik qorynda tur­ǵanymen, arhaızmge aınala bastaǵan ulys, ama­nat, tóleńgit nemese nóker, jasaq sekildi sózderdiń jer//aımaq, kepildik, oq­qaǵar, salyq degen uǵymdardyń ataýlary eke­nin de dál túıindeıdi.

Monografııa avtorynyń keń arnaly derek kózderinen keltirgen tarıhı sýret­terdiń etnografııalyq máni de erekshe. Boıaýy qanyq ol sýretterden joǵaryda atalǵan dáýirlerdegi qazaq handary men sul­tan­darynyń jáne ózge de bıik la­ýazym ıeleriniń resmı nemese dástúrli kıim kııý úlgileri de aıqyn kórinip tur. Olar­dyń arasynda Reseı ımperatory Aleksandr Ekinshiniń 1856 jyly 26 tamyzda (7 qyrkúıek) Máskeýde taqqa otyrý saltanatyna arnalǵan rásimge qatysqan sultan ári general-maıor Baımuhamedov pen Imperator saraıyna shaqyrylǵan ózge qazaq sultandary men bıik laýazym ıelerinen quralǵan delegasııa múshele­riniń sýretteri de kózge ottaı basylady.

Sóz sońyn túıindeı kele, aıtarymyz mynaý: ǵulama tarıhshy, ultjandy ári patrıot ǵalym Gúlnar Kendirbaıdyń tilge tıek bolyp otyrǵan ómir joly men ǵylymı áleýetin aıǵaqtaıtyn mono­gra­fııa­sy elimizdegi birtýar ǵalym­darǵa taǵaıyndalatyn eń bıik te márte­beli marapatqa ábden laıyq. Eger memleke­timizdiń Ulttyq Aýdarma bıýrosy tez ara­da qolǵa alyp, elimizdiń úsh ǵasyrlyq tarı­hı aqtańdaqtarynyń ornyn túbegeıli tol­tyryp turǵan, asa qundy ǵylymı týyndyny qazaq jáne orys tilderine barynsha tez aýdaryp, Ulttyq ýnıversıtetterimiz ben joǵary oqý oryndarynyń tarıh fakýltetterine Bilim jáne ǵylym mı­nıstr­ligi qoldaý kórsetip, eń tańdaýly oqý­­lyq retinde engizse, quba-qup bolar edi. End­eshe, qazaqtyń ǵalym qyzyna rah­met aıta otyryp, aq jol tileıik, zııaly qaýym!

 

Ádil AHMETOV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,

Halyqaralyq Joǵary mektep ǵylym akademııasynyń akademıgi, 

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

 

Sońǵy jańalyqtar

«Qyzyl» aımaqqa taǵy eki oblys qosyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:17

Pnevmonııadan eki adam qaıtys boldy

Koronavırýs • Búgin, 10:00

Aqtóbede bala sýǵa batyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 09:30

Elbasy Altaı Kólginovty qabyldady

Elbasy • 14 Mamyr, 2021

Shý aýdanynda 1,5 myń jumys orny ashylady

Aımaqtar • 14 Mamyr, 2021

Araq satylmaıtyn aýdan

Aımaqtar • 14 Mamyr, 2021

Shýchede jańa sport kesheni salynady

Aımaqtar • 14 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar