Parlament • 27 Qarasha, 2020

Jańartylatyn energııanyń úlesi artady

8 ret kórsetildi

Keshe Senat Spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen Palata otyrysy ótti. Onda senatorlar «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jańartylatyn energııa kózderin paıdalanýdy qoldaý jáne elektr energetıkasy máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn qarady.

 

Zeınetaqymen qamsyzdandyrý máselesi retteledi

Joǵaryda atalǵan qujat jańarty­latyn energııa kózderine qoldaý kór­setýge arnalǵan. Elimizdiń syrtqy kóz­derge energetıkalyq táýeldiligin de tómendetedi. Bul elektr energııasynyń arzandaýyna septigin tıgizip, tutynýshylar úshin qolaıly jaǵdaı týǵyzady. Zań jobasy boıynsha baıandama jasaǵan Májilis depýtaty Shavhat О́temisovtiń aıtýynsha, qujatta birqatar jańalyq qarastyrylǵan. Birinshiden, elektr stan­salarynyń manevrlik qýatyn arttyrý josparda bar. Sondaı-aq jańartylatyn energııa kózderin qoldaýǵa «ótpeli ta­rıf» belgilenbek.

«Jańartylatyn energetıkany damytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý kózdelgen. Bul maqsatta usynylyp otyrǵan sharalardyń qatarynda jańar­ty­latyn energııa kózderiniń elektr energııa­syn satyp alýǵa arnalǵan kelisim­sharttyń qoldanylý merzimin 15 jyldan 20 jylǵa deıin ulǵaıtý usynylady. Ol ınvestorǵa aýksıondyq saýda-sattyqta neǵurlym tómen tarıfterdi usynýǵa jaǵdaı jasaıdy. Bul óz kezeginde tuty­nýshylardyń shyǵyndaryn tómendetýge múmkindik beredi», dedi depýtat.

Zań jobasyndaǵy kelesi jańashyldyq artyq energııany qarjy-esep aıyrysý ortalyǵy arqyly satyp alý jáne qaıta satý bolmaq. Osyǵan baılanysty gıdroelektrstansalarynyń artyq elektr energııasyn «KEGOK» aksıonerlik qoǵa­myna qaraıtyn qarjy-esep ortaly­ǵyna satý mindetin zańnamalyq túrde bekitý usynylady. Qujat týraly pikir bildirgen Senat Tóraǵasy zań jobasynda jańartylatyn energııany damytý úshin qolaıly jaǵdaılar men tetik­ter kórsetilgenin atap ótti. «Arzan, taza, turaqty jáne zamanaýı energııa kózderine jalpyǵa birdeı qoljetimdi etýdiń mańyzy zor. Soǵan sáıkes elimizde jańartylatyn kózderden alynatyn energııanyń úlesin arttyrý kózdelip otyr. Osy oraıda, búgin qabyldanǵan zań elimizde jańartylatyn kózderden alynatyn energııany óndirý men qoldanýdy yntalandyrýmen qatar, qorshaǵan ortany qorǵaýǵa da úlesin qosatyny sózsiz», dedi Máýlen Áshimbaev.

Sonymen qatar Senat depýtattary «Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń eńbekshilerin zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasyn qarady. Bul kelisim Odaqtyń qaı elinde jumys istese de eńbekshilerdi zeınetaqymen qamtý sol memlekettiń azamattarymen teń jaǵdaıda júrgizilýin kózdeıdi. Zań boıynsha ár memleket óz aýmaǵynda jumys istegen kezeń úshin tóleıdi dep qarastyrylǵan.

«Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq tý­raly shartta zeınetaqymen qamsyz­dandyrý máselesin retteý maqsatynda jeke halyqaralyq shart ázirleý kózdelgen. Osyǵan baılanysty tıisti kelisim ázirlenip, 2019 jyldyń 20 jeltoqsanynda memleketter basshylary qol qoıdy. Atalǵan kelisimniń negizgi maqsaty – jumysqa ornalastyrýshy memleket óz azamattaryna taraıtyn jaǵdaılarda jáne tártippen eńbekshilerdiń zeınetaqy quqyqtaryn qalyptastyrý, saqtaý jáne iske asyrý, eńbekshilerdiń zeınetaqylaryn taǵaıyndaýǵa jáne eksporttaýǵa baılanysty máselelerdi sheshý, sondaı-aq múshe memleketter arasynda zeınetaqymen qamsyzdandyrý salasyndaǵy yntymaq­tastyqty nyǵaıtý», dedi zań jobasy jóninde baıandama jasaǵan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov.

EAEO-ǵa múshe memleketterde ártúrli zeınetaqy júıesi qalyptasqan. Mysaly, Belarýsta jınaqtaýshy zeınet­aqy júıesi joq. Basqa elderde jınaq­taýshy júıeleri ártúrli. Zeınet­aqy júıelerin qarjylandyrý jáne zeı­netaqy qarajatyn bólý tásilderinde de aıyrmashylyq bar. Budan basqa zeınetaqy júıeleri qurylymdyq jaǵynan, ıaǵnı zeınetkerlik jasy, mólsheri, eńbek ótili jáne basqa da parametrler boıynsha erekshelenedi.

«Qazirgi ýaqytta turaqty turatyn sheteldik azamattar úshin zeınetaqymen qamsyzdandyrý máselesi rettelgen. Al jumys maqsatynda ýaqytsha kelgen eńbekshiler úshin bul másele rettelmegen kúıde qalyp otyr. Sondyqtan atalǵan kelisimniń kúshine enýi eńbekshilerdiń zeınetaqy salasyndaǵy máselelerin retteýge múmkindik beredi. Atap aıtqanda, jumysqa ornalastyrýshy memlekettiń azamattary men eńbekshilerdiń teń quqyqtary qamtamasyz etiledi. Ár memleket óz aýmaǵynda jumys ótili kezeńderi úshin zeınetaqy tóleıtin bolady. Árbir múshe memleket zeınetaqy alý quqyǵyn aıqyndap, onyń mólsherin óziniń ulttyq zańnamasyna sáıkes esepteıdi», dedi B.Nurymbetov.

 

Jol sapasy alańdatady

Palatanyń jalpy otyrysynda al­ty depýtattyq saýal joldandy. Senat Tóraǵasynyń orynbasary Nur­lan Ábdirov jáne senatorlar Rysqa­lı Ábdikerov pen Sergeı Ershov elimiz­degi mańyzdy avtojoldardyń sapasyna, sondaı-aq osy saladaǵy ózekti proble­malarǵa Úkimet basshysynyń nazaryn aýdardy. Depýtattar saýalynda jyl saıyn joldardyń jóndelýi men kútimi úshin bólinetin qomaqty qarajat ta sóz boldy.

Qazirgi tańda avtojol salasynda eń jıi kezdesetin máselelerdiń biri – júk avtomobılderiniń shamadan tys júk tasýy. Bul jańadan salynǵan joldardyń merziminen buryn buzylýyna alyp keledi. Statıtıkaǵa júginsek, elimizdegi joldardyń 9,3 paıyzy ǵana 10 tonnadan astam júktemeni qabyldaı alady. Al jalpy joldardyń 90,7 paıyzy júk kólikteriniń eń tómengi salmaǵyna da tótep bere almaıdy. Oǵan qosa, sapasy jaǵynan qaýipti sanatta tur.

Zańǵa sáıkes jalpy qoldanystaǵy avtojoldar arqyly júk kóligimen 25 tonnadan astam júk tasymaldaýǵa tyıym salynǵan. Alaıda depýtattar keltirgen aqparat boıynsha osy joldarmen 40 tonnaǵa deıingi júkti tasymaldaý tolastamaı tur.

«Bul problemaǵa tosqaýyl bolatyn baqylaýshy organǵa basa mán berý qajet. Mysaly, elimizde 95 myń 600 shaqyrym bolatyn avtomobıl joly bar. Kóliktik baqylaý ınspeksııasynyń jalpy shtat sany 278 mamandy quraıdy, kóliktik baqylaý beketteriniń sany – 53. Demek, bir Kóliktik baqylaý beketi shamamen 2 myń shaqyrym avtomobıl jolyn nazarda ustaý kerek. Bul, árıne, avtomobıl joldaryn tolyqqandy baqylaý úshin jetkiliksiz», deıdi senatorlar.

Osyǵan baılanysty depýtattar aýyr júk tasymaldaýshy kólikterdi tekserý men baqylaýdy kúsheıtýdi jáne júk tasymaldaý faktilerin (tehpasport negizinde, ólsheýsiz) tekserý quqyǵyn polısııaǵa da berý múmkindigin qarastyrýdy surady. Sondaı-aq saýal barysynda oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn salý, jóndeý jumystary kezinde zamanaýı ınnovasııalyq tehnologııalardy keńinen qoldanýdy talap etýdiń qajettiligi de aıtyldy.

Senator Bekbolat Orynbekov aýdandyq mańyzy bar mono jáne shaǵyn qalalarǵa jumys isteý úshin kelgen jas mamandarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý máselesin kóterdi. Ol bul týraly elimizdiń Úkimet basshysyna joldaǵan depýtattyq saýalynda aıtty.

Búginde aýyldyq eldi mekenderge ju­mys isteýge jáne turýǵa kelgen áleýmettik sala mamandaryn qoldaýǵa baǵyt­talǵan «Dıplommen – aýylǵa!» jobasy iske asyrylyp keledi. Jobanyń bas­ty maq­saty – aýyldyq eldi mekenderdegi kadr tapshylyǵyn sheshý. Degenmen atalǵan baǵdarlamany aýdandyq mańyzy bar mono jáne shaǵyn qalalarda júzege asyrýda birqatar ózekti máseleler bar. «Atalǵan qalalarǵa jumys isteýge nemese turýǵa kelgen áleýmettik sala ma­man­daryna qoldaý kórsetý sharalary júrgizilmeýde. Qazirgi ýaqytta Qazaq­stan Respýblıkasy boıynsha 27 mono­qalada 1,5 mln adam jáne 42 shaǵyn qalada 1 mln adam turady, onyń ishinde 69 aýdandyq mańyzy bar qalalarda 2,5 mln adam turady», dedi Bekbolat Orynbekov.

Mundaı jaǵdaı Jambyl oblysyndaǵy aýdan ortalyqtary bolyp esepteletin Jańatas, Qarataý, Shý qalalarynda kezdesedi. Senatordyń aıtýynsha, osy qalalarǵa jumysqa ornalasqan jas mamandar barlyq áleýmettik kómekten shet qalyp otyr. Bul jaǵdaı jergilikti jerde kadr tapshylyǵynyń odan ári ulǵaıýyna ákeledi. Senator atalǵan máseleni sheshý úshin Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń buıryǵynda kórsetilgen talaptarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajet ekenin aıtty.

 

Sıfrlandyrý máselesi sheshilmeı tur

Nurtóre Júsip Premer-Mınıstrdiń orynbasary Eraly Toǵjanovtyń atyna joldaǵan depýtattyq saýalynda kitaphanalar men arhıvterdegi sıfrlandyrý jaǵdaıyna nazar aýdardy. Senatordyń aıtýynsha, búginde otandyq kitaphanalar men muraǵattarda qujattar men jazbalardy saqtaý isine jetkilikti kóńil bólinbeıdi. Tipti elordadaǵy Ulttyq arhıvke qarasty Qoljazbalar men sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynda qoljazbalar men sırek kitaptar saqtaıtyn jer óte tar. «Qor kóbeıgen saıyn, ǵımaratqa syımaı barady. Ortalyqtyń ǵımaraty eýropalyq talaptarǵa múldem saı emes. Onyń ústine, kórermenderge arnap daıyndaǵan kórmesi de kishkentaı. Sondyqtan kitap qory kóbeıgen saıyn ortalyqta ǵylymı saraptamalyq topty ulǵaıtý kerek», dedi Nurtóre Júsip.

Saýal barysynda senator elimizde restavrasııa salasyn jetildirý, osy baǵytta maman daıarlaý, aımaqtardaǵy arhıvterdiń jaǵdaıyn jaqsartý máselelerine de nazar aýdardy. Sonymen qatar ol kitaptar men qujattardy sıfr­landyrý isi kóńil kónshitpeıtinin aıtty. Senator bul máselelerdi Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Bilim jáne ǵylym mınıstrligi birlese qolǵa alyp, jetildirý kerektigin sóz etti. Sondaı-aq elimizde qoljazbalar, sırek kitaptar, basqa da qundy qujattardy sıfrlandyryp, olardyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý jáne halyqtyń qajetine jaratý qajet ekenin atap ótti.

Senator Aqmaral Álnazarova Qazaq­standa tolyq balalardyń kóbeıip bara jat­qany týraly aıtty. Depýtat Mınıstr­ler kabınetiniń basshysynyń atyna jol­daǵan saýalynda jaǵymsyz jaǵdaı­dyń sebepteri týraly aıtty.

«Qazaqstandaǵy balalar maıly, qanty men tuzy kóp ónimderdiń kólemdi marketınginiń yqpalynda qalǵanyn moıyndaý kerek. Bul bizdiń balalardy aýqymdy marketıng áserinen qorǵaý jáne shekteý qajettigin kórsetedi», dedi senator.

Senator Andreı Lýkın «Nurly jer» qoljetimdi turǵyn úı salý memle­kettik baǵdarlamasyn iske asyrý kórset­kishterine kúmándanatynyn jetkizdi. Depýtat «Nurly jerge» bólingen qara­jattyń 50 paıyzdan astamy ıgeril­megenine nazar aýdarýyn surap, Úkimet basshysyna saýal joldady. Baǵdarlamaǵa 873,8 mlrd teńge bólinse, onyń tek 476,8 mlrd teńgesi ǵana jumsalǵan. Al turǵyn úı alǵysy keletinderdiń sany kún sanap óse beretini zańdy.

«Memlekettik baǵdarlamany iske asyrýǵa bólingen bıýdjettik qarjy kólemin jáne olardyń damý deńgeıiniń tómendigin, sondaı-aq azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń asyra baǵalanǵan kórsetkishterin eskere otyryp, bólingen qarjynyń paıdalanylýy, qoldanýǵa berilgen turǵyn úıdiń bólinýi jáne memlekettik baǵdarlamany iske asyrýdyń turǵyn úıge muqtaj azamattardyń sanyn azaıtýǵa naqty áseri týraly aqparat berýińizdi suraımyn», dedi Andreı Lýkın.

Senator Baqytjat Jumaǵulov Úkimet basshysynyń atyna joldaǵan saýalynda Jetisý jerinde, Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan, tarıhy tereńnen tamyr tartatyn Qapal aýylynyń búgingi jaı-kúıine qatysty másele kóterdi. Ol Qapaldyń irgesi bekinis retinde 1847 jyly qalanǵanymen, shejiresi sonaý Túrki dáýirine, Qımaq memleketine baryp tireletinin aıta kelip, Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń kartasy daıyndalyp jatqan qazirgi kezde osyndaı san ǵasyrlyq tarıhy bar oryndar eskerýsiz qalmasa eken degen usynysyn jetkizdi.

Sonymen qatar senator bekinis retinde salyna bastaǵan kezeńde, ıaǵnı osydan eki ǵasyr buryn turǵyzylǵan nysandardy saqtap qalý máselesine de nazar aýdardy.

«Osydan eki júz jyl buryn Tıan-Shıanniń shyrshasynan qanshama úıler salyndy. Olar kúni keshege deıin sáýlet óneriniń úlgisindeı bolyp saqtalyp kelip edi. Biraq búginde XIX ǵasyrdyń eskertkishi bolyp sanalatyn qos qabatty úılerdiń bet jaǵy ǵana saqtalypty. Eski eki meshit úıi qaraýsyz qalyp, qulaǵan. Aýyldyń rýhanı ortalyǵy bolǵan aqyn Sara men Fatıma Ǵabıtova mýzeıleriniń izi de joq. Ondaǵy qundy eksponattar qaıda?» degen Baqytjan Jumaǵulov bul jergilikti halyqtyń janaıqaıy ekenin aıtty.

Osyǵan oraı senator Premer-Mınıstrden sáýletshiler, tarıhshylar, ádebıetshiler, etnograftardan turatyn arnaıy komıssııa qurýdy, Qapal aýylynyń mádenı-tarıhı eskertkishterin qorǵaý úshin tıisti sharalar qabyldaýdy jáne olardy Úkimet qorǵaýyndaǵy sanattar qataryna qosýdy surady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda balmuzdaq baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 17:00

Almaty «qyzyl» aımaqqa kirdi

Aımaqtar • Búgin, 16:50

Tarazda jasyryn oıyn orny anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:26

Aqtaýda býynsyz bala turady

Vıdeo • Búgin, 16:04

iPhone 12 densaýlyqqa zııan dep tanyldy

Tehnologııa • Búgin, 15:38

Jańa Lada Niva kóligi qurastyrylýy múmkin

Tehnologııa • Búgin, 15:26

Semeıde eki avtobýs jol apatyna tústi

Aımaqtar • Búgin, 15:18

Qudyqqa qulaǵan qunandy qutqaryp qaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:38

Arysta joǵalǵan bir úıir jylqy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Dollar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 11:35

Uqsas jańalyqtar